{"id":5946,"date":"2020-11-22T22:03:19","date_gmt":"2020-11-22T13:03:19","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=5946"},"modified":"2020-11-22T22:04:26","modified_gmt":"2020-11-22T13:04:26","slug":"juventude-tenki-sai-aliserse-ba-hametin-unidade-nasional-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/11\/22\/juventude-tenki-sai-aliserse-ba-hametin-unidade-nasional-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Juventude Tenki Sai Aliserse Ba Hametin Unidade Nasional Iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Isidoro Pinheiro Sim\u00f5es<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita nia Nasaun Timor-Leste opta sitema demokrasia hodi\nhamrik hanesan Estadu de direitu demokratiku, ne\u2019eb\u00e9 hari husi Povu nia hakarak,\ninsiu husi ita nia luta ba libertasaun nasional, atu hakore\u2019an husi\nkolonialismu portugues no invazaun Indonesia nia ukun, luta ho tempu ne\u2019eb\u00e9 mak\nnaruk tebes,durante 450 anos husi kolinialismu portugues no kontinua ba 24 anos\nho invazaun Indonesia.objetiku husi ita nia luta ida ne\u2019e atu liberta patria no\nPovu, husi ukun ditadura ne\u2019eb\u00e9 mak kolonialismu no invazaun sira opta hodi la\nf\u00f3 oportunidade ba Povu Timor-Leste atu moris ho liberdade. Hare\nhusi aspektu luta ba libertasaun nasional, Joventude barak mak sai vitima no\nsofre husi luta ne\u2019e rasik, tamba deit hakarak ukun rasik-an no moris ho liberdade\ntuir valor demokarasia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi\nita nia luta ba libertasaun nasional kuaze Joventudi Timor-Leste barak mak\nlakon sira nia vida, no Joven balu hetan mos violensaun oi\u2019oin husi Militar\nIndonesia, hare ba pasadu Timor-Leste iha istoria ne\u2019eb\u00e9 mak moruk tebes,\nhakarak deit ita nia independensia, Joventudi nafatin iha esperitu nasionalismu\nno patriotismu ida forte hodi luta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Luta\nne\u2019e rasik hamosu masakre lubuk ida iha fatin hotu-hotu inkliu m\u00f3s iha Dili\nhodi mosu Masakre Santa Kruz ne\u2019eb\u00e9 mak akontese iha dia 12 de novembro 1991,\nhusi Masakre ne\u2019e rezulta hatudu Joventude barak mak lakon sira nia vida, lakon\nsira nia familia, lakon sira nia titlu edukasaun, no lakon eransa tomak husi\nsira, alende ida ne\u2019e inklui Labarik ho ida idade &nbsp;minoridade m\u00f3s lakon sira nia&nbsp; vida, tamba de\u2019it intrese nasional ho hakarak\nukun rasik aan. Ita hotu hatene katak Joventude maka liserse no Ai-rin ba Nasaun\nida ne\u2019e, ho nu\u2019ne akomula Joven hotu-hotu iha teritoriu Timor Laran tomak, Mane\nno Feto ho idade produtivu.<strong>(<em>youth generation<\/em>) <\/strong>termu Joventude\nhanesan termu \u201c<em>hiato sosial<\/em>\u201d ne\u2019eb\u00e9\nla\u2019o entre \u201c<em>infansia ho maturidade<\/em>\u201d\numana, entre total dependensia sosial ho emansipsaun ne\u2019\u00e9b\u00e9 hetan husi estatutu\nsosial hanesan Ema boot. Tuir politika nasional Joventude iha Timor-Leste\ndesidi grupu tinan, (15-24) hodi refere ba idade Joven Mane no Feto, inkliu\nsira ne\u2019eb\u00e9 kaben ona no m\u00f3s sira ne\u2019eb\u00e9 mak seidauk kaben, ne\u2019e duni Joventude\nsai hanesan potensia ne\u2019eb\u00e9 &nbsp;boot ba dezenvolvimentu\nnasional, tamba Joventude mak enquadramentu no vizaun jeral ne\u2019\u00e9be f\u00f3\norientasaun kona-ba dezenvolvimentu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Papel hanesan\nkomportamentu ka disipilina konduta ou funsaun ne\u2019eb\u00e9 Ema ida hala\u2019o no aplika iha\ngrupu,<strong><em>Ralph linton<\/em><\/strong> difini katak papel nu\u2019\u00fadar konjuntu ida husi\nmodelu kulturais. Papel Joventude tuir prespektiva Estadu importante tamba\nJoventude nu\u2019udar aliserse ba dezenvolvimentu. Hanesan jerasaun kontinuador\nJoventude tenki iha esperitu Nasionalismu no Patriotismu boot ba rai no eroi\nNasaun ida ne\u2019e nian, tamba ema balun Estadu ida ne\u2019eb\u00e9 mak forte, wainhira nia\nSidadaun sira hatene respeitu nia eroi sira. Ho nune\u2019e iha promosaun\ndemokrasia, Joventude iha dever tomak atu hatene nia papel importante ba atu prestijiu\nvalor demokrasia, hametin unidade nasional tuir prinsipiu Joventude pasadu sira\nnian. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi papel ne\u2019e rasik iha m\u00f3s tarefa (3) ne\u2019eb\u00e9\nimportante ba Joventude iha era Milenium, iha faktor tolu ne\u2019eb\u00e9 mak imoprtante\nhusi tarefa ne\u2019e rasik mak hanesan, 1. reforsa estadu, 2. konsolidu demokrasia,\nno 3. dezenvolve Nasaun. Liu husi <strong>Xefy do Estaduaktual Sr.Dr. Fran\u00e7isco Guterres \u201cL\u00fa-olo\u201d<\/strong>iha nia diskursuida\nhateten katak: <em>\u201cIha futuru Joventude mak\nsei ukun Nasaun no jere rikusoin soberania nian, ho kapasidade ne\u2019eb\u00e9 iha.\u201d <\/em>Husi\nne\u2019e atu f\u00f3 lembra ba Joventude sira hotuk katak Nasaun ne\u2019e nia\ndezenvolvimentu atu hadiak Povu nia moris no hatur kontinuidade Soberania\nestadu rai ida ne\u2019e nian, iha responsabilidade boot ba Joventude Milineal sira\nnian, tamba ne\u2019e presija Joven ne\u2019eb\u00e9 matenek no brani, no kontinua dezenvolve\naan iha abilidade IQ, EQ, no SQ sira nain tolu tenki la\u2019o hanesan iha kuridor\nida. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Saida mak Joventude&nbsp;\npresija halo? Hanesan Joventude tenke responsavel ba deveres ne\u2019eb\u00e9 iha\nbanati tuir joventude ida uluk hodi konstrui nasaun RDTL turi valores no\nprensipio ne\u2019\u00e9be iha. Hare husi responsablidade, iha klasifika\ntolu (3) konaba joventude, hanesan tuir mai ne\u2019e:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong><em>JOVENTUDI\nIHA TEMPU ULUK,<\/em><\/strong> ne\u2019eb\u00e9 nakonu\nho esperitu Nasionalismu no Patriotismu, iha kolonialismu portugues no invazaun\nindonesia nia tempu, ita nia Joventude &nbsp;sira la tauk atu kontra injustisa no defende\nlia los hodi liberta Patria no Povu.<\/li><li><strong><em>JOVENTUDI IHA TEMPU AGORA<\/em><\/strong>, tenke konsiente katak s\u00e9 &nbsp;los mak ita, no saida mak ita bele halo ba\nnasaun RDTL ? Hanesan foinsa\u2019\u00e9 tenke iha komitmentu hodi kaer metin prinsipiu,sai\nJovem ne\u2019eb\u00e9 sivilizadu, ativu, inovativu, kritiku, no hola parte m\u00f3s iha\nprossesu dezenvolimentu Nasional.<\/li><li><strong><em>JOVENTUDI IHA TEMPU OIN MAI<\/em><\/strong>, Keta lakon vontade atu esforsu, sai Joventude&nbsp; ne\u2019eb\u00e9 mak matenek, lia-fuan murak husi ita\nnia saudozu Sr<strong>. Fran\u00e7isco Borja da Costa<\/strong>\nkatak Joventude keta mukit ho koinesimentu. Tamba ne\u2019e iha futuru iha m\u00f3s&nbsp; mehi hodi dezenvolve ita nia rai doben\nTimor-Leste.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sai Joventude tenkefuan boot hodi sai agente\ntransformador no kontrolu sosial, halo mudansa no transforma sosiadade, kuda\nhikas fali ita nia unidade nasional tuir valores demokrasia, esforsu an hodi realiza\nmehi ne\u2019eb\u00e9 mak ita iha hakas an atu labele lakon konfiansa ba an rasik.\nAproveita tempu no oportunidade, hatudu ba sosiadade sira katak ita mak autor\nba dame, autor ba desenvolvimentu, laos autor ba komflitu.Orgulhu hanesan\nsidadun timorense hodi lao tuir aspektu (3), \u201c<strong><em>Demokrasia, Kkultura no Edukasaun<\/em>\u2019<\/strong>\u2019\nliu husi aspektu hirak ne\u2019e mak sai hanesan baze fundamental ida hodi difini katak\nita mak joventude matenek, joventude sivilizadu hodi hametin unidade nasional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir politika nasional joventude koalia mos konaba\nresponsablidade dever Joventude nian hodi kontribui ba unidade nasional no\ndesenvolovimentu iha rai doben ida ne\u2019e:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Joven sira iha dever atu kompre lei, halo tuir normas\nlegais hotu hotu ne\u2019eb\u00e9 vigora ona no normas kulturais ne\u2019eb\u00e9 diak ba\ndesenvolvimentu.