{"id":5001,"date":"2020-09-01T14:04:02","date_gmt":"2020-09-01T14:04:02","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5001"},"modified":"2020-09-01T14:16:43","modified_gmt":"2020-09-01T14:16:43","slug":"loron-30-agostu-1999-tl-determinasaun-hili-dalan-ba-ukun-rasik-an","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/09\/01\/loron-30-agostu-1999-tl-determinasaun-hili-dalan-ba-ukun-rasik-an\/","title":{"rendered":"Loron 30 Agostu 1999 TL Determinasaun Hili Dalan Ba Ukun Rasik-An"},"content":{"rendered":"\n<p>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente<\/p>\n\n\n\n<p><em>(Artigo Ida Ne\u2019e Timor-Leste Relembra Hikas Loron Konsulta Popular Iha Tinan 21 Liub\u00e1 Kotuk Nakonu ho Traumatiku)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Introdusaun\n<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hakerek Na\u2019in foti\nliafuan ida husi Fundador Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de\nTimor-Leste (RDTL), iha tempu rezistensia Prezidente da RDTL, Nicolau Lobato\n(FRETILIN) iha ninia <em>slogan<\/em> <em>(Motto)<\/em> dehan nune\u2019e<em>\u201cA \u00daltima Bala \u00e9 a Minha Vit\u00f3ria\u201d. <\/em>Wainhira\nNicolau Lobato mate iha kombate\/tiru malu funu laran ho militar Indonesia sira iha\nAilaran parte Turiscai (Manufahi) tinan 1978. Maun bo\u2019ot Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, <em>(FRETILIN ba fali CNRM troka fali ba CNRT-Concelho Nacional Resistencia\nTimorense). <\/em>Hodi a luta continua re-organiza funu no hodi hakotu\nfunu ho militar Indonesia sira durante tinan 24 anos nia laran iha Timor-Leste\nliu husi Konsulta Popular Referendum loron 30 Agostu 1999 uza simbolu CNRT.\nHamutuk ho frente tolu, Frente Armada (FALINTIL),\nFrente Clandestina, no Frente\nDiplomatico. Timor-Leste liberdade ka ukun rasik an tiha ona husi rezime\nkonolialista sira nia ukun, iha ne\u2019eb\u00e9 Portugal nia tempu, Jap\u00e3o nia tempu, Australia\nno ikus liu maka militar Indonesia sira tempu. Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste\n(RDTL) sai nasaun ida ne\u2019ebe hamrik tiha ona iha tinan rua nulu resin ida ona\nalias hahu husi loron 30 de Agosto de 1999 to\u2019o 30 de\nAgosto de 2020. No halo nia restaurasaun\nda Independensia Timor-Leste nia iha loron 20 de Maio\nde 2002. Iha tinan rua nulu resin ida liu ba kotuk, Timor-oan hotu-hotu tun ba sentru\nvotasaun hodi hili nia dalan ba vota ba ukun rasik-an. Iha momentu\nne\u2019eba iha opsaun rua, ida hakarak nafatin ho nasaun Indonesia, ida seluk,\nTimor-oan hakarak hili dalan ukun rasik-an. Lo duni, Timor-oan iha rai laran ka\niha rai estranjeiru hotu-hotu vota hotu ba hili dalan ida Ukun rasik-an deit.\nIha ne\u2019ebe ita hotu hatene, eleisaun ne\u2019e organiza husi Organizasaun <em>Nasoens Unidas (ONU)\/United Nations (UN)<\/em>\nne\u2019eb\u00e9 maka hanaran <em>UNAMET (United Nation Mission in East Timor)<\/em> iha\nne\u2019eb\u00e9 lidera husi <em>Chefe UNAMET Sr. Ian Martin<\/em> ho nia ekipa husi UN\ntomak iha Timor-Leste iha momentu ne\u2019eb\u00e1. Iha momentu ne\u2019eb\u00e1 mos hasai muzika\nida husi LAHANE GRUP <em>\u201cOras To\u2019o Ona\u201d,<\/em> <em>Atu Ita Hili\u2026., <\/em>Artista\nTimor-oan Pro-Independensia kompustu husi 13 <em>pesoas<\/em>, Jeca Smith, Anito Smith, Anito\nMatos, Aida Soares, Elde de Araujo (Bung Lele),\nno seluk-seluk tan. <\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste hanesan nasaun ida ne&#8217;eb\u00e9 moris ikus liu\niha mundo rai klaran, tur iha fatin sorin Timur iha Rain Timor, iha sorin ida\nhetan rai Timor nian rohan hanesan <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Oe-Kusi\">Oecusse<\/a> (<em>Oe-Kusi Ambenu<\/em>), iha fali lolon sorin nian\nkotuk mak <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Ata%C3%BAru\">Atauro<\/a>, nune&#8217;e mos iha rain ki&#8217;ik oan balu ne&#8217;eb\u00e9\ntur iha lolon sorin Timur nian ne&#8217;eb\u00e1. Rai Timor iha fronteira ho rai seluk\nmesak ida deit, mak rai <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Indon%C3%A9zia\">Indon\u00e9zia<\/a> nian sorin ne&#8217;eb\u00e9 tutan malu ho iha sorin loro-monu\nne&#8217;eb\u00e9 fahe malu ho sorin loro-sa&#8217;e, iha mos rai sorin nebe tutan malu ho Oecusse.