{"id":5800,"date":"2020-11-11T22:33:51","date_gmt":"2020-11-11T13:33:51","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5800"},"modified":"2020-11-11T22:34:15","modified_gmt":"2020-11-11T13:34:15","slug":"tl-nia-lei-kriminozu-oho-ema-pena-prizaun-tinan-12-too-25","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/11\/11\/tl-nia-lei-kriminozu-oho-ema-pena-prizaun-tinan-12-too-25\/","title":{"rendered":"TL nia Lei Kriminozu Oho Ema Pena Prizaun Tinan 12 To\u2019o 25"},"content":{"rendered":"\n<p>Hakerek nain  <strong>Mois\u00e9s Vicente<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;<strong>Analiza Kona-b\u00e1 Kazu Omis\u00eddiu Agravadu iha Semana Hirak Liub\u00e1<\/strong>&#8220;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Iha\npa\u00eds <em>Republica\nDemocr\u00e1tica de Timor-Leste<\/em> nia Lei maka as liu ema hotu-hotu, la\u2019os\nema sira maka as liu fali Lei. Depois Timor-Leste hari\u2019i sai hanesan nasaun ida\nIndependente <em>20\nde Maio de 2002<\/em> haforsa ho sistema judiciariu Lei. Nune\u2019e kazu sira\nne\u2019eb\u00e9 akontese iha Timor-Leste sei julga ho Lei. Nudar sidadaun Timor-oan ida\ndiak, moris iha rai doben Timor-Leste obriga no obedeser halo tuir Lei nia haruka.\nSe-se deit husi kargu bo\u2019ot hanesan Prezidente da Republika (PR), Parlamentu\nNacional (PN), Governo, no mos Tribunal rasik. Ita hotu-hotu hakruk ba Lei,\nne\u2019eb\u00e9 <em>em<\/em> <em>vigor<\/em> ona iha rai doben Timor-Leste. Ita hare\u2019e, kazu omisidu\nagravadu oho ema iha Timor-Leste liu-liu iha kapital Dili no Munisipiu balu,\noho ema hanesan animal lolos deit. La respeitu malu entre ema ho ema, menus ona\netika moral. Se iha problema tur resolve hodi koalia ba malu. La\u2019os hodi\nviolensia maka hakotu ema moris nia vida moris. Foin dadaun ita hotu akompa\u00f1ia\nkazu omis\u00eddiu agravadu ka oho ema hakotu ema moris nia vida iha Raikotu, kapital\nDili. <\/p>\n\n\n\n<p>Iha ne\u2019eb\u00e9, tuir kronologia kazu\nne\u2019e akontese iha loron Sesta-feira, dia <em>30\nde Outubro de 2020<\/em> maizumenus tuku 01:00 madrugada oras Timor-Leste iha uma\nRaikotu, Suku Madohi, Postu Administrativu Dom-Aleixo, Munis\u00edpiu Dili, arguidu\nka supeitu ne\u2019e iha ona sala detensaun Komandu Polisia Nacional Timor-Leste\nMunis\u00edpiu D\u00edli. Komandante Munis\u00edpiu Dili, Superintendente Xefe Henrique da\nCosta haktuir, suspeitu ho inisial (LH) nia feen kaben nu\u2019udar membru Pol\u00edsia\nNacional Timor-Leste (PNTL). Derepente de\u2019it <em>(LH)<\/em> tama ba v\u00edtima sira nia uma hodi halo asaun ne\u2019e. Komandante Munisipiu\nDili Superintendente Xefe Henrique da Costa dehan, vitima Domingas Soares hetan\nsona ka oho iha parte hirus matan karuk ho kotuk laran mate fatin. No Lindy\nhetan sona iha parte liman kabas karuk kanek grave. Komunidade sira rona\nakontesimentu ne\u2019e ho lalais ba evakua kedas Lindy ba hala\u2019o tratamentu\nintensivu iha Sentru Sa\u00fade Komoro.