<\/li><li>Joven\nsira iha dever no obrigasaun moral atu partisipa no kontribui ba prossesu desenvolvimentu.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu respeita adultu sira, joven maluk valores tradision\u00e1l,\npropri\u00e9dade p\u00fabliku no propriadade privadu.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu hari unidade no establidade promove dame no dezenvolvimentu.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu respeita, proteje no hakiak meiu ambiente ne\u2019eb\u00e9 saudavel.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu responsabliza no akontavel ba qualquer aktividade ne\u2019eb\u00e9\nsira hala\u2019o.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu garante katak sidadun hotu hotu livre husi exploitasaun,\nintimidasaun, violensai, krime, no degradasaun.<\/li><li>Joven\nsira iha dever atu f\u00f3 solidariedade, halo asaun voluntariu, hatudu sienseridade\nhodi tulun ema seluk.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liu husi deveres no responsablidade ida ne\u2019e mak ita bele\nkonstrui nasaun Timor-Leste ho paz&nbsp; tuir\nprinsipius no valores ne\u2019\u00e9be iha. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Relasiona ho responsablidade no dever husi Joventude iha\nita nia konstituisaun <strong>RDTL<\/strong> artigu 19\nkoalia konaba klosan sira atu kria paz no establidade hodi hametin unidade iha\nita nia Nasaun.Iha No.1<em> Estadu foti no fo\nbrani ba kolasn no feto-ran sira, atu sira bele hako\u2019ak metin unidade nasional,\nbele haei fali, tuba no haburas nasaun ne\u2019e. <\/em>no mos iha artigu 49, koalia\nkonaba defesa soberania iha No.1 <em>Sidadun\nhotu \u2013 hotu iha direitu no dever atu kontribui ba defeza independensia,\nsoberania no integridade territoriu nasaun nian.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maibe hare brealidade ohin loron Joventude sira nia\nunidade hahu mihis kria instablidade iha rai laran, Joven balun inklina an iha\nambiente ne\u2019\u2019ebe la favoravel &nbsp;hodi lao\nses husi prinsipiu, valores no normas legais &nbsp;ne\u2019eb\u00e9 estabelese ona. hamosu krime iha fatin\nfatin<strong><em>,\n(baku malu\/oho malu<\/em><\/strong>) kria bareira tan deit intrse privadu no,\nmarginaliza tamba diferente kores. <strong>K.RDTL<\/strong>\nArtigu 29 direitu ba moris, iha no. 1 <em>hateten\nlabele viola ema idea nia vida<\/em>. Timor Leste nia independensai 20 ano, maibe\nhare ba tendensia ohin loron krime komesa buras iha sosiadade nia le\u2019et.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krime konsidera hanesan traisaun ba libertasaun nasional.\nKrime hanesan ameasa ne\u2019\u00e9be seriu no kruel ba Timor-Leste, nia inplikasaun\nnegativu ba sosial, ekonomia, fundamentu estado demokratiku. Hatete (<strong>Dom. Carlos Filipe Ximenes Belo<\/strong> ita\nmenang liberdade maibe ita lakon moral). Krime katak hahalok inmoral ema ida ka\ngrupu boot ida ne\u2019eb\u00e9 la respeita ba normas legais que estabelese ona iha <strong>C.RDTL<\/strong>. Tuir konseptu no difinisaun\nkrime bazeia ba <strong>ICCS<\/strong>, krime\nsignifika katak hahalok ema ida ka grupu bot ida mak kontra no viola lei, kada\naksaun kriminal iha suspeitu, instituisaun no korporasaun ne\u2019\u00e9be tenke\nresponsabliza ba krime ne\u2019\u00e9be mak nia halo.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ohin loron krime hanesan fen\u00f3menu kompleksu ida, ho\ndimensaun barak ho nia variadade oi\u2019oin konsikuensia desvantagem hases\njoventude sira husi dalan etika moral kait ba sosiadade, no ekonomia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir matenek nain <strong><em>Gibson, et al (1997: 437)<\/em><\/strong><em>,<\/em> hubungan selain dapat menciptakan\nkerjasama, hubungan salin trgantug dapat pula melahir konflik. hal ini terjadi\njika masing-masing komponen organisasi memiliki kepentiang atau tujuan\nsendiri-sendiri dan tida berkerja satu sama lain. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir <strong><em>Taquiri dalam Newstrorm dan David (1977),<\/em><\/strong><em> konflik merupakan warisan kehidupan sosial\nyang boleh berlaku dalam berbagi keadan akibat daripada berbangkitnya keadan\nketidaksetujuan, kontroversi dan pertentangan di antara dua pihak atau lebih\npihak secara berterusan.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir mai ita hare hamotuk indikadores ne\u2019\u00e9be mak ita nia\nnasaun Timor-Leste infrenta mai husi krime ne\u2019e rasik, indikadores mak hanesan\ntuir mai ne\u2019e.Defenisaun Variabel-Variabel Kriminal bazeia ba ICCS\nne\u2019eb\u00e9 nia Fonte husi Ministeriu Justisa.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Numeru\nPrizioneiru ne\u2019ebe Halo Krime<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Signifika\nkatak numeru prizioneiru ne\u2019eb\u00e9 mak detein iha prizaun tu\u2019ir tipu krime ne\u2019eb\u00e9 mak\nhalo.Tipu krime mak tu\u2019ir maine\u2019\u00e9:<br><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li>Abuzu seksual agravadu<\/li><li>Abuzu seksual menor<\/li><li>Branquimentu do kapital<\/li><li>Burla simples<\/li><li>Falsifika dukumentus<\/li><li>Homecidio<\/li><li>Homecidio simples<\/li><li>Infantisidio<\/li><li>Koacsaun seksual<\/li><li>Konsumu droga\/estufapasiente<\/li><li>Korupsaun\/pekulatu kontinuadu<\/li><li>Krime grave<\/li><li>Prostituisaun infantilia<\/li><li>Tentativa homenicidio<\/li><li>Tentativa homenicidio aravado<\/li><li>Tentativa seksual<\/li><li>Trafiku estufapasient<\/li><li>Trafiku de eksplorasaun seksual<\/li><li>Transportasaun de drogas<\/li><li>Violensia agravadu<\/li><li>Violensia domestika e tentativa<\/li><li>Violasaun seksual<\/li><li>Violasaun seksual agravado<\/li><li>Violasaun seksual e ofensas<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Numeru\nAkontesimentu Kriminal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Figura 1.1 numerua kontesimentu kriminal ne\u2019eb\u00e9 relata ba polisia tuir minisipiu tinan 2018<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"415\" height=\"325\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5947\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image.png 415w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-300x235.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 415px) 100vw, 415px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Fontes\/Sources: Servisu Invistiga\u00e7\u00e3o Criminal (SIC),\n(PNTL)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi fugura 1.1 hatudu katak iha tinan 2018 numeru akontesimentu kriminal ne\u2019eb\u00e9 relata ba polisia tuir Munisipiu hamotuk \u00a0<strong>5.151<\/strong>. maioria akontesimentu kriminal sira ne\u2019e akontese iha Dili ho numeru akontesimentu <strong>2.223<\/strong>. ho nia persentajen <strong>43,2<\/strong> Munisioiu Manufahi hanesan Munisipiu ne\u2019eb\u00e9 akontesimentu kriminal ki;ik liu ho nia persentajen 1,4 iha tinan 2018.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"440\" height=\"249\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5948\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-1.png 440w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-1-300x170.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi figura 1.2 hatudu katak numeru akontesimentu\nkriminal ne\u2019eb\u00e9 relata ba polisia iha tinan 2018 aumenta, kompara ho tinan\n2015, 2016, 2017. Ho total numeru akontesimentu <strong>5.151<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Fugura 1.3. Persentajen Persentajen Akontesimentu Kriminal ne\u2019\u00e9be Relata ba Polisia Husi Fulan Janeiru 2016, to\u2019o Dezembru 2018.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"455\" height=\"264\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-3.