{"id":5906,"date":"2020-11-18T22:43:23","date_gmt":"2020-11-18T13:43:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5906"},"modified":"2020-11-18T22:44:44","modified_gmt":"2020-11-18T13:44:44","slug":"istoria-demonstran-jakarta-19-novembru-1991-lorico-aswain-kontra-ataque-ba-diplomasia-indonezia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/11\/18\/istoria-demonstran-jakarta-19-novembru-1991-lorico-aswain-kontra-ataque-ba-diplomasia-indonezia\/","title":{"rendered":"Catatan Demonstran Jakarta 19 Novembru 1991: Lorico Aswain Kontra-Ataque ba Diplomasia Indonezia"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain  Loivacho Nelukala\u201d Pedrito Vieira\u201d <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hafoin militar Indonezia tiru mohu demontrasaun Juventude Timor Leste ba ukun rasik an iha loron 12 Novembru 1991 iha Semiteriu Santa Cruz, Dili, ami estudante Universitaria Timor oan ne\u2019ebe movimenta iha organizasaun klandestina RENETIL iha Indonezia halo reazen lalais hodi responde kedas situasaun moruk ne\u2019e. Ho klandestinamente no rapidu ami kontaktu malu lalais no konsolida liu husi Diresaun RENETIL hodi halo viajen ba kapital Indonezia ho objektivu atu halo marsa hodi protesta brutalismu militar iha manisfestante sira. Atu koordena malu hodi halo planu aksaun mos lafasil ida iha momentu ne\u2019eba tanba husi ami nia hela fatin ba Jakarta nia distansia dok tebes nomos hela namkari iha provinsia ketak-ketak. Distansia husi provinsia ida ba provinsia seluk mos la besik malu. Balu hela iha provinsia Jawa Timur mak hanesan Malang, Surabaya no Jember. Balun iha Jawa Tengah hanesan iha sidade Semarang, Solo, no Salatiga. Hela mos iha Jogja, Bandung, Jakarta no Denpasar. Atu kordena malu no konsentra iha fatin ida sei hasoru desafiu. Tanba, alende la domina teritoria iha sidade bot sira iha Jawa, iha mos movimentu intelijen husi\u00a0 estadu mk tau matan\u00a0 ka kontrola hela deit ba ami nia movimentu nudar estudante no Timor oan. <\/p>\n\n\n\n<p>Husi Jawa Timur ba Jakarta ho distansia kuaze 780km, Jogja \u2013\nJakarta ho nia distansia 561km, Bali-Jakarta ho nia distansia 1.156 km.\nTransportasaun husi Jawa Timur viajen ba Jakarta kuaze gasta tempu&nbsp; besik 24 oras nia laran ho <em>Bis kota no kereta api<\/em>. Halao viajen ba\nJakarta mos&nbsp; tenke lao ho kuidadu, vijilansia\nno buka maneira hodi pasajeiru seluk labele kuinese ami nudar Timor oan. Kuandu\npasajeiru seluk iha transportasaun ida ho ami maka husu ami nia orijinalidade,\nami responde no temi an mai husi Ambon ka husi Flores ou husi Kupang. Temi\nprovinsia sira ne\u2019e tanba fisikamente ita Timor oan kuaze atu hanesan ho sira\ntanba ita rasa ida deit ho sira. <\/p>\n\n\n\n<p>Iha momentu neba seidauk iha telemovel no fasilidade\ntelekomunikasaun ne\u2019ebe diak hanesan ohin loron. Hodi nune buat sira ne\u2019e defikulta\nami nia linha koordenasaun&nbsp; no\nkomunikasaun ba kompaneru da luta sira ne\u2019ebe hela dok malu. Nia konsekuensia\nmaka atu hasoru malu iha fatin ne\u2019ebe termina presija gasta mos tempu naruk\nbele han loron ida tomak nomos &nbsp;iha\nsituasaun perigu nia laran. Maibe tanba hakarak partisipa iha funu, defikuldade\nsira ne\u2019e laos problema bot ba ami. <\/p>\n\n\n\n<p>Pratika asasinadu ne\u2019ebe militar Indonezia halo ba juventude iha\nSanta Crus nomos ba povu bain-bain no forsa rezistensia no klandestina sira,\nhalo ami trauma maibe ho tempu hanesan &nbsp;hamosu sentidu solidaridade ba