{"id":5690,"date":"2020-10-28T23:46:46","date_gmt":"2020-10-28T14:46:46","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5690"},"modified":"2021-07-24T17:50:37","modified_gmt":"2021-07-24T08:50:37","slug":"lucia-feto-faluk-moris-kiak-hikis-kosar-ba-oan-nain-3-neebe-moris-ho-difisiensia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/10\/28\/lucia-feto-faluk-moris-kiak-hikis-kosar-ba-oan-nain-3-neebe-moris-ho-difisiensia\/","title":{"rendered":"Lucia Feto Faluk Moris Kiak, Hikis Kosar Ba Oan na\u2019in 3 Ne\u2019eb\u00e9 Moris Ho Defisi\u00e9nsia"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Francisco JDA <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Fatin hakmatek, manulin komesa hananu hodi akompa\u00f1a manu kokoreek ho ritmu ne\u2019eb\u00e9 furak. Loro matan komesa sa\u2019e, hafanu ema hotu, loke sira nia matan, hakat tun hosi kama ou balun nahe de\u2019it biti karik, hodi hanoin atu halo buat ruma iha loron ohin.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira hateke dook no hateke sorin uma sira ne\u2019eb\u00e9 halo hosi duut, didin ho au hatudu diferente uma iha urban no iha rai mukit. Fatin hakmatek dook hosi vila, merese duni sai fatin hodi deskansa no hasai kolen, maib\u00e9 teki-teki hateke ba sorin laran ne\u2019e triste hateke ba uma ida borus ba laran, iha kama ne\u2019eb\u00e9 ho hadak laiha kondisaun di\u2019ak, bele dehan moris vulneravel tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Inan feton faluk ida naran Lucia Amaral idade 35, iha oan na\u2019in haat ne\u2019eb\u00e9 sei ki\u2019ik hotu, feto boot naran Cesaltina idade 13, moris ho defisi\u00e9nsia labele lao, la tur sa tan atu halimar ho nia kolega sira iha rai luan.<\/p>\n\n\n\n<p>Fatin ne\u2019eb\u00e9 Cesaltina hela ba la merese sira atu hela, tanba la adekuadu, iha tempu malirin sira koko hafalun an de\u2019it ho hena mihis no tenke simu anin borus tama ba isin lolon.<\/p>\n\n\n\n<p>Moris vulneravel hanesan defisi\u00e9nsia la\u2019os de\u2019it ba Cesaltina, nia alin naran Cesalino idade tinan 9 m\u00f3s moris ho defisi\u00e9nsia f\u00edziku, uza ai tonka rua hodi bele lao ba mai iha uma tatiis, afin\u00e1l la\u2019os de\u2019it Cesaltina no Cesalino, oan datoluk hosi Lucia m\u00f3s moris vulneravel hanesan defisi\u00e9nsia, tanba labele lao no labele ko\u2019alia. Graca de Deus oan ikun mak moris la ho defisi\u00e9nsia<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun ne\u2019eb\u00e9 Lucia hasoru sente todan duni, moris mukit, kiak hela iha area rural tenke simu naha todan, tanba nia kaben Joao Amaral (matebian) m\u00f3s nu\u2019udar defisi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Lucia hatutan nia moris nu\u2019udar agrikult\u00f3r, halo toos hodi bele sustenta nia uma laran, maib\u00e9 naha ne\u2019e aumenta todan bainhira nia kaben husik hela sira, Lucia nia kbiit la to\u2019o hodi hikis kosar ba nia oan sira no sai kiak liut\u00e1n iha ohin loron.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske naha ne\u2019eb\u00e9 nia lori todan, Lucia laiha dalan seluk atu hili, bainhira nia hateke ba oan sira, domin no esp\u00edritu ne\u2019e mosu fali, atu bele hamriik iha nia ain leten hodi hatutan moris halo toos, hakiak animal no m\u00f3s tau matan ba oan sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Neon Metin hakbesik ba inan Lucia, hodi hatene tuir ist\u00f3ria uma laran nian, ba Neon Metin Lucia tenik katak bainhira Joao sei moris maski ho kondisaun defisi\u00e9nsia maib\u00e9 sei bele halo toos, hodi sustenta uma laran, maib\u00e9 ohin loron sente naha ne\u2019e todan demais.