&nbsp; Enkuantu ninia Inan ne\u2019e Pol\u00edsia\nSentifiku Investigasaun Krimin\u00e1l Nasion\u00e1l (P-SIKN) evakua mate isin ba Hospit\u00e1l\nNasion\u00e1l Guidu Valadares (HNGV) hodi hein prosesu aut\u00f3psia. No agora mate isin vitima\nDomingos Soares valot ona iha nia rai moris fatin Postu-Administrativu Cailaco,\nMunisipiu Bobonaro.&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, ligadu ho kazu\nsira iha leten ne\u2019e tuir Lei K\u00f3digu Pen\u00e1l Timor-Leste Artigu 139, Omis\u00eddiu Agravadu, Ajente ne\u2019ebe oho ema seluk iha\nsirkunst\u00e1nsia ne\u2019eb\u00e9 hatudu sensurabilidade ka perversidade espesi\u00e1l,\nnomeadamente, tanba: a) Uza venenu, tortura, asfiksia, ahi, esplozivu, ka husi\nmeiu seluk insidiozu seluk ka meiu ne\u2019eb\u00e9 konstitui krime ba perigu kom\u00fan nia\npratika, ka aktu kru\u00e9l seluk, hodi aumenta v\u00edtima nia sofrimentu; b) Uza\ndisimulasaun ka meiu eh rekursu seluk hodi halo vitima iha difikuldade atu\ndefende-\u00e1n ka labele defende-\u00e1n; c) Oho tanba avidez, tanba gosta oho ema,\ntanba hakarak hetan exitasaun ka satisfasaun seksu\u00e1l, tanba pagamentu ka\nrekompensa ka promesa kona-ba pagamentu ka rekompensa ka tanba motive futil ka\ntorpe seluk; d) Oho atu prepara, ezekuta ka subar krime seluk, fasilita fuga hodi\nhalai ka asegura impunidade ema krime ida nian ajente; e) Oho tanba \u00f3diu\nrasi\u00e1l, relijiozu ka pol\u00edtiku; f) Oho ho premeditasaun, ne\u2019ebe iha kuandu nia\nuza frieza, de animu, reflesaun konaba meiu ne\u2019ebe uza ka rai nia intensaun atu\noho durante oras 24; g) Kuandu v\u00edtima ajente nia k\u00f3njuje, dexendente,\naxendente, kolater\u00e1l ka afim too grau da-rua, adotadu ka ema ne\u2019eb\u00e9 moris ho\nnia hanesan iha ne\u2019eb\u00e9 iha depend\u00e9nsia ier\u00e1rkika, ekon\u00f3mika ka laboral; h) Vitima\nema vulneravel tebes tanba idade, moras ka defisi\u00e9nsia f\u00edzika ka ps\u00edkika; i) V\u00edtima\n\u00f3rgaun soberanu ka \u00f3rgaun pol\u00edtiku konstitusion\u00e1l nia membru, \u00f3rgaun ba\nadministrasaun nian membru, majistradu, defens\u00f3r, advogadu, ofisi\u00e1l ba justisa,\nfunsion\u00e1riu ka ema seluk tan ne\u2019eb\u00e9 kaer servisu p\u00fabliku, naran katak nia kaer\ndadaun nia funsaun ka tanba funsaun ne\u2019eb\u00e9 nia kaer; j) V\u00edtima ema testemu\u00f1a,\ndeklarante, peritu, lezadu ka ofendidu no ajente pratika krime ne\u2019e hodi impede\ndepoimentu, den\u00fansia kona-ba faktu ka keixa ka tanba nia intervensaun iha\nprosesu, sei hetan pena prizaun tinan 12 to\u2019o 25.\nNo inklui mos iha Lei N\u00famero 05\/2017 koalia kona-b\u00e1\nLei <em>Armas Brancas<\/em>,\nRama Ambon, Tudik, no Samurai no\nseluk-seluk tan.