\nMaib\u00e9 iha mos fonteira iha tasi ne&#8217;eb\u00e9 ketak malu ho <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Austr%C3%A1lia\">Austr\u00e1lia<\/a>, <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Tasi_Tim%C3%B3r\">Tasi Timor<\/a>\niha kanosan sorin. <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Dili\">Dili<\/a> mak\nsidade bo\u2019ot liu hotu no hanesan sidade inan ba Timor. Uluk hanaran <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Tim%C3%B3r-Portug%C3%A9s\">Timor-Portug\u00e9s<\/a>, tanba rai ne&#8217;e <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Portug%C3%A1l\">Portug\u00e1l<\/a> mak ukun to&#8217;o tinan 1975, to&#8217;o bainhira <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Indon%C3%A9zia\">Indon\u00e9zia<\/a> hadau ka halo invazaun. Maib\u00e9 sai <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Portug%C3%A1l\">Portug\u00e1l<\/a> nian rain ne&#8217;eb\u00e9 la hamerik ketak to&#8217;o tinan 1999.\nNe&#8217;eb\u00e9 mos sai hanesan prov\u00ednsia ba &#8220;rua-nulu resin hitu&#8221; (27) ho\nnaran &#8220;Timor-Timur&#8221;. Ema Timor sira hamutuk porsentu\n&#8220;ualunulu&#8221; (80%) mak hili ba ukun an iha referendu ne&#8217;eb\u00e9 Nasoins\nUnidas hala&#8217;o. Lian ne&#8217;eb\u00e9 ema Timor-Leste barak hatene koalia mak <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Lia-tetun\">tetun<\/a>. Iha tinan ikus hirak liu ba, povu Tim\u00f3r-Leste hetan\nrezultadu impresivu partikularmente iha dezenvolvimentu sosi\u00e1l no politik\u00e1l.\nIda ne&#8217;e largamente tamba sira nia esforsu rasik. Sira moris nafatin durante\nrejime kolonial, ultrapasa okupasaun tinan 24, no sai independente hafoin lori\nsofrimentu fenomenal no halo sakrifisiu bo&#8217;ot tebetebes. Maib\u00e9 dezenvolvimentu\nekonomia la&#8217;o neneik liu. Tim\u00f3r-Leste maka nasaun ne&#8217;eb\u00e9 kiak liu hotu iha\nrejiaun, ho rendimentu per kapita $370 kada tinan. No agora kiak liu tan: haktuir\ndada fila ema ONU no kolaboradores tulun nain sira, ekonomia kontinua diminui\nnafatin. Ohin loron Timor-Leste mos hola parte iha Estadu membru <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/CPLP\">CPLP<\/a> <em>(<\/em><em>Comunidade Pa\u00edses\nLingua Portugues)<\/em> nian. <\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cO\n<strong>referendo sobre a independ\u00eancia do Timor-Leste<\/strong> foi realizado em <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/30_de_agosto\"><em>30 de agosto<\/em><\/a><em>\nde <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/1999\"><em>1999<\/em><\/a><em>,\ncomo decis\u00e3o pol\u00edtica sobre o <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Timor-Leste\"><em>Timor-Leste<\/em><\/a><em>,\num pa\u00eds do <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Sudeste_Asi%C3%A1tico\"><em>Sudeste Asi\u00e1tico<\/em><\/a><em>.\nAs origens do <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Referendo\"><em>referendo<\/em><\/a><em>\nderam-se com o pedido feito pelo <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Lista_de_presidentes_da_Indon%C3%A9sia\"><em>Presidente da Indon\u00e9sia<\/em><\/a><em>,\n<\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Jusuf_Habibie\"><em>Bacharuddin\nJusuf Habibie<\/em><\/a><em>, ao <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Secret%C3%A1rio-geral_das_Na%C3%A7%C3%B5es_Unidas\"><em>Secret\u00e1rio-geral das Na\u00e7\u00f5es Unidas<\/em><\/a><em>,\n<\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Kofi_Annan\"><em>Kofi Annan<\/em><\/a><em>,\nem <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/27_de_janeiro\"><em>27\nde janeiro<\/em><\/a><em> de <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/1999\"><em>1999<\/em><\/a><em>.\nO pedido consistia em realizar um referendo em Timor-Leste, no qual seria dado,\n\u00e0 prov\u00edncia indon\u00e9sia, o poder de escolha de uma maior <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Autonomia\"><em>autonomia<\/em><\/a><em>\ndentro da <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Indon%C3%A9sia\"><em>Indon\u00e9sia<\/em><\/a><em>\nou a <\/em><a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Independ%C3%AAncia\"><em>independ\u00eancia<\/em><\/a><em>\u201d.