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cDader ha\u2019u hadeer mai, ha\u2019u preokupa uluk mak ha\u2019u nia oan feto boot, maski ho defisi\u00e9nsia toba de\u2019it, ha\u2019u f\u00f3 han nia no dala ruma tenke hein nia, ha\u2019u serbisu hanesan halo toos ka kuda modo ruma, vizi\u00f1u sira mak mai hare ha\u2019u nia oan feto boot ne\u2019e, hah\u00e1n m\u00f3s dala ruma ami la iha, vizi\u00f1u sira mak sempre f\u00f3 hah\u00e1n mai ami atu bele han, tempu udan ha\u2019u halo toos atu bele sustenta netik ha\u2019u nia uma laran\u201d,<\/em> hatete Lucia Amaral Suku Faturilau Aldeia Cairema, 28\/10.<\/p>\n\n\n\n<p>Neon Metin kontinua husu tuir karik iha mehi atu lori Agostu Amara loan ikun hodi asesu eskola? Inan feto ne\u2019e ho oin midar, hateke sae ba leten karik hodi harohan ba Nai, \u201cha\u2019u iha ona hanoin atu Agostu bele eskola, fa\u2019an animal, sira hodi bele sustenta Agostu Amaral ba eskola\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan sasin moris, Manuela Alves Sarmento ba jornalista sira hateten, mane ikun ne\u2019e la\u2019os moris hanesan defisi\u00e9nsia, na\u2019in tolu mak moris hanesan defisi\u00e9nsia, baibain ne\u2019e ha\u2019u mak te\u2019in,&nbsp; ha\u2019u mak f\u00f3 han, f\u00f3 hariis ami lori mina dada mais hanesan hela ne\u2019e nafatin, maski kolen tanba na\u2019in tolu kedas maib\u00e9 pasi\u00e9nsia nafatin.<\/p>\n\n\n\n<p>Lucia hanesan inan ida, karik iha esperansa boot atu bele moris ho dignu, sai hosi kiak, oan sira bele hetan tratamentu sa\u00fade no bele asesu edukasaun, hanesan ho labarik sira seluk? maib\u00e9 se los mak atu rona nia halerik?<\/p>\n\n\n\n<p>Lucia ho nia oan sira parte hosi grupu vulneravel ne\u2019eb\u00e9 presiza duni tulun hosi estadu, moris kiak, mukit ho oan nia defisi\u00e9nsia sira, halo moris vulneravel liut\u00e1n. Karik iha Lucia nia neon ukun na\u2019in sira bele hakat besik ba knua ne\u2019eb\u00e9 iha hela ba, atu hare ho matan kondisaun Lucia no komunidade sira seluk ne\u2019eb\u00e9 moris la ho dignu, ukun na\u2019in sira la\u2019os promete de\u2019it iha tempu kampa\u00f1a, maib\u00e9 oins\u00e1 mak realiza promete sira ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho funan ne\u2019eb\u00e9 rebo-rebo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco JDA Fatin hakmatek, manulin komesa hananu hodi akompa\u00f1a manu kokoreek ho ritmu ne\u2019eb\u00e9 furak. Loro matan komesa sa\u2019e, hafanu ema hotu, loke sira nia matan, hakat tun hosi kama ou balun nahe de\u2019it biti karik, hodi hanoin atu halo buat ruma iha loron ohin. Bainhira hateke dook no hateke sorin uma sira ne\u2019eb\u00e9 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5691,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-5690","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-feature"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5690"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5690\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9214,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5690\/revisions\/9214"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}