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha\nlidun seluk, ita nia Prezidente da Republika, Dr. Francisco\nGuterres \u2018Lu-Olo\u2019, mos hirus makas ba kazu omesidu agravadu ne\u2019e mosu iha\nRaikotu. Prezidente Rep\u00fablika hatete nune\u2019e, kazu krime ne\u2019e tama ona prosesu\ninvestigasaun. Pol\u00edsia Sientifiku Investigasaun Kriminal no Minist\u00e9riu P\u00fabliku\nsei hala\u2019o investigasaun klean hodi julga kriminozu ba iha fatin ne\u2019eb\u00e9 merese.\n(Fonte: Midia<em>\nTimor-Post, 02 Novembru 2020). <\/em>Inklui mos membru Deputada Parlamentu\nNacional, Sra. Maria&nbsp;Gorumali&nbsp;Barreto\nhatete, nu&#8217;udar&nbsp;Deputada Parlamentu Nasion\u00e1l, kazu Rai-Kotu ne\u2019e nu\u2019udar\nkazu s\u00e9riu ida ho nia natureza krime omis\u00eddio grave hasoru feto faluk ida ho\nnia oan feto. Natureza krime grave husu ba Polisia Investigasaun Kriminal no <em>Polisia Vulneravel Unit (VPU)<\/em> halo\nesforsu hodi relata relat\u00f3riu investigasaun ho klaru no detalho bazeia ba\nprosesu akontensementu iha Rai-Kotu. Problema preokupasaun ha\u2019u nian ne\u2019eb\u00e9 sai\nperguntas bo\u2019ot maka tanba sa Polisia hamoos tiha ran ne\u2019eb\u00e9 fakar iha uma\nlaran? Tanba sa maka fatin akontesementu la marka Polisi <em>Line<\/em>? Ida ne\u2019e maka preokupasaun, no objetivu saida maka ne\u2019e?\nTanba ran ne\u2019eb\u00e9 fakar iha uma no sasan ne\u2019eb\u00e9 estragu ne\u2019e sai evidensia ba\nkazu Rai-Kotu, maib\u00e9 realidade hamoos hotu, ita espera katak la f\u00f3 impaktu ba\niha hahalok krime ne\u2019eb\u00e9 akontese hodi la hamenus sentensa pena prizaun ba aktu\nne\u2019eb\u00e9 suspeitu komete (Fonte: M\u00eddia <em>The Oekusi Post, 05 Novembru 2020).<\/em><em> &nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, rekomendasaun ba parte\norgaun soberania Judiciariu sira iha Timor-Leste, ita nia Lei sira forte los ona,\noinsa maka Ju\u00eds sira foti dezisaun la\u2019o tuir Lei haruka. Iha ne\u2019eb\u00e9 Ju\u00eds sira\nhala\u2019o servisu tuir Lei Inan Constituisaun da RDTL haruka. Hare iha Artigu 118 (Knaar jurisdision\u00e1l) 1. Tribun\u00e1l\nsira maka \u00f3rgaun soberania ho kompet\u00e9nsia atu hala\u2019o justisa hodi povu nia\nnaran. 2. Wainhira hala\u2019o nia knaar, tribun\u00e1l sira iha direitu atu serbisu\nhamutuk ho autoridade sira seluk. 3. Desizaun ne\u2019eb\u00e9 tribun\u00e1l sira f\u00f3 ona tenke\nhalo tuir duni no soi kbiit aas liu desizaun autoridade sira seluk nian. Artigu 119 (Independ\u00e9nsia) Tribun\u00e1l\nsira independente no sira sei halo tuir de\u2019it Lei-Inan no lei-oan sira haruka. Artigu 120 (Haree ba hahalok ne\u2019eb\u00e9 la tuir\nLei-Inan) Tribun\u00e1l sira labele halo ukun ka norma ne\u2019eb\u00e9 kontra Lei-Inan\neh prins\u00edpiu sira-ne&#8217;eb\u00e9 konsagra iha nia laran. Artigu 121 (Ju\u00eds sira) 1. Knaar jurisdision\u00e1l ne\u2019e ju\u00eds sira-nian\nde\u2019it, ne\u2019eb\u00e9 simu kna\u2019ar tuir lei haruka. 2. Wainhira hala&#8217;o sira-nia knaar, ju\u00eds\nsira independente no sira bele halo tuir de&#8217;it buat ne\u2019eb\u00e9 iha Lei-Inan,\nlei-oan no m\u00f3s tuir sira-nia konxi\u00e9nsia 3. Labele hasai, hapara, muda, f\u00f3\nreforma eh hat\u00fan ju\u00eds sira, wainhira lei la haruka. 