\nForam apresentados, aos eleitores, as seguintes alternativas: 1. Voc\u00ea <strong>aceita<\/strong>\na proposta de autonomia especial ao Timor-Leste dentro do estado unit\u00e1rio da\nRep\u00fablica da Indon\u00e9sia?.2. Voc\u00ea <strong>rejeita<\/strong> a proposta de autonomia especial\nao Timor-Leste, levando \u00e0 separa\u00e7\u00e3o de Timor-Leste da Indon\u00e9sia?. Aceitar 21,5%\ne Rejeitar 78,5%. <strong>Fontes:<\/strong> <\/em><a href=\"http:\/\/www.un.org\/News\/Press\/docs\/1999\/19990903.sc6721.html\"><em>UN<\/em><\/a><em>,\n<\/em><a href=\"http:\/\/www.guardian.co.uk\/world\/1999\/sep\/05\/indonesia.easttimor1\"><em>The\nGuardian<\/em><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir mai Hakerek Nain\nmos foti dadus ka halibur dadus kronologia kazu ne\u2019eb\u00e9 akontese antes ba\nvotasaun konsulta popular dia 30 Agosto 1999 maka hanesan tuir mai ne\u2019e uza\nlian Portugues: <em>Breve cronologia com os\nprincipais acontecimentos que conduziram ao dia 30 de Agosto de 1999, o dia do\nreferendo que permitiu o fim da ocupa\u00e7\u00e3o indon\u00e9sia e a reconquista da\nindepend\u00eancia de Timor-Leste. <strong>1975, <\/strong>Ocupa\u00e7\u00e3o\ne integra\u00e7\u00e3o de Timor Leste como 27\u00aa prov\u00edncia da Indon\u00e9sia. <strong>1991,<\/strong> A 12 de Novembro de 1991, o mundo assistiu\na um dos mais atrozes massacres de sempre. O ex\u00e9rcito indon\u00e9sio avan\u00e7ou e\ndisparou sobre mais de dois mil manifestantes que homenageavam o jovem\nestudante Sebasti\u00e3o Gomes, morto um m\u00eas antes e enterrado no cemit\u00e9rio de Santa\nCruz, em D\u00edli. Do ataque resultaram 74 mortos mas, nos dias seguintes, mais 127\ntimorenses foram &#8220;ca\u00e7ados&#8221; pelo ex\u00e9rcito da Indon\u00e9sia. A maior parte\ndos corpos continua em parte incerta <strong>1999, <\/strong>22\nde Maio &#8211; Secret\u00e1rio-Geral das Na\u00e7\u00f5es Unidas prop\u00f5e a cria\u00e7\u00e3o da Miss\u00e3o das\nNa\u00e7\u00f5es Unidas em Timor-Leste (UNMAET-United Nations Assistance Mission in East\nTimor) para organizar e realizar a consulta popular. A equipa \u00e9 composta por\n241 membros internacionais, 420 volunt\u00e1rios das Na\u00e7\u00f5es Unidas, 280 pol\u00edcias\ncivis, 50 oficiais de liga\u00e7\u00e3o militar e cerca de 4000 funcion\u00e1rios timorenses\ncontratados localmente. A unidade eleitoral da UNAMET, contou com um\ncoordenador geral , 16 coordenadores regionais e 400 funcion\u00e1rios eleitorais. 11\nde Junho &#8211; O Conselho de Seguran\u00e7a estabelece que a UNAMET&nbsp; ir\u00e1\nsupervisionar o Referendo. A miss\u00e3o da UNAMET tem dura\u00e7\u00e3o prevista at\u00e9 ao fim\nde Agosto de 1999, atrav\u00e9s da Resolu\u00e7\u00e3o 1246 (1999) adoptada unanimemente. O\nConselho sublinha a responsabilidade do Governo indon\u00e9sio na manuten\u00e7\u00e3o da paz\ne seguran\u00e7a em Timor-Leste de modo a assegurar a integridade da vota\u00e7\u00e3o e a\nseguran\u00e7a das equipas internacionais e dos observadores. 22 de Junho-Falta de\ncondi\u00e7\u00f5es de seguran\u00e7a leva a que a abertura do registo dos eleitores seja\nadiada por tr\u00eas semanas. 16 de Julho a 6 de Agosto \u2013 Processo de recenseamento.\n9 de Agosto \u2013 Na sede da UNAMET, o CNRT, em nome das for\u00e7as favor\u00e1veis \u00e0\nIndepend\u00eancia e a UNIF, em nome dos partidos integracionistas (BRTT, FPDK e\nPPI), assinam um \u201cC\u00f3digo de Conduta para os Participantes na Consulta Popular\u201d.\n11 e 12 de Agosto-UNAMET re\u00fane-se em Jacarta e decide constituir uma \u201cComiss\u00e3o\nConsultiva de Timor Leste\u201d composta por 25 l\u00edderes timorenses de todas as\ncorrentes de opini\u00e3o com a fun\u00e7\u00e3o de acompanhar a transi\u00e7\u00e3o. 13 de Agosto-Ap\u00f3s\npress\u00e3o internacional, a nomea\u00e7\u00e3o de um novo comandante militar, coronel Noer\nMuis, em substitui\u00e7\u00e3o do coronel Tono Suratman \u00e9 vista como um bom sinal. 14 de\nAgosto-Campanha para a consulta Popular \u00e9 iniciada e s\u00e3o estabelecidos comit\u00e9s\nde campanha regionais. 19 de Agosto \u2013 In\u00edcio da exposi\u00e7\u00e3o das listas de eleitores\nnos centros de registo. 23 de Agosto-Fim da exibi\u00e7\u00e3o das listas de eleitores\nnos centros de registo. 27 de Agosto-Termina o per\u00edodo da campanha eleitoral,\niniciada a 14 de Agosto. 