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5950\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-3.png 455w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-3-300x174.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 455px) 100vw, 455px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi figura 1.3. hatudu katak hahu husi janeru 2016 to\u2019o Dezembru 2018, presentajen kazu kriminal iha Timor-Leste akontese fluktuasaun, iha tinan 2016 fulan marsu kazu akontesimentu kriminal hetan REDUSAUN BA <strong>1.59%<\/strong> maibe iha maio 2017 akontesimentu kriminal sae ba 3.8% kompara ba tina 2018 iha fulan julho hetan redusaun <strong>2.65%<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"319\" height=\"244\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-4.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5951\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-4.png 319w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-4-300x229.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-4-80x60.png 80w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-4-100x75.png 100w\" sizes=\"auto, (max-width: 319px) 100vw, 319px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"287\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-5.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5952\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-5.png 400w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-5-300x215.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi figura 1.4, no 1.5, hatudu katak kada tina taxa kriminal aumenta sae\u2019e la iha balansu kompara ho tina kotuk no mos iha 2018 hatudu kada <strong>100,000<\/strong> Populasaun iha Timor-Leste kona risko krime hamotuk <strong>435<\/strong>, kompara ho tinan kotok.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Iha Figura 1.6 Hatudu Numeru Akontesimentu Kriminal ne\u2019\u00e9be Relata ba Polisia tuir Tipu Krimi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"478\" height=\"227\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-6.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5953\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-6.png 478w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/image-6-300x142.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 478px) 100vw, 478px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi\nfigura 1.6 hatudu katak iha tinan 2018 hatudu numeru akontesimentu kriminal\nne\u2019eb\u00e9 relata ba polisia tuir tipu krime ne\u2019eb\u00e9 mak ofensa ba integridade\nfizika simples hamotuk &nbsp;<strong>2.212<\/strong> kompara ho tinan kotuk iha <strong>2017 1.865<\/strong>. Kazu ne\u2019eb\u00e9 mak relata ba Polisia,\nmaus tratus ba konjuje hamotuk <strong>388 <\/strong>kazu\nne\u2019eb\u00e9 mak relata ba Polisia no ameasa hamotuk <strong>280<\/strong>. Kazu ne\u2019eb\u00e9 relataba Polisia.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Atu\npromove Joventude iha prossesu dezenvolvimentu Governu iha responsablidade\nmaksimu atu dezenvolve Joventude sira hanesan aliserse ba unidade nasaional,\nliu liu iha politika nasional joventude atu tau importansia konaba Joventude,\nno buka hatan konaba preokupasaun no ezizensia Joventude nian, envolve Joven\nsira iha prossesu desemvolvimentu hadia koalidade edukasaun, hametin sosiu\nkultura hodi eduka Joventude atu sai ema ne\u2019\u00e9be siblizadu iha sosiadade nia\nleet, kria kampu de trabalho. Iha KRDTL difini klaru ona iha\nartigu 6 objektivu estadu nian. Iha <em>alinha\nb)granrante no promove sidadaun sira nia direitu no liberdade fundamental, no\nrepeitu ba estadu nia prinsipiu konaba-ba direitu demokratiku. d) garante\ndesenvolvimentu ba ekonomia, ba progresu siensia no t\u00e9kniku. Ho objektivu\nfundamental hirak ne\u2019e atu garante sidadun sira nia koalidade moris nian.