{"id":5482,"date":"2020-10-05T09:50:57","date_gmt":"2020-10-05T09:50:57","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5482"},"modified":"2020-10-05T09:52:56","modified_gmt":"2020-10-05T09:52:56","slug":"defensor-direitus-umanus-nakfilak-ba-violasaun-direitus-umanus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/10\/05\/defensor-direitus-umanus-nakfilak-ba-violasaun-direitus-umanus\/","title":{"rendered":"Defensor Direitus Umanus Nakfilak Ba Violasaun Direitus Umanus"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain  Mois\u00e9s Vicente <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>(Artigo Ida Refere Liu Ba Hadau Poder Prezidente Parlamentu Nacional Foun Maio 2020 Liub\u00e1)<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Introdusaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>&nbsp;<\/strong>Durante tinan barak nia laran, Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste\n(RDTL) luta ba ukun rasik to\u2019o restaurasaun Independ\u00e9nsia iha loron&nbsp;<em>20 de Maio de 2002<\/em>&nbsp;nia alvu prinsipal maka\npovu livre, Estadu RDTL hamriik, respeitu Lei no moris diak ba povu. Asembleia\nKonstituente eleitu iha tinan 2001 liuba hodi aprova Konstituisaun RDTL nu\u2019udar\nmatadalan ba Estadu Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste. Parlamentu Nacional\nnu\u2019udar Orgaun Legisladora ne\u2019eb\u00e9 ho nia kompet\u00eancia exclusivu atu halo lei,\nkondus politika no halo fiskalizasaun. Membru Parlamentu Nasional mai husi\npartidu politiku sira ne\u2019eb\u00e9 hetan votus liu bareira votus eleisaun Parlamentar\nnian. Nu\u2019udar segundu orgaun suberanu Parlamentu Nacional sai aat liu ne\u2019eb\u00e9\npratika Deputadu\/a reprezenta partidu sira. Dala barak ona povu deskontenta ho\naktu pol\u00edtika sira ne\u2019eb\u00e9 Deputado\/a sira kondus, halo lei legaliza dada osan\nestadu ba sira nia bolsu \u2018Pensaun Vitalisa\u2019 maske sira konsiente katak ne\u2019e\nhanesan traisaun hasoru nia povu, maib\u00e9 sira la sente-an katak aktu ne\u2019e\nhanesan mo\u2019e ida. Parlamentu Nacional goza direitu regalia oi-oin, kareta\ngratis, komputad\u00f3r, komunikasaun, tratamentu sa\u00fade, agora halo tan uma ba sira\nnia-an. Maib\u00e9 rezultadu saida maka Parlamentu Nacional halo ba povu, laiha,\nzero! han osan saugate deit!.<\/p>\n\n\n\n<p>Rezultadu husi servisu Parlamentu Nacional nia maka sai\nportavos, sai reporter, joga malu, asalta poder no hadau meja, ne\u2019e sai hanesan\nlolos&nbsp;<em>labarik<\/em>&nbsp;<em>zaman<\/em>&nbsp;<em>now<\/em>&nbsp;sira\nhalimar&nbsp;<em>Tik<\/em>&#8211;<em>Tok<\/em>. Ne\u2019e maka dehan wow duni! Exemplu wow husi\nParlamentu Nacional nia maka hodi la respeitu lei, halo ekplorasaun ba povu nia\nsakrifisiu, no buka hakarak sa\u2019e lalais ba tuur sa\u2019e ba iha tutun. Maib\u00e9 tamba\npoder lanu sira, sira taka matan no taka tilun hodi sobu. Rezultadu husi halo\nrahun meja Parlamentu Nacional, hadau poder, no troka meja foun Parlamentu\nNacional maka mosu Governo aitongka tuir politiku sira nia liafuan Governo\ndefaktu no Parlamentu Nacional defaktu. Tamba sa mak bolu defaktu?