29 de Agosto-\u00c9 assinado em D\u00edli um acordo entre as\nmil\u00edcias e as Falintil, acordo esse que proibia o transporte de armas fora das\nzonas de acantonamento, apelava \u00e0 pol\u00edcia indon\u00e9sia para que prendesse quem\nviolasse esta regra e a realiza\u00e7\u00e3o de visitas rec\u00edprocas aos locais de\nacantonamento a partir do dia 30 de Agosto e a constitu\u00eda um comit\u00e9 de\nverifica\u00e7\u00e3o para controlar o acantonamento e a deposi\u00e7\u00e3o das armas.<br>\n30 de Agosto \u2013&nbsp; Pelas 6h30 inicia-se a vota\u00e7\u00e3o. Por volta das 9h da manh\u00e3\nquase 50% da popula\u00e7\u00e3o recenseada tinha votado. No distrito de Ermera, v\u00e1rios\nactos de viol\u00eancia for\u00e7am o fecho moment\u00e2neo de sete centros de voto. A\nparticipa\u00e7\u00e3o na vota\u00e7\u00e3o atinge os 98,6% dos recenseados. <br>\n31 de Agosto &#8211; A UNIF protesta junto da UNAMET alegando que o processo de\nvota\u00e7\u00e3o tinha sido \u201cileg\u00edtimo\u201d e \u201cinjusto\u201d (Carta de 31 de Agosto). Estas\nacusa\u00e7\u00f5es s\u00e3o consideradas como totalmente infundadas pela Comiss\u00e3o Eleitoral.\nSucedem-se ataques das mil\u00edcias nas cidades de D\u00edli, Gleno, Aileu, Ermera,\nAmbeno e Maliana. Tr\u00eas timorenses membros da equipa da UNAMET s\u00e3o mortos.<br>\n4 de Setembro&nbsp; &#8211; \u00c9 anunciada a contagem dos votos. Uma esmagadora maioria\nde 78,5% d\u00e1 a vit\u00f3ria \u00e0 independ\u00eancia. As mil\u00edcias Indon\u00e9sias lan\u00e7am de\nimediato uma campanha de viol\u00eancia, destrui\u00e7\u00e3o, deporta\u00e7\u00f5es em massa, roubos e\ninc\u00eandios for\u00e7ando a popula\u00e7\u00e3o a refugiar-se&nbsp; nas montanhas.&nbsp; A ONU\nabandona Dili. 8 de Setembro \u2013 Milhares de pessoas foram um cord\u00e3o humano de\ndez quil\u00f3metros frente \u00e0s v\u00e1rias embaixadas em Lisboa (R\u00fassia, EUA, China.\nFran\u00e7a e Inglaterra) onde permanecem durante a noite fazendo tr\u00eas minutos de\nsil\u00eancio. Segue-se uma grande manifesta\u00e7\u00e3o frente \u00e0 embaixada da Indon\u00e9sia, em\nMadrid. 12 de Setembro-Presidente Habibe autoriza o envio de uma for\u00e7a multinacional\nda ONU. 13 de Setembro-Pa\u00edses da ASEAN concordam em apoiar uma for\u00e7a de\ninterven\u00e7\u00e3o da ONU.<br>\n14 de Setembro-Bispo D. Ximenes Belo d\u00e1 confer\u00eancia de imprensa em Roma, depois\nde audi\u00eancia com o Papa Jo\u00e3o Paulo II. Indon\u00e9sia aceita que Austr\u00e1lia lidere a\nfor\u00e7a multinacional. Reuni\u00f5es diplom\u00e1ticas e militares sucedem-se em Nova\nIorque. Em Lisboa parte um avi\u00e3o para Darwin com alimentos,&nbsp; medicamentos\ne pessoal medico. Ministro das Finan\u00e7as portugu\u00eas, Sousa Franco, anuncia n\u00e3o\nhaver limites na ajuda or\u00e7amental para Timor. 15 de Setembro-Conselho de\nSeguran\u00e7a das Na\u00e7\u00f5es Unidas adopta a Resolu\u00e7\u00e3o 1264 (1999), em que condena os\nactos de viol\u00eancia perpetrados em Timor Leste e apela ao seu fim, exigindo que\nos respons\u00e1veis sejam apresentados perante a Justi\u00e7a. 16 de Setembro-Indon\u00e9sia\nrasga acordo de seguran\u00e7a com a Austr\u00e1lia. 17 de Setembro-Inicia-se lan\u00e7amento\nde alimentos para centenas de milhares de pessoas abrigadas nas montanhas do\ninterior, enquanto que quase 200 mil timorenses est\u00e3o em campos de deportados\nna parte indon\u00e9sia da ilha. 20 de Setembro-For\u00e7a liderada pela Austr\u00e1lia\n(INTERFET) entra em Timor. <strong>2002, <\/strong>20 de Maio-Timor \u00e9 proclamado ou restaura\u00e7\u00e3o\num pa\u00eds independente. <strong>(Fontes: <\/strong>Sapo Notic\u00edas.,<\/em><a href=\"http:\/\/noticias.sapo.tl\/portugues\/info\/artigo\/1266101.html\"><em>http:\/\/noticias.sapo.tl\/portugues\/info\/artigo\/1266101.html<\/em><\/a><em>).<\/em><em> <\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Los duni katak maluk\nTimor-oan hotu, loron ohin 30 de Agosto de 2020, tinan 21 liuba ne\u2019e sai\nhanesan ist\u00f3ria ba jerasaun foin sae sira iha Timor-Leste tomak oinsa maka\nkontinua konta nafatin istoria hirak ne\u2019e ba joventude foin sae sira iha Eskola\nsira. Iha Eskola Primaria sira, Eskola Pre-Secundaria sira, Eskola Ensino\nSecundario sira, ba to\u2019o iha nivel Ensino Superior ka Universidade sira no iha\nfatin ne\u2019ebe deit. Buat ne\u2019ebe <em>passado<\/em>\nliu tiha ona, buat hotu hirak ne\u2019e rai ba ist\u00f3ria, hakerek iha livru sai ba\nistoria, konta ho oral ba