{"id":4592,"date":"2020-07-28T05:25:48","date_gmt":"2020-07-28T05:25:48","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=4592"},"modified":"2020-07-28T05:25:50","modified_gmt":"2020-07-28T05:25:50","slug":"dr-rui-lei-no-10-2004-fo-autoridade-ba-ms-tan-sa-tribunal-dehan-inkonstitusional","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/07\/28\/dr-rui-lei-no-10-2004-fo-autoridade-ba-ms-tan-sa-tribunal-dehan-inkonstitusional\/","title":{"rendered":"Dr.Rui: Lei no.10\/2004 fo Autoridade ba MS, Tan Sa Tribunal Dehan Inkonstitusional?"},"content":{"rendered":"\n<p>Reportazen Zevonia Vieira <\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente Republika veta tiha ona Dekretu Lei konaba Rejime Juridiku ba Vijilansia Epidemiolojika no Vijilansia Sanitaria. \u00a0Mosu preokupasaun karik bele akontese Covid-19 iha transmisaun komunidade, tanba Ministeriu Saude labele obrigada ema tama kuarentena. Neon Metin halo konfirmasaun ho eiz Primeiru Ministru, Dr. Rui Araujo via messenger konaba asuntu ne\u2019e no nia hatete katak auzensia hosi Dekretu Lei ne\u2019e bele fasilita transmisaun iha komunidade. <\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cTransmisaun iha komunidade seidauk iha, maibe wainhira Prezidente da Republika veta decreto-lei nebe fo\u2019o autoridade ba Minist\u00e9rio Sa\u00fade, atu obriga ema halo kuarentena wainhira mai husi rai ne\u2019ebe afetadu, ida ne\u2019e fasilita tebes transmisaun Covid 19 iha komunidade nia le\u2019et. Tamba bele akontese ema ruma asimtomatiku, maibe la tama kuarentena no hahu transmite moras ne\u2019e iha komunidade,\u201d<\/em> hateten Dr. Rui Araujo via messenger ba Neon Metin, 28\/07.<\/p>\n\n\n\n<p>Dr. Rui Araujo\nhateten tuir an\u00e1lise Prezidente da Republika no Tribunal Rekursu, atu obriga\nema tama kuarentena ka hatama ema ba izolamentu ka obriga ema uza maskara, ne\u2019e\nkarik hanesan limita ema nia direitu no Liberdade,a tenki aprova liu husi Lei Parlamentu\nNasional nian. <\/p>\n\n\n\n<p>Dr. Rui hateten Maibe\nLei 10\/2004 kona ba sistema sa\u00fade, ne\u2019ebe aprova iha Parlamento iha tinan\n2004, iha ninia artigu 11, fo autoridade ba Ministeriu Saude atu foti medidas\nesesionais. Tamba nee maka Governo aprezenta Dekretu-Lei kona ba medidas\nesesionais, inklui medidas hanesan kuarentena, izolamentu, uza maskara no\nseluktan<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSe dehan nee illegal ka inkonstitusional signifika tenki hein Lei ida husi Parlamentu Nasional. Signifika mos sidadaun sira nebe tama husi fronteira, bele rekuza halo kuarentena no sira nebe desde kedas 27 Junho 2020 iha loron-ikus Estadu Emerg\u00eancia, Ministeriu Sa\u00fade obriga ba kuarentena iha Tasi Tolu no Tibar bele lori Governu ba Tribunal, tamba viola ona sira nia direito no Liberdade. Maibe, perigo bo\u2019ot liu ba sa\u00fade publika, maka ema mai husi rai afetado, la kohi halo kuarentena volunt\u00e1ria, asintomatiku no hahu halo transmisaun iha komunidade nia le\u2019et. Wainhira hahu ona transmisaun iha komunidade, sei susar tebes atu bele kontrola\u201d,<\/em> hateten Dr. Rui.<\/p>\n\n\n\n<p>Maibe Dr. Rui mos\ndehan Lei 10\/2004, artigu 11 alinea 4 foo ona autoridade ba Ministeriu Saude atu\nfoti medidas esesionais. Alinea 5 iha artigu hanesan mos dehan lei mak sei\nregula, maibe Dekretu Lei ne\u2019e mos lei ida, tan sa dehan inkonstitusional?<\/p>\n\n\n\n<p>Komunikadu Imprensa Palasiu\nPrezidensia da Republika nian hatete katak Prezidente da Republika, Dr.\nFrancisco Guterres Lu Olo veta Dekretu Lei konaba Rejime Juridiku ba Vijilansia\nEpidemiolojika no Vijilansia Sanitaria tanba la hatuir Konstituisaun RDTL, Tuir\ndekretu Lei nebe hetan veta iha Alinea iha artigu 6, al\u00edneas b) no o) iha n.o 1, artigu 115.o husi Konstituisaun RDTL\nno m\u00f3s ba artigus 10.o e 11.o husi Lei n.o 10\/2004, 24 Novembru (Lei kona-ba\nSistema Sa\u00fade), Konsellu Ministrus aprova iha 17 Ju\u00f1u liub\u00e1, Dekretu-Lei\nkona-ba Rejime Jur\u00eddiku ba Vijil\u00e1nsia Epidemiol\u00f3gika no Vijil\u00e1nsia Sanit\u00e1ria.