sofrimento\nne\u2019ebe maluk &nbsp;juventude sira hasoru\nne\u2019ebe monu namtate iha kilat AR 16 nia tutun husi forsa batalion boina verde\nsira. Jornal nasional sira iha Indonezia, Kompas iha dia 13 Novembru 1991 hatun\nnotisia ho titulu,\u201dDili Berdarah,\u201d no jornal seluk balu hakerek\u201d Tragedi di\nKota Dili. Televisaun Nasional TVRI, sai mos notisia ho titulu \u201c<em>Insiden di kota Dili<\/em>\u201d. <\/p>\n\n\n\n<p>General sira husi fitun 3-4 mak hanesan Gneral Tri Sutrisno,\nBeny Mordani no seluk-seluk iha tempu neba expresa sira nia oin ho tens\u00e3o as <em>(ketegangan tinggi<\/em>) ne\u2019ebe hatudu iha\njornal diariu sira. Expresaun iha sira nia oin hatudu katak sira paniku no moe &nbsp;ba komunidade Internasional tanba tragedia\nne\u2019e&nbsp; sei hamonu politika Indonenzia iha\nForum Diplomatika Internasional. Durante iha tinan barak nia laran sira falun\nTimor ne ho buat furak deit no midar. Governante sira lansa kampana politika ho\nretorika falsu no informa katak \u201cIndonezia halo dezenvolvimentu makas ba\nprovinsia Timor Timur <em>\u201d<\/em> no povo kore\nan ona iha kiak no mukit nia laran. Indonesia mai liberta kolonializmu Portugues\nhusi Timor. Iha Timor la iha operasaun militar. Maibe, iha sorin seluk militar\nTNI rihun ba rihun kontinua haruka ba Timor hodi halo funu hasoru rezistensia\nFALINTIL sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Politika foer ne\u2019ebe bain-bain lansa ba iha publiku nasional no\nInternasional <strong>hetan Contra- Ataque<\/strong>\nka <strong><em>serangan\nbalik<\/em><\/strong> husi Juventude Lorico As wain iha tragedia Santa Cruz 12 Novembru\n1991 ne\u2019ebe selu ho Ran, Isin Lolon no Klamar, ho lalais muda situasaun\npolitika Indonezia nian, fila fali ba ponteiro zero. Iha momentu neba kedas\nMundu Hakilar, Ejize no husu rezime Jakarta atu buka solusaun politika ne\u2019ebe\njustu ba Timor no ba Indonesia. <\/p>\n\n\n\n<p>Monu iha 19 Novembru 1991 sura loron hitu husi masakare 12\nNovembru 1991 &nbsp;ami lubuk oan hamutuk ema\n76 konsege hakat neneik no fiar an ba iha Kurtel ONU iha Jakarta nia oin hodi\ndeklara, protesta no halo kampana ba genocida <em>(pembantaian<\/em>) ba Timor oan sira. Ami condena (<em>mengutuk keras<\/em>) militar Indonezia ne\u2019ebe ho kilat tiru rajada ba\ndemontrasaun iha Santa Cruz. Aksaun kuaze lao iha oras 2-3 nia laran ne\u2019ebe halo\nmarsa husi <em>kuartel ONU <\/em>&nbsp;lao ba embasada Japao nia oin no kontinua atu\nba &nbsp;iha Embasada Inglatera mas la konsege\ntanba Polisia Indonesia mai aserka no kaer hotu ami no sulan ba iha &nbsp;Cela POLDA METRO JAYA JAKARTA nudar Prijoneiro\nPolitiku. <\/p>\n\n\n\n<p>Sira halo interogasaun no investiga ami ho pergunta lubuk\nida&nbsp; no terror ami nia mentalidade hodi\nhateten katak imi atu kontra nasaun bot hanesan Indonezia imi sei hetan susar\nno imi sei la manan. Ami sente katak akontesementu ne\u2019e hanesan teste mental ida\niha momentu neba. Mas bainhira sira husik ami iha semana balun nia laran,\nidak-idak fila fali ba nia fatin ho status nudar <em>tahanan Rumah.