ist\u00f3ria, maib\u00e9 ho sofrementu barak iha momentu\nne\u2019eb\u00e1. Kazu balu seluk, Pro-Milisia Indonesia sira sunu Pro-Independensia sira\nnia uma sunu to\u2019o mutuk, oho ema mate barak. Milisia sira oho Jornalista sira\nTimor-oan no oho mos Jornalista Internasional sira hanesan <em>Sander Robert Thoenes (Ema Holanda)<\/em>\nmate iha loron 21 fulan Setembru iha tinan 1999 ne\u2019eb\u00e9 oho husi militar Indonezia\nnain husi batalion 745 iha area Igreja Becora nia oin hafoin ONU f\u00f3 sai\nrezultado referemdum<em>, Agus Muliawan, Jornalista Australiano nain 5 mate iha\nBalibo (Balibo 5),<\/em> ativista Internasional sira hanesan KAMAL Ba Madhaj husi Malaysia, Madre Timor-oan ida sira\noho iha Lospalos, oho mos Frater sira, Pe. Hilario Madeira, Pe. Francisco\nSoares, Pe. Tarcisius Dewanto iha Covalima\/Suai\nmilisia Pro-Indonesia sira nia maka oho no tiru mate hotu iha momentu ne\u2019eb\u00e1. Matebian\nManuel Magalh\u00e3es, Paulino\nLopes milisia sira oho iha Tapo\/Memo, no KAPOLRES\nMaliana. Istoria negra ida ne\u2019e Timor-Leste nakonu ho traumatiku ho\nviolensia funu nian laran iha tempu <em>passado<\/em>\nliub\u00e1. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Baze\nLegal Tuir Lei Internasional Ba Timor-Leste <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tratadu Lisboa ne\u2019eb\u00e9 estabelese iha 20 Abril 1859 entre\nreinu Portugal no Olanda lori ba demarkasaun terit\u00f3riu hirak ne\u2019eb\u00e9 pertense ba\nportug\u00e9s no oland\u00e9s. Tuir termus tratadu ne\u2019e Portugal entrega ba Olanda;\nLarantuka, Sika, no illa Flores, Wour\u00e9, illa Adonara no Pamung Kaju iha illa\nSolor. Responde ba ne\u2019e, Olanda m\u00f3s entrega reinu Maubara, Ambeno no Ata\u00faro ba\nPortugal no oland\u00e9s sira selu m\u00f3s osan 200 000 florins hanesan kompensasaun ba\nPortugal. Iha 1914 desizaun arbitral asina husi Portugal no Olanda hakotu ona\nkonflitu entre nasaun rua ne\u2019e, fiksa m\u00f3s fronteira ne\u2019eb\u00e9 fahe illa Timor ba\nrua, vigora too ohin loron; Timor Leste no NTT. Iha funu mundial daruak, iha\nfulan Dezembru 1941, hafoin Japaun nia atake ba amerika nia baze naval Pearl\nHarbor, illa Timor okupa tiha husi tropas Oland\u00e9s no Australianu tanba hakarak\nprevene invazaun Japoneza, ne\u2019e hanesan violasaun ba Pol\u00edtika neutralidade ukun\nkolonial portug\u00e9s nian. Hanesan protestu Portugal haruka nia tropas ne\u2019eb\u00e9\nkoloka iha Mozambique ba Timor Portug\u00e9s. Japaun invade Timor Portug\u00e9s iha 1942,\nforsa aliadu no timor oan voluntariu, balun ko\u00f1esidu maka hanesan Dom Aleixo,\nhalo funu gerilla kontra forsa japones. Funu ne\u2019e ko\u00f1esidu ho naran BATALHA DE\nTIMOR (1942-1943) hamate ema Timor barak entre rihun 40 too rihun 70. Atu\nrekupera fali Timor Portug\u00e9s, governu Antonio Salazar asina akordu ida ho Estadus\nUnidus hodi entrega A\u00e7ores sai hanesan baze a\u00e9rea Estadus Unidus nia forsas\narmadas. <\/p>\n\n\n\n<p>Asembleia Jeral Nasoens Unidas liu husi rezolusaun 1514 (XV)\ndata 14 Dezembru 1960 iha momento ne\u2019eb\u00e1 konsidera Timor Portug\u00e9s nudar\nTerit\u00f3riu La Aut\u00f3noma iha administrasaun Portugeza nia okos. Rezolusaun ne\u2019e\ngovernu Portug\u00e9s Ant\u00f3nio Salazar no Marcelo Caetano la simu no m\u00f3s la kondiz ho\nKonstituisaun 1933 Portugal nian ne\u2019eb\u00e9 konsidera terit\u00f3riu Timor Portug\u00e9s\nnudar parte integrante husi Portugal. Maib\u00e9 iha tinan 1974, rezolusaun ne\u2019e\ngovernu portug\u00e9s (konsellu revolusaun) m\u00f3s simu liu husi lei 7\/74, 27 Jullu\nne\u2019eb\u00e9 hatudu ninia aseitasaun ba terit\u00f3riu ultramarinu hotu nia independ\u00e9nsia,\ninklui m\u00f3s Timor Portug\u00e9s. Iha altura ne\u2019eb\u00e1, administrasaun Portugeza promove\nkriasaun partidus pol\u00edtikus timor oan nian. Nune\u2019e harii Partidu Pol\u00edtiku tolu:\n1 Uniaun Demokratiku Timor (UDT), defende federasaun Timor Portug\u00e9s ba\nPortugal, hafoin preparadu ona maka ukun an. 2 Asosiasaun Sosial Demokrata\nTimor (ASDT) ne\u2019eb\u00e9 hafoin muda ba FRETILIN, defende independ\u00e9nsia total. 