<\/p>\n\n\n\n<p>Perguntas bo\u2019ot ba ita hotu mak ne\u2019e tamba sa to\u2019o agora atual\n(PPN-Prezidente Parlamentu Nacional) la halo toma posse? Ida ne\u2019e ita nia atual\nPrezidente Parlamentu Nacional,&nbsp;Dr. Aniceto Guterres&nbsp;maka bele esplika. Maib\u00e9 aktu sira husi Parlamentu\nNacional nia durante ne\u2019e halo deit Estadu RDTL ne\u2019e sai fraku, bei-beik sei\nrai hela deit lisaun a\u2019at ba povu Timor-Leste. Ita ko\u2019alia kona-b\u00e1 direitus\nhumanus, ko\u2019alia kona-ba hahalok a\u2019at ka atrosidades ne\u2019eb\u00e9 kontinua mosu iha\nmundu tomak. Timor-Leste labele emita halo sira ne\u2019eb\u00e9 la lei, kontra valores\nsira kona-b\u00e1 direitus umanus ne\u2019e uluk asuwain FALINTIL sira defende, joven\nresistensia sira, no m\u00f3s aktivista diretus umanus sira defende. Parlamentu\nNacional tenke hamosu pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 dignu hodi defende dignidade Estadu RDTL\nnia.<\/p>\n\n\n\n<p>Perguntas bo\u2019ot ba sidadaun Timor-oan hotu, tamba sa to\u2019o agora\natual (PPN-Prezidente Parlamentu Nacional) la halo toma posse?.&nbsp;<em>Sera<\/em>&nbsp;<em>que<\/em>&nbsp;ida\nne\u2019e la\u2019o tuir dalan leg\u00e1l ka ileg\u00e1l? Ida ne\u2019e Ita nia atual Prezidente\nParlamentu Nacional,&nbsp;Dr. Aniceto Guterres&nbsp;maka bele esplika ba p\u00fabliku em jeral ka ba povu doben\nTimor-Leste. Nasaun Rep\u00fablika Demokratika Timor-Leste nudar nasaun foun liu ida\niha mundu no maski sai hanesan modelu ba demokrasia iha Rejiaun Sudeste\nAzi\u00e1tiku, nasaun nia kapasidade institusion\u00e1l sei fraku. Ita ko\u2019alia kona-b\u00e1\ndireitus humanus, ko\u2019alia kona-ba hahalok a\u2019at ka atrosidades ne\u2019eb\u00e9 hala\u2019o no\nkontinua mosu iha mundu tomak. Babain monu iha loron 10 Dezembru nudar loron\nida atu refleta kona-b\u00e1 deklarasoens ne\u2019ebe f\u00f3 brani atu hetan direitus,\nrespeitu no dignidade atu nudar bele sai hanesan liu tan ba ema\nhotu.&nbsp;&nbsp;Deklarasaun Univsersal Direitus Umanus deklara nudar \u201cpadrao\nhanesan atu hetan husi ema no nasaun hotu\u201d. Maibe pratikamente iha nasaun\nTimor-Leste ses ona, valores sira ne\u2019e ne\u2019ebe Timor-Lesta adopta hela. Atual\nPrezidente Parlamentu Nacional uluk defende makas ba direitus umanus ba povu\nTimor-Leste nian no agora kontra fali no nakfila ba violasaun direitus umanus?.<\/p>\n\n\n\n<p>Funu ba poder pol\u00edtiku seidauk iha nia rohan, politiku nain sira\nkala neon mate ona, tamba sira hatene maka sa\u2019e ba leten no tauk hakruuk ba\nkotuk entaun susar sira bele hare hetan terus ne\u2019ebe dadaun ne\u2019e povu hasoru.\nLaiha hahan, merkadu la dun diak, tamba Corona COVID-19, maib\u00e9 sukit malu,\nhadau kadeira, povu priveileisu maka sai objetivu prinsipal ba ukun nain sira.\nAgora povu presiza dezenvolvimentu, oan sira presiza eskola, tratementu ba\nmoras sira, no produsaun ba agrikula, ne\u2019e presiza hetan tulun husu Estadu\nRDTL, maka tenke iha Orsamentu Jeral Estadu nia. Parlamentu Nacional debate\ndadaun ona, serake aprezentasaun fila-fali OJE 2020 leg\u00e1l? Agora Prezidente\nParlamentu Nacional rasik seidauk hetan simu pose husi Prezidente Rep\u00fablika\n(PR). Ida ne\u2019e p\u00fabliku kontinua duvida no tuir lolos lao tuir dalan\nKonstituisaun RDTL nian. Katak Prezidente Parlamentu Nacional foun presiza simu\npose husi Prezidente Rep\u00fablika (PR). Tuir partidu CNRT kompozisaun Parlamentu\nNacional foun ne\u2019e ileg\u00e1l, tamba la tuir rejimentu Parlamentu Nacional, nune\u2019e\nmos Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) seidauk dezolve.