{"id":5418,"date":"2020-10-02T07:04:23","date_gmt":"2020-10-02T07:04:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5418"},"modified":"2020-10-02T07:04:29","modified_gmt":"2020-10-02T07:04:29","slug":"lao-hamutuk-too-ohin-loron-seidauk-iha-avaliasaun-independente-ba-projetu-tasi-mane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/10\/02\/lao-hamutuk-too-ohin-loron-seidauk-iha-avaliasaun-independente-ba-projetu-tasi-mane\/","title":{"rendered":"Lao Hamutuk: To\u2019o Ohin Loron Seidauk iha Avaliasaun Independente ba Projetu Tasi Mane"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Neonmetin Team<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>OGE 2020 governo aloka orsamentu kiik ba Projetu Tasi Mane. Inserteza kona ba vida projetu ne\u2019e kontinua mosu. Maski tinan ida liu ba governo selu ona estudu oioin mak relevante ba projetu ne\u2019e maibe Lao Hamutuk kontinua hatete katak to\u2019o ohin loron seidauk iha avaliasaun independente ba Projetu Tasi Mane hodi hatene kustu, benefisiu no risku.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cTo\u2019o ohin loron seidauk iha avaliasaun independente ba projetu ida ne\u2019e, dala barak peritu sira f\u00f3 sai katak projetu ida ne\u2019e tenke hetan avaliasaun kompletu hodi bele hatudu analiza ba kustu no benef\u00edsiu sira inklui m\u00f3s nia risku sira iha futuru oin mai. Ho nune\u2019e, ami apresia m\u00f3s ba vontade di\u2019ak husi Ministru MPM no Prezidente TimorGap ne\u2019eb\u00e9 sempre f\u00f3 sai ba m\u00e9dia katak iha inisiativa hah\u00fa halo revizaun ba estudu hotu-hotu relasiona ho projetu boot sira mina no gas nian inklui projetu Tasi Mane\u201d, Lao Hamutuk hatete iha nia Submisaun ba Parlamentu Nasional kona ba Orsamentu Jeral Estadu 2020 nian, horiseik, 1\/10.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, Lao Hamutuk enkoraja atu Governu bele avansa ho estudu independente hodi fornese analiza ka estudu kredivel kona-ba kustu, benef\u00edsiu no risku sira husi Projetu Tasi Mane no Greater Sunrise, hodi bele asegura maxima benef\u00edsiu ba povu Timor-Leste no red\u00fas risku sira ne\u2019eb\u00e9 bele prejudika nasaun nia integridade s\u00f3siu ekon\u00f3miku.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuaze tinan sanulu nia laran Governu gasta ona tokon atus barak ba iha Projetu Tasi Mane ne\u2019eb\u00e9 mak sei nafatin iha inserteza no seidauk iha prova katak projetu ida ne\u2019e bele f\u00f3 duni benef\u00edsiu ba povu Timor-Leste nia moris ba iha tempu naruk. Ba tinan ida ne\u2019e, ami apresia VIII Governu tanba red\u00fas ona alokasaun orsamentu ba Projetu Tasi Mane. Tokon $17 direta no indireta aloka ki\u2019ik liu kuaze 73% kompara ho despeza iha tinan 2019 no tuun 85% kompara ho tinan 2018.<\/p>\n\n\n\n<p>Lao Hamutuk fiar katak Governu sei muda nia investimentu ba set\u00f3r importante sira ne\u2019eb\u00e9 sei f\u00f3 benefisia direta ba komunidade sira nia moris di\u2019ak. Iha Lao Hamutuk nia Submisaun hatete katak setor produtivu seidauk dezenvolve ho diak.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSituasaun produsaun agrikultura rai laran to\u2019o 2020 hatudu katak ita nia set\u00f3r produtivu seidauk dezenvolve didi\u2019ak hodi hamenus ita nia depend\u00e9nsia ba Fundu Petrol\u00edferu ne\u2019eb\u00e9 limitadu tebes. Iha set\u00f3r agrikultura, produsaun ai-han nafatin laiha mudansa signifikante kompara ho tinan sanulu liu ba no laiha diversifikasaun ai-han atu hamenus ita nia depend\u00e9nsia ba importasaun foos\u201d, Lao Hamutuk hatete iha nia submisaun.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Iha tinan 2019 Timor-Leste nia produsaun foos nasional mak tonelada 47,822 de\u2019it, kuaze hanesan kompara ho produsaun nasion\u00e1l iha tinan 2008 ho tonelada 48,154. Produsaun batar iha 2019 tuun ba tonelada 75,690, ki\u2019ik liu kompara ho produsaun iha 2015 ho tonelada 95,433.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Neonmetin Team OGE 2020 governo aloka orsamentu kiik ba Projetu Tasi Mane. Inserteza kona ba vida projetu ne\u2019e kontinua mosu. Maski tinan ida liu ba governo selu ona estudu oioin mak relevante ba projetu ne\u2019e maibe Lao Hamutuk kontinua hatete katak to\u2019o ohin loron seidauk iha avaliasaun independente ba Projetu Tasi Mane hodi hatene [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":4067,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-5418","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5418"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5419,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5418\/revisions\/5419"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}