3\nAsosiasaun Popular Demokr\u00e1tiku Timorense (APODETI), defende integrasaun Timor\nPortug\u00e9s ba Indon\u00e9zia ho estatutu nudar rejiaun aut\u00f3noma, hafoin halo\nreferendum ida hodi husu se hakarak ukun rasik an ka kontinua nafatin ho\nIndon\u00e9zia. Portugal organiza m\u00f3s eleisaun lokal ida atu forma Asembleia hodi\nprepara mekanismu hotu ba ukun an. FRETILIN manan ho 55%, UDT 40% no APODETI\noituan deit. Tanba la simu, UDT liu husi Francisco Lopes Da Cruz ho influensia\nhusi Indon\u00e9zia, desidi halo Golpe Estadu hasoru FRETILIN iha 10 Agostu 1975 ho\nrazaun dehan prevene influensia komunismu iha Timor Portug\u00e9s. FRETILIN halo\nkontra golpe iha loron 15 fulan Agostu tinan refere no konsege duni UDT ba\nfronteira. Governador Lemos Pires refujia ho forsas ba illa Atauro. 28 Novembru\n1975 FRETILIN deklara independ\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 hahoriS Rep\u00fablika Demokratika Timor\nLeste (RDTL). Indonesia invade Timor Leste iha 7 Dezembru 1975, FRETILIN ho\nliman kroat FALINTIL hamutuk ho povu Maubere refujia ba foho no halo funu\ngerrilla. 1999 Timor Leste hetan oportunidade hodi desidi validade no razaun\nindepend\u00e9nsia liu husi referendum hodi rejeita autonomia espesial ne\u2019eb\u00e9\noferese husi Indon\u00e9zia. Timor Leste tama iha periodu tranzisaun ho supervizaun\nONU nian hodi prepara ba restaurasaun ukun an. Iha 2002 FRETILIN ne\u2019eb\u00e9 manan\niha primeira eleisaun asembleia konstituente hamutuk ho ONU liu husi nia\nPrezidente Partidu, Lu Olo deklara restaurasaun independ\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 proklama\niha 28 Novembru 1975. RDTL hamriik fila fali ho nia orgaun estadu tomak liu\nhusi Kontituisaun RDTL ne\u2019eb\u00e9 hakerek husi Asembleia Konstituente. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Solidariedade\nhusi Nasaun Internasional Suporta Timor-Leste Nia Independensia<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"200\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/bendera.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5002\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, wainhira\nTimor-Leste terus hela husi Invasaun Indonesia nia tempu, nasaun barak maka\nsuporta ka solidariedade ba Timor-Leste nia ukun rasik-an. Nasaun sira ne\u2019e\nativista sira husi nasaun sira nia rasik Australia, Nova Zelandia, Indonesia\nrasik, Amerika, Italia, Portugal rasik, Englatera rasik, France, Pakistan,\nAngola, Muzambique, Guine Bissau, no nasaun sira seluk-seluk tan. Wainhira Prezidente\nRepublika (PR), Dr. Francisco Guterres \u2018Lu-Olo\u2019 halo nia diskursu iha Palacio\ndo Governo 20 Setembru 2019 liub\u00e1 hateten katak Membru ONU liuhusi Kapitulu VII\nkarta ONU nian aprova rezulusaun 1264 iha 15 Setembru 1999, ne\u2019ebe autoriza\nhari forsa multinasional ida atu mai Timor-Leste. Rai sira ne\u2019ebe halo parte\nINTERFET maka Australia, Nova Zelandia, Estadu Unidu Amerika Reinu Unidu,\nTailandia, Brazil, Canada, Fiji, Franca, Alemana, Ilanda, Italia, Jordania,\nKenya, Malazia, Noruega, Paquist\u00e3o, Filipina, Portugal, Singapura, no Korea do\nSul. Misaun ne\u2019e nia prioridade maka atu hari fila fali pas no estabilidade iha\nTimor-Leste. Forsa Internasional ida ne\u2019e lidera husi Australia, ho komandu\nJener\u00e1l Sr. Peter Cosgrove, ne\u2019ebe ikus mai sai Governador-Jeral iha Australia.\n<\/p>\n\n\n\n<p>No\nagora Timor-Leste ukun-an tinan 21 liu tiha ona, povu Timor-Leste mos tenke\nkontinua f\u00f3 solidariedade ba malu ba rai seluk ne\u2019ebe maka hakarak luta makas\nhela ba ninia rai Ukun Rasik-An hanesan rai <em>West Papua\/Papua Barat, rai\nRepublik Maluku Selatan, <\/em>iha ne\u2019eb\u00e9 militar Indonesia sira halo intimidasaun, turturasaun,\ntiru ho kilat ba povu West Papua sira, no inklui mos povu Republik Maluku Selatan.\nMaib\u00e9 militar Indonesia sira nia taka ba media ba atu halo kobertura iha fatin\nne\u2019eb\u00e1 la bele hotu. Inklui mos rai seluk hanesan rai <em>Sahara Ocidental<\/em> iha Africa ne\u2019eb\u00e1\nto\u2019o agora seidauk hetan sira nia auto determinasaun ba ukun rasik-an. Iha ne\u2019e\nHakerek Nain hateten tamba bazeia ba baze legal iha Timor-Leste ita ninia Konstituisaun\nda RDTL f\u00f3 hela garante atu f\u00f3 solidariedade ba rai seluk. Konstituisaun da\nRDTL Artigu\n10 (Solidariedade) 1. Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika\nTim\u00f3r-Leste m\u00f3s solid\u00e1riu ho povu hotu-hotu ne\u2019eb\u00e9 luta ba libertasaun nasion\u00e1l. 2. Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Tim\u00f3r-Leste f\u00f3 azilu\npol\u00edtiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk sira ne\u2019eb\u00e9 persigidu tanba sira-nia luta ba libertasaun\nnasion\u00e1l no sosi\u00e1l, defeza ba direitus umanus, demokrasia no dame. <em>Constitui\u00e7\u00e3o da\nRDTL no <\/em><em>Artigo 10 (Solidariedade) <\/em><em>1. A Republica\nDemocratica de Timor-Leste e solidaria com a luta dos povos pela libertacao\nnacional. 2. A Republica Democratica de Timor-Leste concede asilo politico, nos\ntermos da lei, aos estrangeiros perseguidos em funcao da sua luta pela\nlibertacao nacional e social, defesa dos direitos humanos, democracia e paz.<\/em><em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, Hakerek Na\u2019in hakarak\nrekomenda ba Estado RDTL katak oras ne\u2019e Timor-Leste hanesan pa\u00eds\nindependensia, nune\u2019e ema hotu iha dever atu dezenvolve Timor-Leste, nune\u2019e\nTimor-oan hotu atu kaer metin Unidade Nasion\u00e1l nud\u00e1r kapital prinsipal ba\ndistinu nasaun Timor-Leste nian. A luta kontinua Timor-Leste kontinua mudansa\nno hetan pas no lori dezenvolvimentu nasional ba nia sira povu iha baze rural\nliu. Sujere mos VIII Governo Konstitusional liu husi Primeiru\nMinistru (PM) da RDTL, Taur Matan Ruak (TMR)\ndelega hela liu husi Ministeriu Edukasaun no Joventude\nDesportu (MEJD), Dr. Armindo Maia, atu\nba ko\u2019alia ho Universidade sira iha Timor-Leste kria mos Fakuldade ida ka\nDepartementu ida kona-b\u00e1 Istoriografia iha Timor-Leste nian. Nune\u2019e sidadaun\nTimor-oan ne\u2019eb\u00e9 mak foti\/hili Fakuldade ida ne\u2019e iha Universidade refere bele\ntau matan Ist\u00f3ria <em>passado<\/em> Timor-Leste\nnia bele kontinua hakerek no bele sai referensia ba ita Timor-oan rasik. Mesmo <em>que<\/em> ita iha ona Arquivo &amp; Museu da Resist\u00eancia\nTimorense (AMRT) no Centro Nacional\nChega (CNC), maibe Istoriografia sira ne\u2019e liu husi halo peskiza hodi\nhakerek sai ba livru. Tamba durante ne\u2019e Hakerek Na\u2019in halo ona observasaun iha\nTimor-Leste, Universidade sira iha Timor-Leste seidauk kria Faculdade ka\nDepartementu ida Istoriografia nian. Tamba durante ne\u2019e ema Estranjeiru\/Malae mutin\nsira maka hakerek barak kona-b\u00e1 Istoria Timor-Leste nian hanesan ema nasaun\nFrances, Portugal, Australia no nasaun sira seluk tan. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Refer\u00e9nsias<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li>Nicolau\nLobato: Heroi Timor-Leste iha Ema Nia Rai. Asesu iha loron Sesta-feira, 21\nAgostu 2020. Disponivel iha: <a href=\"http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2015\/12\/11\/nicolau-lobato-a-timorese-hero-in-another-country\/\">http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2015\/12\/11\/nicolau-lobato-a-timorese-hero-in-another-country\/<\/a>\n<\/li><li>Nino\nKonis Santana: Inspirador Rohan La\u2019ek. Asesu iha loron Sesta-feira, 21 Agostu\n2020. Disponivel iha:<a href=\"http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2012\/12\/14\/nino-konis-santana-everlasting-inspiration\/\">http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2012\/12\/14\/nino-konis-santana-everlasting-inspiration\/<\/a>\n<\/li><li>Hakat\nikus nian ba Libertasaun Nasional. Asesu iha loron Sesta-feira, 21 Agostu 2020.\nDisponivel iha: <a href=\"http:\/\/timor-leste.gov.tl\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/cronologia-consulta-popular_EN.pdf\">http:\/\/timor-leste.gov.tl\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/cronologia-consulta-popular_EN.pdf<\/a>\n<\/li><li>Referendo de independ\u00eancia de Timor-Leste de\n1999. Asesu iha loron Sesta-feira, 21 de Agostu de 2020. Disponivel iha:<a href=\"https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Referendo_de_independ%C3%AAncia_de_Timor-Leste_de_1999\">https:\/\/pt.wikipedia.org\/wiki\/Referendo_de_independ%C3%AAncia_de_Timor-Leste_de_1999<\/a>\n<\/li><li>Cronologia\nReferendo 30 de Agostu 1999. Asesu iha loron Sabado, 22 Agostu 2020. Disponivel\niha: <a href=\"http:\/\/noticias.sapo.tl\/portugues\/info\/artigo\/1266101.html\">http:\/\/noticias.sapo.tl\/portugues\/info\/artigo\/1266101.html<\/a> <\/li><li>Timor Leste: o referendo e os\nresultados das elei\u00e7\u00f5es de 1999. Asesu iha loron Segunda-feira, 24 Agostu 2020.