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha&nbsp;&nbsp;lidun seluk, Sosiedade Sivil husi&nbsp;<strong>Luta\nHamutuk<\/strong>, Sr. Jos\u00e9 da Costa hateten&nbsp;Prezidente Rep\u00fablika (PR), Dr. Francisco Guterres\n\u2018Lu-Olo\u2019&nbsp;atu f\u00f3\npose ba Prezidente Parlamentu Nasional (PPN), Dr. Aniceto Guterres, ne\u2019eb\u00e9\nhala\u2019o ona knar durante fulan hirak nia laran. No VIII Governo Konstitusional\nne\u2019eb\u00e9 lidera husi Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak (TMR) prepara\nOrsamentu Jeral Estadu (OJE) atu lori ba Parlamentu Nacional. Maib\u00e9 kestaun\nmaka, Prezidente Rep\u00fablika seidauk f\u00f3 pose ba Prezidente Parlamentu Nacional\natu lidera plenaria debate Orsamentu Jeral Estadu. Karik Prezidente Rep\u00fablika\nla f\u00f3 tomada maka p\u00fabliku nafatin konsidera&nbsp;&nbsp;Prezidente Parlamentu\nNacional sei ileg\u00e1l, maske Prezidente Parlamentu Nacional ne\u2019e hala\u2019o ona ninia\nservisu durante fulan hirak nia laran. To\u2019o agora p\u00fabliku sei duvidas hela ho\nezistensia Prezidente Parlamentu Nacional foun, tanba seidauk simu pose husi\nPrezidente Rep\u00fablika. Iha parte seluk, Sr. Fernando Maia hanesan Xefe Suku dehan\nPPN foun tenke hetan pose husi Prezidente Rep\u00fablika, antes hala\u2019o ninia\nmandatu. Prezidente Parlamentu Nacional ne\u2019e halo ona servisu lubuk ida,\nseidauk simu pose. Ita hare VIII Governu Konstitusional prepara hela Orsamentu\nJeral Estadu 2021 nia atu lori ba halo diskusaun iha Parlamentu Nacional, osan\nsei aprova husi Parlamentu maka lori ba Prezidente Rep\u00fablika promulga, maib\u00e9\nhare\u2019e pozisaun Prezidente Parlamentu Nasional nian seidauk leg\u00e1l tanba seidauk\nsimu pose husi Prezidente Rep\u00fablika.&nbsp;<em>(Fontes:&nbsp;<\/em><em>Jorn\u00e1l SUARA TIMOR LOROSAE, 1 Outubru 2020).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ist\u00f3ria Hari\u2019i Orgaun Soberania Parlamentu Nacional\niha Timor-Leste<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Liu tiha tinan barak ho luta todan no resist\u00eancia maka\u2019as hasoru\ninvasor, Timor-Leste konsegue hetan hikas fali ninia Independ\u00eancia iha 20 Maio\n2002. Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste sai hanesan Estado Soberano foun\ndahuluk iha III Mil\u00e9nio, ho hun iha hakarak povu tomak nian no respeitu ba\ndignidade ema nian. Parlamentu Nacional, ne\u2019eb\u00e9 eleito liuhusi votu universal,\nlivre, direto, ho valor hanesan, secreto no pessoal, nu\u2019udar \u00f3rg\u00e3o soberania\nRDTL nian ne\u2019eb\u00e9 reprezenta cidad\u00e3o timoroan hotu-hotu no iha kbiit hodi halo\nligisla\u00e7\u00e3o, halao fiscaliza\u00e7\u00e3o no hola decis\u00e3o pol\u00edtika.&nbsp;(Tuir Artigo 92 Constituisaun da\nRDTL haruka).