{"id":4058,"date":"2020-06-13T11:05:15","date_gmt":"2020-06-13T11:05:15","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=4058"},"modified":"2020-06-13T12:23:26","modified_gmt":"2020-06-13T12:23:26","slug":"tlpu-husu-kria-lei-krimi-cibernetiku-francisco-lei-tenke-refere-ba-espiritu-krdtl","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/06\/13\/tlpu-husu-kria-lei-krimi-cibernetiku-francisco-lei-tenke-refere-ba-espiritu-krdtl\/","title":{"rendered":"TLPU Husu Kria Lei Krimi Cibernetiku, Francisco: Lei Tenke Refere Ba Espiritu  KRDTL"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Santina Lucia da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho projetu Lei Defamasaun ne\u2019ebe Ministeriu Justia iha ona inisiativa atu kriminaliza Lei refere, liu hosi konferensia imprensa Timor-Leste Press Union hateten katak esbosu Lei ne\u2019ebe mak Ministeriu Justia prepara ho intensaun kriminaliza defamasaun, ne\u2019ebe mak antes ne\u2019e hasai tiha, maibe depois governu hanoin atu promove atu kriminaliza fila fali.<\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente\nTLPU, Manuel Pinto hateten TLPU\nnia pozisun ba proposta Lei ne\u2019e, atu hahu pratika hamate prinsipiu hosi nasaun\nestadu direitu demokratiku, tanba prinsipiu fundamental hosi estadu direitu\ndemokratiku mak Liberdade. <\/p>\n\n\n\n<p>\u201cSe ita koalia konaba\ndefamasaun maka\nita kriminaliza, entaun aktus ida ne\u2019e indireita hamate ona ema&nbsp; nia liberdade atu hato\u2019o nia espresaun\u201d, hateten Manuel Pinto.<\/p>\n\n\n\n<p>Manuel\nPinto hatutan inisiativa atu kriminaliza\nLei\nDefamasaun\nne\u2019e, &nbsp;nudar aktus traisaun ba Konstituisaun\nRepublika Timor-Leste\nrasik, Konstituisaun iha artigu 40 ho 41 deskreve klaru konaba liberdade\nespresaun no liberdade imprensa ninian.<\/p>\n\n\n\n<p>TLPU\nharee katak bainhira proposta Lei\nida ne\u2019e mak hetan duni fatin,\natu bele sai hanesan Lei\nida ne\u2019ebe aplika iha Timor, \u201cIta\nhahu pratika Lei\nkolonial ninian, tanba defamasaun ninia orijin ne\u2019e, nasaun kolonial sira mak uza. Sira uza artigu ida\nne\u2019e hodi sai hanesan sira nia defeza ba sira nia ukun rasik. Tanba kuandu\ndefamasaun iha ne\u2019e, indireita ita laiha ona buat ida, bolu dehan kontrolu\nsosial ne\u2019ebe pasiva ona\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi konferensia imprensa Manuel Pinto hateten\nproblema kriminaliza defamasaun iha tempu agora, nia kauza lolos mak saida? Sekarik\nkauza tanba ID falsu ka insulta sira iha social media, ida ne\u2019e laos razaun\nfundamentu hodi kriminaliza defamasaun <\/p>\n\n\n\n<p>\u201cLaos defamasaun mak ita\nuza hodi\nrezolve, se politiku hanesan ne\u2019e, entaun partidu ne\u2019e eziste hanesan organizasaun,\nhau hanoin tenki harii Lei\nPartidu\nPolitiku\nka harii konaba Lei\nCyber ninian, ida ne\u2019e mak solusaun\u201d, Dehan Manuel ba jornalista sira iha\nsalaun Konsellu Imprensa, Quintal-Boot 12\/6.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha\nfatin hanesan Diretor\nAdvokasia TLPU, Francisco Sim\u00f5es Belo husu ba ukun-na\u2019in sira, liuliu parte\ngovernu ne\u2019ebe produz esbosu Lei\nne\u2019e, atu tau konsiderasaun mos ba rangking liberdade imprensa no espresaun,\nne\u2019ebe tinan ba tinan Timor\nhetan\nrangking\ndi\u2019ak iha nivel mundial no primeiru lugar iha Sudeste Aziatiku. <\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHalo Lei tenki rekere ba espiritu Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste (KRDTL), iha artigo 1 hateten katak fo liberdade ba ema, fo direitu mos ba ema, entaun espiritu ida ne\u2019e mak tenki sai hanesan esperansa, matadalan, atu ita nia ukun-na\u2019in sira produz Lei labele viola espiritu konstituisaun\u201d, deklara Francisco Sim\u00f5es Belo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Santina Lucia da Costa Relasiona ho projetu Lei Defamasaun ne\u2019ebe Ministeriu Justia iha ona inisiativa atu kriminaliza Lei refere, liu hosi konferensia imprensa Timor-Leste Press Union hateten katak esbosu Lei ne\u2019ebe mak Ministeriu Justia prepara ho intensaun kriminaliza defamasaun, ne\u2019ebe mak antes ne\u2019e hasai tiha, maibe depois governu hanoin atu promove atu kriminaliza fila [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4059,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28,63],"tags":[],"class_list":["post-4058","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4058","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4058"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4058\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4064,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4058\/revisions\/4064"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4058"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4058"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4058"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}