\nDisponivel iha: <a href=\"https:\/\/www.janusonline.pt\/arquivo\/2002\/2002_2_10.html\">https:\/\/www.janusonline.pt\/arquivo\/2002\/2002_2_10.html<\/a> <\/li><li><a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/Edliservice\/?__cft__%5b0%5d=AZX0i98Sf6ByN_4_UdmGLd9wYu15SUlqBWVgJZH-DWOjIGog2i2S6gL_jzUYNlH_Yt7YspwKd4Eh5ya290xBQkuKAVQbU6ac-J6SYlJAkiBvzGQPBziW110uYDABItYuEfetFjm3_H6C3S0FjIoUBCGxgWbfWFHdlo_OIwPUK7akwA&amp;__tn__=-UC%2CP-R\"><strong>Edliser Translation Service<\/strong><\/a><strong>,<\/strong>\nSISTEMA DIREITU TIMOR-LESTE NIAN, AN\u00c1LIZE TUIR KONTEKSTU\nIST\u00d3RIKU. Asesu iha loron Tersa-feira, 25 Agostu 2020. Disponivel iha: <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/Edliservice\/posts\/1247246732000058\/\">https:\/\/www.facebook.com\/Edliservice\/posts\/1247246732000058\/<\/a> <\/li><li>Timor-Leste. Asesu iha loron Tersa-feira, 25\nAgostu 2020. Disponivel iha: <a href=\"https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Timor-Leste\">https:\/\/www.wikiwand.com\/tet\/Timor-Leste<\/a> <\/li><li>Konstituisaun da RDTL-2002. Asesu iha loron\nTersa-feira, 25 Agostu 2020. Disponivel iha:<a href=\"https:\/\/www.wipo.int\/edocs\/lexdocs\/laws\/tet\/tl\/tl001tet.pdf\">https:\/\/www.wipo.int\/edocs\/lexdocs\/laws\/tet\/tl\/tl001tet.pdf<\/a> , <a href=\"http:\/\/www.tatoli.tl\/2020\/08\/28\/muzika-unamet-oras-too-ona-fanu-povu-timor-leste-hadeer\/?fbclid=IwAR0NDEPtvNVtH57mi3YaSPoGn-zD1R_G52wnQNlNWfl6NCWHB6Ts2vHCf3o\">http:\/\/www.tatoli.tl\/2020\/08\/28\/muzika-unamet-oras-too-ona-fanu-povu-timor-leste-hadeer\/?fbclid=IwAR0NDEPtvNVtH57mi3YaSPoGn-zD1R_G52wnQNlNWfl6NCWHB6Ts2vHCf3o<\/a> <\/li><li>Diskusaun Fulan Naroman. Kona-b\u00e1 Dom Boaventura\niha Istoriografia Timor-Leste. Orad\u00f3r: Peskizad\u00f3r Ist\u00f3ria, Roger Ma\u2019averu\nSavio. ONG Fundasaun Haburas, Farol, D\u00edli. Loron Tersa-Feira, 25 Agostu 2020.<\/li><li>Movimento Papua Livre &#8211; <em>Free Papua\nMovement.<\/em> Asesu iha loron Kuarta-feira, 26&nbsp;\nAgostu 2020. Disponivel iha:<a href=\"https:\/\/pt.qwe.wiki\/wiki\/Free_Papua_Movement\">https:\/\/pt.qwe.wiki\/wiki\/Free_Papua_Movement<\/a>.\n<a href=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/08\/12\/front-rakyat-maubere-ba-west-papua-husu-timor-kontinua-fo-solidariedade-ba-povu-papua\/?fbclid=IwAR0sa_E6JNe_ivBtFuE7_n5h39UN0teWloK6M2_X3WEdsn5Hz2EVn0ZD9ew\">https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/08\/12\/front-rakyat-maubere-ba-west-papua-husu-timor-kontinua-fo-solidariedade-ba-povu-papua\/?fbclid=IwAR0sa_E6JNe_ivBtFuE7_n5h39UN0teWloK6M2_X3WEdsn5Hz2EVn0ZD9ew<\/a>\n&nbsp;<\/li><li>INTERFET Kumpri Rezulusaun 1264 ONU. Asesu iha\nloron Kuarta-feira, 26 Agostu 2020. Dispoinivel iha:<a href=\"http:\/\/www.tatoli.tl\/2019\/09\/20\/interfet-kumpri-rezolusaun-1264-onu\/\">http:\/\/www.tatoli.tl\/2019\/09\/20\/interfet-kumpri-rezolusaun-1264-onu\/<\/a> <\/li><li>Seminariu Refletivu ba Selebrasaun Loron Konsulta\nPopular 30 Agostu 1999 husi Prespetiva Organizasaun Sagrada Familia (OSF).\nLoron 29 Agostu 2020. <\/li><\/ol>\n\n\n\n<p><strong>*Hakerek\nNa\u2019in: <\/strong><em>Alumni<\/em> Universidade da Paz-(UNPAZ), <em>Faculdade\nde Direito <\/em>no Ativista. Artigo ida ne\u2019e larepresenta institusaun\nne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha\nartigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Iha sujestaun ruma bele haruka iha <em>e-mail:<\/em> <a href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a>&nbsp;&nbsp;&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente (Artigo Ida Ne\u2019e Timor-Leste Relembra Hikas Loron Konsulta Popular Iha Tinan 21 Liub\u00e1 Kotuk Nakonu ho Traumatiku) Introdusaun Hakerek Na\u2019in foti liafuan ida husi Fundador Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste (RDTL), iha tempu rezistensia Prezidente da RDTL, Nicolau Lobato (FRETILIN) iha ninia slogan (Motto) dehan nune\u2019e\u201cA \u00daltima Bala \u00e9 a Minha Vit\u00f3ria\u201d. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4769,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-5001","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5001"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5001\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5004,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5001\/revisions\/5004"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}