\nHo Dekretu-lei ne\u2019e Governu hakarak hatuur regras kona-ba oins\u00e1 proteje no\npromove sa\u00fade p\u00fablika liuliu kona-ba moras sira ne\u2019eb\u00e9 hadaet husi ema ba ema\n(infeto-kontajiosa).<\/p>\n\n\n\n<p>Komunikadu\nImprensa ne\u2019e mos esplika katak Governu haruka diploma ne\u2019e mai Prezidente\nRep\u00fablika iha 25 Ju\u00f1u 2020. Prezidente Rep\u00fablika entende katak artigu barak iha\ndiploma ne\u2019e, la hatuir Konstituisaun RDTL. Tanba iha d\u00favida, Prezidente da Rep\u00fablika\nharuka diploma ne\u2019e ba Tribunal Rekursu hodi halo fiskalizasaun preventiva\nkonstitusionalidade katak instansia ne&#8217;e presiza haree uluk se diploma ne\u2019e\ntuir ka lae Konstituisaun RDTL, iha artigu 85.o, al\u00ednea e), iha artigo 149.o,\nn.o 1, conjuga hamutuk ho artigu 164.o no artigu 126.o, n.o 1, al\u00ednea b).<\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente da Rep\u00fablika husu atu haree didiak diploma husi Governu iha artigu tuir mai, artigu 16 kona-ba vijil\u00e1nsia ba kontaktus iha komunidade (lahatete loloos s\u00e1 medida \u201crestrisaun sosial\u201d mak foti), medida vigil\u00e1nsia sanit\u00e1ria ordin\u00e1ria kona tratamentu obrigat\u00f3riu previstu iha artigu 25.o, medidas vijil\u00e1nsia sanit\u00e1ria estraordin\u00e1ria previstu iha artigu 27.o (obrigadu sulan-an iha uma iha \u00e1reas afetadas; konfinamentu obrigat\u00f3riu ba grupu ema iha lokal, edif\u00edsiu ka meius transporte; serka sanit\u00e1ria sira; rekizisaun beins, estabelesimentus, servisus no profissionais sa\u00fade),deklarasaun grave emerj\u00e9nsia sa\u00fade p\u00fablica prevista iha artigu 28.o no medida restrisaun ba sirkulasaun iha luron ne\u2019eb\u00e9 bele akompa\u00f1a m\u00f3s ho kuarentena obrigat\u00f3ria no serka sanit\u00e1ria previstu iha artigu 29.o. Prezidente Rep\u00fablika hat\u00e1n ba Governu katak medidas iha Dekretu-Lei ne\u2019e limita direitus, liberdades no garantia ne\u2019eb\u00e9 Konstituisaun RDTL f\u00f3 ba ema ne\u2019eb\u00e9 tuir loloos Parlamentu Nasional mak iha kompet\u00e9nsia ba halo ida ne\u2019e la\u2019\u00f3s Governu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tribunal Rekursu, liuhusi\nak\u00f3rdaun f\u00f3 -sai iha 22 jullu 2020, entende katak Dekretu-Lei ne\u2019e atu limita\ndireitus, liberdades no garantias fundamentais ema nian no afirma katak la\u2019\u00f3s\nGovernu mak iha kbiit atu regula asuntu ida ne\u2019e liuhusi Dekretu-Lei. \u00d3rgaun\nsoberania ne\u2019eb\u00e9 iha kbiit ba limita direitus, liberdades no garantias\nfundamentais mak Parlamentu Nasional. Parlamentu de\u2019it mak bele regula liuhusi\nlei.<\/p>\n\n\n\n<p>Haree ba\nAk\u00f3rdaun no m\u00f3s ba n\u00fameru 4 hosi artigu 88, no n\u00fameru 3 &nbsp;hosi artigu 149 Konstituisaun, Prezidente\nRep\u00fablika veta juridikamente Dekretu-Lei katak Diploma ne\u2019e la hatuir\nKonstituisaun. Iha 24 Julhu 2020, Prezidente Rep\u00fablika f\u00f3 filafali ba Governu\natu haree prosedimentu leg\u00e1l seluk ba asuntu sira temi iha Dekretu-lei, tuir\nAk\u00f3rdaun husi Tribunal Rekursu haruka.<\/p>\n\n\n\n<p>Pandemia Covid-19 sei la\u2019o\nnafatin no sei aas no nune\u2019e, ita-nia pa\u00eds sei nafatin iha situasaun risku aas\ntebes no tanba ne\u2019e, Prezidente Rep\u00fablika konsidera importante tebes katak\nGovernu promove no foti medidas ba proteje no garante sa\u00fade p\u00fablika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Prezidente Republika veta tiha ona Dekretu Lei konaba Rejime Juridiku ba Vijilansia Epidemiolojika no Vijilansia Sanitaria. \u00a0Mosu preokupasaun karik bele akontese Covid-19 iha transmisaun komunidade, tanba Ministeriu Saude labele obrigada ema tama kuarentena. Neon Metin halo konfirmasaun ho eiz Primeiru Ministru, Dr. Rui Araujo via messenger konaba asuntu ne\u2019e no nia hatete [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2745,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-4592","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4592"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4593,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4592\/revisions\/4593"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}