<\/em> Maibe biar ami hanesan prisioneiru iha liu no nudar\nmilitante, pronto nafatin atu hasoru kualker risku iha luta batalha. Espiritu\nrezistensia kontinua lakan iha ami nia hirus matan. Movimentu klandestina lao\nbot liu tan no kontinua halo aktividades kampana iha linha oin-oin. Halo\nagitasaun politika no dezenvolve konsensia politika ba Timor oan sira ne\u2019ebe\nsei <em>ragu-ragu<\/em> no seidauk iha hanoin\natu partisipa iha funu libertasaun. Politikamente ami mos loke liras ba\nkomunidade Indonezia hodi konsentializa sira atu bele hatene no kompreinde ita\nnia luta ne\u2019ebe defende direitu umano tuir prinsipius no valores universal. Aktividade\nklandestina no movimentu atu destrui &nbsp;rezime\nJakarta lao to\u2019o iha 1999 banhira tama iha loron Referendum 30 de Agusto 1999. <\/p>\n\n\n\n<p>Lui husi prosesu naruk iha rezistensia laran, naturalmente\nhatudu katak kuandu iha presaun psikolojika no fisiku atu hamate aktividade\nrezistensia ba luta &nbsp;direitu fundamental\numana nian se laiha forsa ida mak atu trava funu nain sira. &nbsp;Biar partisipante iha funu kiik no laiha forsa\natu hasoru rezime ne\u2019ebe forte tebes maibe, espiritu Revolusuonariu, Patriotismu\nno &nbsp;sentidu solidaridade ba terus nain\nsira susar atu hamohu no hamihis. <\/p>\n\n\n\n<p>Refere ba aktivista &nbsp;nia\ndedikasaun no sofrimentu ne\u2019ebe hatudu no rai hela iha ita nia let, presija tebes\nhodi transforma dedikasaun iha tempu luta libertasaun ba &nbsp;iha tempu ukun rasik an ne\u2019e. Husu nafatin ba\nlideres resistensia sira ne\u2019ebe sei moris namkari iha governu ka iha partidu\npolitiku sira no organizasaun resistensia sira ne\u2019ebe ohin loron sei esiste, no\n&nbsp;ba jerasaun foun sira, lalika gasta\nenergia barak hodi kria konflitu no trata malu iha publiku nia let. Dadauk ne\u2019e\ntempu la to\u2019o ona hodi halo aktividade ,dezenvolve no kombate situsaun\nekonomiku ne\u2019ebe sei at los. Maior parte populasaun sei moris iha mukit no\nsusar &nbsp;nia laran.&nbsp; Iha &nbsp;grupu balun deit maka ohin loron goja iha\ntempu ukun rasik an ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Presija hanoin katak situasaun sidauk premite atu bele goja ho\nsasan luxu sira, alende iha sorin seluk ema sei moris kiak no mukit. Moris simples\nba iha nasaun ne\u2019ebe sei luta hodi hasae kualidade ekonomia. Tanba, atu moris\nluxu iha situasaun hakdasak nia laran ita sei la valoriza no la fo sentidu ba\niha martires sira nia sakrifisiu. Ita nia dignidade sei la level ho martires sira\nne\u2019ebe uluk sakrifika an ba ita nia moris ohin loron. <\/p>\n\n\n\n<p>*(Loivacho Nelukala\u201d Pedrito Vieira\u201d &#8211; Partisipante Demonstrasaun iha Jakarta 19 Novembru 1991)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Loivacho Nelukala\u201d Pedrito Vieira\u201d Hafoin militar Indonezia tiru mohu demontrasaun Juventude Timor Leste ba ukun rasik an iha loron 12 Novembru 1991 iha Semiteriu Santa Cruz, Dili, ami estudante Universitaria Timor oan ne\u2019ebe movimenta iha organizasaun klandestina RENETIL iha Indonezia halo reazen lalais hodi responde kedas situasaun moruk ne\u2019e. Ho klandestinamente no rapidu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5907,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-5906","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5906","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5906"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5906\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5909,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5906\/revisions\/5909"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5907"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5906"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5906"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5906"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}