<\/em><\/li><li>Iha ne\u2019e atu konkliu deit katak iha promosaun\ndemokrasia Joventude hanesan valor no potensia boot,n\u00fadar autor ba unidade\nnasional, autor ba desenvolvimento nasionaliha estadu RDTL.Iha mos papel importante\nhusi Joventude n\u00fadar forsa moral, kontrolusosial, agente mudansa iha aspektu\ndesenvovimentu nasional. Signifika katak Joventude nia esforsu iha&nbsp; prossesu desenvolvimentu bele kontribui ba libertasaun\nnasional. Joventude sai hanesan forsa moral ida iha sosiade nia let,\nalternativu ida ba joventude sira mak, sai joventude ida ne\u2019eb\u00e9 mak konsisten ,kaer\nmetin prinsipiu, hadoka\u2019an iha ambiente ne\u2019eb\u00e9 mak la fo vantazen hodi implika ba\nmoris iha futuru. Atu luta hodi minimija krime iha Timor-Leste, Joventude presija\nhatudu fuan boot no aten brani hodi lao tuir valor demokrasia. <\/li><li>Ikus liu hakarak rekomenda deit ba Governu\nTimor-Leste, tenke iha politika ne\u2019eb\u00e9&nbsp; adekuadu\natu bele minimija krime iha Timor-Leste tamba krime relevante tebes ho\nestablidade no seguransa nasional :<\/li><li>Governu\ntenki investe makas iha setor edukasaun atu eduka sidadaun sira sai ema ne\u2019eb\u00e9 sivilizadu\nno prepara rekursu humans ne\u2019eb\u00e9 mak ho koalidade.<\/li><li>Governu\ntenki tau peoridade makas ba Joventude sira liu husi politika nasional Joventude.<\/li><li>Governu\nmos tenki kumpri ba promesa sira hodi kria kampu de trabalho atu bele redus\npersentazen krimi iha Timor-Leste<\/li><li>Aumenta\nrekursu humanus iha diresaun PNTL, no mos PICIC.<\/li><li>Husu\nmos ba instituisaun PNTL atu aumenta membro patroliamentu hodi garante establidade.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ho\nnune\u2019e mak ita bele garante katak iha futuru Timor-Leste sei nakonu ho domin,\npaz no establidade. Artikel ida ne\u2019e hau hakreke la reprejenta ema ida ou organizasaun\nida, maibe reprejenta hau nia an, ho referensia akademik nian. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Referensia<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><em>(pdf)\npolitikanasionaljoventude<\/em><\/li><li><a href=\"https:\/\/diocesededili.org\"><em>https:\/\/diocesededili.org<\/em><\/a><em><\/em><\/li><li><em>(pdf)\njoventudeniapapel iha desenvolvimentu nasaun nian liu husi dalan demokrasia<\/em><\/li><li><a href=\"http:\/\/www.tatoli.tl\/2018\/11\/13\/joventude-iha-tarefa-importante-tolu\/\"><em>http:\/\/www.tatoli.tl\/2018\/11\/13\/joventude-iha-tarefa-importante-tolu\/<\/em><\/a><em><\/em><\/li><li><em>sr.\nFran\u00e7isco Borja Da Costa<\/em><\/li><li><em>Constituisaun\nRDTL artigu 6, 19, 29<\/em><\/li><li><em>Dom\nCarlos Filipe Ximenes Belo<\/em><\/li><li><a href=\"http:\/\/www.gurupendidikan.co.id\"><em>http:\/\/www.gurupendidikan.co.id<\/em><\/a><em><\/em><\/li><li><em>www.statistics.gov.tl<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*(Hakerek nain Isidoro Pinheiro Sim\u00f5es, Estudante UNTL, Fakuldade Sien\u00e7ia Sociais, Departamentu Politika P\u00fablika, Semester VI, No. Tlfe: 76625493, Id.Facebook. Pinheiro Sim\u00f5es)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Isidoro Pinheiro Sim\u00f5es Ita nia Nasaun Timor-Leste opta sitema demokrasia hodi hamrik hanesan Estadu de direitu demokratiku, ne\u2019eb\u00e9 hari husi Povu nia hakarak, insiu husi ita nia luta ba libertasaun nasional, atu hakore\u2019an husi kolonialismu portugues no invazaun Indonesia nia ukun, luta ho tempu ne\u2019eb\u00e9 mak naruk tebes,durante 450 anos husi kolinialismu portugues [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5954,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-5946","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5946"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5946\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5955,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5946\/revisions\/5955"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}