{"id":5435,"date":"2020-10-03T03:14:23","date_gmt":"2020-10-03T03:14:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5435"},"modified":"2020-10-03T03:14:26","modified_gmt":"2020-10-03T03:14:26","slug":"komunidade-aldeia-12-de-outubro-konsumu-bee-masin-too-ohin-loron-la-asesu-bee-moos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/10\/03\/komunidade-aldeia-12-de-outubro-konsumu-bee-masin-too-ohin-loron-la-asesu-bee-moos\/","title":{"rendered":"Komunidade Aldeia 12 de Outubro Konsumu Bee Masin, To\u2019o Ohin Loron La Asesu Bee Moos"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen ekipa klinika jurnalismu UNTL-UNESCO<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u201cDurante ne\u2019e sira hadau malu bee moos, ema ne\u2019ebe iha transporte bele ba kuru lalais, maibe ema ne\u2019ebe laiha transporte, susar atu lao ho distansia dook\u201d. Juvilina Lemos<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bee moos mak ema ida nia moris, bee moos nudar nesesidade fundamentu ne\u2019ebe hatur ona iha Konstituisaun RDTL katak ema hotu iha direitu asesu bee moos ne\u2019ebe dignu. Ohin loron tinan naruk nia laran, komunidade barak mak sei halerik ba bee moos, tantu iha Dili ou iha area rural.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ekipa Klinika Jurnalismu UNTL-UNESCO halo observasaun direita\niha suku Comoro, Aldeia 12 de Outubru ne\u2019ebe realidade hatudu katak komunidade\niha area refere la asesu bee moos no uza deit bee masi hodi sustenta sira nia\nnesesidade moris. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komunidade Aldeia 12 de Outubru, Jenito dos Santos Basilio ba\nekipa klinika jurnalismu hatete naturalmente komunidade Tasi Tolu maioria barak\nmak la asesu bee moos durante tinan naruk nia laran. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201c Ami&nbsp; komunidade &nbsp;sente tristi tebes bainhira hasai osan hodi hola\nrasik bee-moos &nbsp;litru 1 ho presu 0.5 sentavus,\natu nune\u2019e augenta netik ba ami nia nesesidade loron-loron no ami mos uza de\u2019it\nbee-masin tanba be\u2019e moos mak importante tebes ba ema nia moris. Durante ne\u2019e\nmedia barak mai kolia kona-ba bee moos maibe to\u2019o agora ami nafatin la asesu ba\nbee moos,\u201dhateten Jenito ba ekipa klinika jornalismu (28\/09).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alende ne\u2019e bainhira sira atu ba kuru bee, sira lao ain ho\ndistansia ne\u2019eb\u00e9 dook, hodi kuru bee-moos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cAmi preokupa tebes bainhira bee moos sai tuir oras, normalmente\noras tuku 17:00 lorokraik komesa loke no oras tuku 19:00 kalan bee komesa taka,\nentaun antes ne\u2019e ami komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 mak massa iha uluk torneira okos\nnia mak hetan, se ami ida ikus ami lahetan bee-moos no ami komunidade sira\nhadau malu de\u2019it ba bee-moos. Ida ne\u2019e halo &nbsp;ami triste tebes maibe tenke simu tanba\nrealidade mak hanesan ne\u2019e\u201d, tenik nia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;Nia dehan maske\nkomunidade barak hatoo ona ezijensia ba autoridade lokal sira, hodi prepara\nfila fali tanki para funsiona fali, tanba tina rua resik tanki refere abandona <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan Juvilina Lemos konfesa durante ne\u2019e sira\nhadau malu bee moos, ema ne\u2019ebe iha transporte bele ba kuru lalais, maibe ema\nne\u2019ebe laiha transporte, susar atu lao ho distansia dook<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHaree ba realidade ne\u2019eb\u00e9 iha, ami sente triste tebes tanba\ndurante ne\u2019e &nbsp;ami &nbsp;la asesu ba bee-moos, ho ida ne\u2019e ami uza bee\nmasin hodi haris no ami m\u00f3s hasae rasik osan hodi sosa &nbsp;bee hodi hemu hanesan massa litru 5\/galon ida 50\ncentavos,\u201ddehan nia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hatan ba preokupasaun problema hirak ne\u2019eb\u00e9 komunidade sira\ninfrenta, ho ida ne\u2019e&nbsp; ekipa klinik\njornalismu hakbesik ba Xefe Aldeia, Placido Marcal nia esplika katak enjeralmente\nkomunidade barak mak la asesu bee-moos ,maske &nbsp;fator importante ba ita nia vida moris.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHa\u2019u hato\u2019o ona proposta diretamente ba parte Agua no Saneamentu\nmaib\u00e9 proposta la konsege realiza, tanba razaun fundamental katak kanalizaun\nbee nian&nbsp; konstrui mos estrada bo\u2019ot\ntibar nian, kompania sira estraga tanba laiha mapamentu no difisil atu detekta\nkanalizasaun&nbsp; atu dada&nbsp; bee-moos\u201d, dehan Xefe Aldeia 28\/09.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia dehan durante ne\u2019e seidauk to\u2019o ba Ministeriu relevante\nmaibe iha Diresaun Nasional serbisu Agua Saneamentu hakarak buat hotu la\u2019o\ndi\u2019ak,&nbsp; tenke&nbsp; liga liu ba Orsamentu Jeral Estadu maib\u00e9\norsamentu to\u2019o agora seidauk <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cAmi autoridade lokal iha Planu ba futuru 2020-2021 maka\nprioridade ba komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 durante la asesu bee-moos, bainhira orden\nne\u2019e passa maka ami sei ba to\u2019o iha Ministeriu relevante no diresaun nasional\nne\u2019eb\u00e9 mak halo atendimentu ba bee-moos\u201d,hatutan tan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Total populasaun tuir folmulariu fixa familia no kartaun\neleitoral oha suku Comoro, no fahe ba aldeai 14. Populasaun iha aldeai 12 de Outubro\nhamutuk 2852<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*(Jorgina Menas Amaral, Joselina dos santos, Joana\nAlves, Lola Sarmento Ximenes no Leandro &nbsp;&nbsp;Xavier amaral nudar estudante UNTL ne\u2019ebe\npartisipa iha formasaun klinika jurnalismu UNTL-UNESCO no mentor publika iha\nNeon Metin)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen ekipa klinika jurnalismu UNTL-UNESCO \u201cDurante ne\u2019e sira hadau malu bee moos, ema ne\u2019ebe iha transporte bele ba kuru lalais, maibe ema ne\u2019ebe laiha transporte, susar atu lao ho distansia dook\u201d. Juvilina Lemos Bee moos mak ema ida nia moris, bee moos nudar nesesidade fundamentu ne\u2019ebe hatur ona iha Konstituisaun RDTL katak ema hotu iha [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5436,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-5435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5435"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5435\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5437,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5435\/revisions\/5437"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}