4. Atu garante nia\nindepend\u00e9nsia, ju\u00eds sira labele lori responsabilidade kona-ba desizaun no lia\nne\u2019eb\u00e9 sira hakotu, salvu iha kazu sira-ne&#8217;eb\u00e9 hakerek iha lei. 5. Lei regula\norganizasaun judisi\u00e1riu no m\u00f3s estatutu majistradu judisi\u00e1l sira-nian. Husu mos\nba Advogadu Privadu sira, se evidensia forte\nduni katak arguidu ka suspeitu ne\u2019e maka los duni oho duni vitima refere. Husu\nlabele defende suspeitu ne\u2019e wainhira lori ona ba hodi julgamentu iha Tribunal.\nHusu mos Governo hamutuk ho Tribunal halo mos sosializasaun Lei sira iha\nTimor-Leste, nune\u2019e ita nia sidadaun sira Timor-oan kontinua komprende Lei sira\nne\u2019e. Nune\u2019e sidadaun Timor-oan labele halo buat arbiru ka labele halo krime omisidu\nagravadu ka oho ema tuir sidadaun ida-idak nia hakarak. Ita ema nia vida moris\nso Maromak maka bele desidi halo mate. Antes atu taka, Hakerek Na\u2019in foti\nMatenek na\u2019in, <strong><em>J.C.T. Simorangkir<\/em><\/strong> no <strong><em>Woerjono Sastro Pranodo S.H.<\/em><\/strong> katak Lei ne\u2019e\nrasik nu\u2019udar regulamentu ne\u2019eb\u00e9 mak iha karakter\u00edstiku hodi obriga ema atu\nhalo tuir iha sosiedade ida nia leet. Ema ne\u2019eb\u00e9 mak hakarak viola Lei ne\u2019e,\nnia m\u00f3s sei hetan sansaun tuir lei haruka. \u201cMai Ita,\nLuta Hamutuk Hodi Kontra Violensia Omisidu Agravadu iha Timor-Leste\u201d. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>*Artigo<\/strong> ida ne\u2019e\nlarepresenta institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no\nargumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar <em>opini\u00e3o peso\u00e1l.<\/em> Hakerek na\u2019in <em>Alumni<\/em>: Universidade da Paz, (UNPAZ),\n2008 no Ativista. Iha sujestaun ruma bele haruka iha e-mail:&nbsp;<a href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a>. <em>Facebook<\/em>: Moises\nVicente Hok Batano.<strong><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente &#8220;Analiza Kona-b\u00e1 Kazu Omis\u00eddiu Agravadu iha Semana Hirak Liub\u00e1&#8220; Iha pa\u00eds Republica Democr\u00e1tica de Timor-Leste nia Lei maka as liu ema hotu-hotu, la\u2019os ema sira maka as liu fali Lei. Depois Timor-Leste hari\u2019i sai hanesan nasaun ida Independente 20 de Maio de 2002 haforsa ho sistema judiciariu Lei. Nune\u2019e kazu sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5801,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-5800","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5800"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5800\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5802,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5800\/revisions\/5802"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5801"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}