&nbsp;Primeira\nlegislatura dahuluk eleito iha tinan 2001 atu sai Assembleia Constituinte, hodi\nhalo Constitui\u00e7\u00e3o Timor-Leste nian. Ho entrada em vigor Constitui\u00e7\u00e3o da RDTL\nnian, iha loron 20 de Maio de 2002, Assembleia Constituinte transforma nia-an\nba Primeiro Parlamento Nacional iha Na\u00e7\u00e3o Timor-Leste, tuir artigo 176\nConstitui\u00e7\u00e3o da RDTL haruka. Ninia Deputadu\/a dahuluk nain-88 fahe ba Bancada\nParlamentar 13, ne\u2019ebe hatudu exemplo diak multipartidarismo nian. Importante\natu sublinha katak, entre Parlamentar sira ne\u2019ebe eleitor, nain 23 feto, ne\u2019e\nkatak mais ou menos 30%, ne\u2019ebe tama entre taxa sira ne\u2019ebe aas liu iha mundu,\nno hatudu importansia ne\u2019ebe timoroan f\u00f3 ba feto. Depois lei hatuur quota\nminima ba candidate feto, ne\u2019eb\u00e9 agora dadaun exige katak tem que iha&nbsp;<em>menos<\/em>&nbsp;feto\nida iha kada kandidatu nain-tolu. Iha legislatura atual iha feto nain-26 entre\ntotal Deputadu nain-65.<\/p>\n\n\n\n<p>Parlamentu Nacional nu\u2019udar autoridade legislativa prinsipal iha\nTimor-Leste. Nia iha Compet\u00eancia exclusivu atu halo knaar sira hanesan tuir mai\nne\u2019e: halo legisla\u00e7\u00e3o kona-ba quest\u00e3o b\u00e1sica sira pol\u00edtica rai-laran no\nrai-liur nian, kona-ba direito, liberdade no garantia sira, pol\u00edtica da defeza\nno seguran\u00e7a, pol\u00edtica fiscal, halo aprecia\u00e7\u00e3o ba programa Governo nia, aprova\nOr\u00e7amento Geral no conven\u00e7\u00e3o internacional sira. Bele m\u00f3s f\u00f3 autoriza\u00e7\u00e3o ba\nGoverno atu legisla kona-b\u00e1 assunto balu. Parlamentu Nacional hili no f\u00f3 posse\nba Provedor de Direitos Humanos e Justi\u00e7a, ne\u2019eb\u00e9 iha kbiit hodi rona cidad\u00e3o\nsira nia kesar hasoru Poder P\u00fablico sira no kona-b\u00e1 viola\u00e7\u00e3o direitos humanos,\nno depois encaminha queixa sira ne\u2019e tuir dalan ne\u2019ebe iha. Parlamentu Nacional\nnu\u2019udar instrumentu cidad\u00e3o nian hodi exerce ninia direitos liu husi demokrasia\nrepresentativu. No hanesan m\u00f3s lia-na\u2019in ba vontade povo nian no institui\u00e7\u00e3o\npermanente atu kontinua hadiak nafatin Estado de direito democr\u00e1tico.&nbsp;<em>(Fontes:&nbsp;<\/em><a href=\"https:\/\/www.parlamento.tl\/node\/340?language=tl\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><em>https:\/\/www.parlamento.tl\/node\/340?language=tl<\/em><\/a><em>, Asesu iha loron, 18 Setembru\n2020).&nbsp;&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Baze Legal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte ida ne\u2019e, hare husi prespetiva husi ba baze legal nian\nkatak aktu ida ne\u2019e Viola duni Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste,\nartigu 99 (3) no Lei Rejimentu Parlamentu Nasional Artigu 17 kona-b\u00e1\nKompetensia Prezidente Parlamentu Nasional. Konstituisaun&nbsp;<em>Artigu 99 (3)<\/em>&nbsp;hateten momos katak&nbsp;<em>Parlamentu Nasional Reuni\nOrdinariamente tuir Konvokasaun Prezidente Parlamentu nian.<\/em>&nbsp;Tanba ne\u2019e Vise Prezidente\nParlamentu Maria Angelina Lopes Sarmento nia aktu sira ne\u2019e viola Konstituisaun\nda RDTL, LOFAP, Lei Kodigu Pen\u00e1l, no Lei Rejimentu Parlamentu Nasional.&nbsp;<em>Artigu 86<\/em>&nbsp;<em>(f),&nbsp;<\/em><em>Hakotu\nParlamentu Nasion\u00e1l, iha kazu krize boot institusion\u00e1l nian ne\u2019eb\u00e9 labele iha\nformasaun governu ka aprovasaun Orsamentu Jer\u00e1l Estadu nian, iha tempu naruk\nliu loron neen-nulu, wainhira rona tiha ona partidu pol\u00edtiku sira-ne\u2019eb\u00e9 hetan\nkadeira iha Parlementu Nasion\u00e1l, no rona Konsellu-Estadu, iha tempu ne\u2019eb\u00e9\nlaiha kdasar jur\u00eddiku atu hala\u2019o disolusaun.&nbsp;<\/em>No tuir\nlolos ne\u2019e,&nbsp;Parlamentu\nNasional hein disolusaun husi Prezidente da Republika. Tamba ne\u2019e Prezidente\nSesante Prezidente Parlamentu Nacional, Sr. Ar\u00e3o Noe kontinua firme hodi\ndefende Konsituisaun da RDTL tuir&nbsp;<em>Artigu 2, (2)<\/em>&nbsp;katak&nbsp;<em>Estadu Hakruuk ba Lei-Inan Konstituisaun no Lei-Oan sira.<\/em>&nbsp;Se nune\u2019e, atual Prezidente\nParlamentu Nacional,&nbsp;Dr. Aniceto Guterres&nbsp;ne\u2019e kontinua ileg\u00e1l la\u2019os leg\u00e1l. Tamba sa maka ileg\u00e1l,\ntamba la hetan tomada de pose husi Prezidente da Republika (PR),&nbsp;Dr. Francisco Guterres \u201cL\u00fa-Olo\u201d.&nbsp;Tamba&nbsp;<em>de Jure no de facto<\/em>&nbsp;laiha. Kontinua ho Prezidente Parlamentu Nacional\nileg\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Parlamentu Nacional no Governu dala ruma tarde atu responde\nsidadaun, maski sidadaun hakarak tebes atu partisipa. Hakaerek nain nia\nsujestaun katak estrat\u00e9jia dezenvolvimentu foka ba hadi\u2019a Governu nia abilidade\nba fornese servisu p\u00fabliku sira ne\u2019eb\u00e9 importante, haforsa instituisaun\nsub-nasion\u00e1l sira hodi responde ba sidadaun nia presiza no promove komunidade\nno sidadaun nia envolvimentu ho governu no instituisaun lok\u00e1l sira. Ikus liu,\nTimor-Leste hanesan Estadu Direitu Demokratiku, mai ita hotu kumpri regras\nKonstitusionais sira ho rigor, atu nune\u2019e bele garante funsionamentu Estadu\nne\u2019e tuir tuir Konstituisaun no lei sira ne\u2019eb\u00e9 vigora.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*Hakerek Na\u2019in:&nbsp;Alumni&nbsp;Universidade da Paz-(UNPAZ),&nbsp;Faculdade de Direito&nbsp;no Ativista.&nbsp;Artigo ida ne\u2019e larepresenta institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Iha sujestaun ruma bele haruka iha&nbsp;e-mail:&nbsp;<a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\" target=\"_blank\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a>&nbsp;<\/em><\/strong>&nbsp;&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente (Artigo Ida Refere Liu Ba Hadau Poder Prezidente Parlamentu Nacional Foun Maio 2020 Liub\u00e1) Introdusaun &nbsp;Durante tinan barak nia laran, Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste (RDTL) luta ba ukun rasik to\u2019o restaurasaun Independ\u00e9nsia iha loron&nbsp;20 de Maio de 2002&nbsp;nia alvu prinsipal maka povu livre, Estadu RDTL hamriik, respeitu Lei no moris diak ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4769,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-5482","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5482"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5482\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5484,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5482\/revisions\/5484"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}