{"id":6039,"date":"2020-11-28T20:44:30","date_gmt":"2020-11-28T11:44:30","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6039"},"modified":"2020-11-28T20:44:32","modified_gmt":"2020-11-28T11:44:32","slug":"harii-estadu-soberanu-ho-konstituisaun-simplis-maibe-naton-atu-ukun-rasik-an","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/11\/28\/harii-estadu-soberanu-ho-konstituisaun-simplis-maibe-naton-atu-ukun-rasik-an\/","title":{"rendered":"Harii Estadu Soberanu Ho Konstituisaun Simplis Maibe Naton Atu Ukun Rasik-an"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em> Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>&#8220;Ita-nia identidade nu\u2019udar timoroan, mak Comit\u00e9 Central FRETILIN (CCF) deside halo proklamasaun Unilateral Independ\u00e9nsia, iha 28 Novembru 1975. \u00d3rgaun m\u00e1simu ne\u2019e deside mesak hat\u00fan bandeira kolonial portugeza no hasa\u2019e fali bandeira RDTL, nu\u2019 udar s\u00edmbolu ba estadu soberanu no independente Timor-Leste akompa\u00f1a ho Hinu Nasion\u00e1l, P\u00e1tria P\u00e1tria&#8221;. Lu Olo<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Povu maubere komemora loron proklamasaun independensia ba dala 45 iha municipiu Liquisa, iha loron 28 Novembru 2020.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi deskursu ofisial Prezidente Republika, Dr.\nFrancisco Guterres Lu Olo hatoo katak selebrasaun ba tinan ida ne\u2019e municipiu\nLiquisa mak sai fatin hodi hamanas ita nia nasionalimsu no patriotism iha loron\nistoriku ida ne\u2019e. <\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta hala\u2019o ona atu form\u00e1l hasa\u2019e Bandeira RDTL akompa\u00f1a ho\nita-nia Hinu Nasion\u00e1l, nu\u2019udar s\u00edmbolu rua ba soberania, independ\u00e9nsia, unidade\nno integridade Timor-Leste nian. Ho serim\u00f3nia ida ne\u2019e ita-nia neon halai kedas\nba ita-nia luta libertasaun nasion\u00e1l naruk no nakonu ho susar oioin.&nbsp;&nbsp; Ohin ita afirma nafatin ita-nia identidade\nnasion\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 identifika ita nu\u2019udar povu \u00faniku ho kbiit rasik no hakarak rasik,\nharii nasaun &#8211; hanaran kedas Timor-Leste, bainhira ita hah\u00fa movimentu\nlibertasaun nasion\u00e1l iha 1974\u201d, dehan Prezidente Republika<\/p>\n\n\n\n<p>Nia afirma katak ita-nia identidade nu\u2019udar timoroan, mak\nComit\u00e9 Central FRETILIN (CCF) deside halo proklamasaun Unilateral Independ\u00e9nsia,\niha 28 Novembru 1975. \u00d3rgaun m\u00e1simu ne\u2019e deside mesak hat\u00fan bandeira kolonial\nportugeza no hasa\u2019e fali bandeira RDTL, nu\u2019 udar s\u00edmbolu ba estadu soberanu no\nindependente Timor-Leste akompa\u00f1a ho Hinu Nasion\u00e1l, P\u00e1tria P\u00e1tria.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha 30 Novembru 1975, membrus governu dahuluk Timor-Leste\nhalo juramentu serv\u00ed Povu no Nasaun Timor-Leste, iha Pal\u00e1siu Lahane-D\u00edli. Ita\nharii ita-nia estadu soberanu no independente ho Konstituisaun kiik no simples\nida, maib\u00e9 naton atu ukun rasik-an no hetan reko\u00f1esimentu husi komunidade\ninternasion\u00e1l iha 2002.<\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho istoria importante ne\u2019e, liu hosi loron\nproklamasaun Prezidente Republika haklaken ba maluk sira, liuliu ba joven sira\natu komprende didi\u2019ak signifikadu loron ohin nian. <\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir katak hafoin konflitu armadu entre timoroan iha\nfulan Agostu 75 remata no FRETILIN ukun \u201cde faktu\u201d no tanba Portugal la fila\nnu\u2019udar&nbsp;pot\u00e9nsia administrante ba Timor-Leste, Comit\u00e9 Central FRETILIN iha\nhanoin atu proklama independ\u00e9nsia Timor-Leste nian, iha loron 1 Dezembru 1975. <\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 tanba inimigu hah\u00fa tama dadaun mai&nbsp; ita-nia territ\u00f3riu laran, husi\nfronteira-rai,&nbsp; l\u00edder FRETILIN sira\nadianta tiha proklamasaun unilater\u00e1l independ\u00e9nsia ba loron 28 Novembru 1975. <\/p>\n\n\n\n<p>Nasaun lubuk ida, inklui eis-kol\u00f3nia lima Portugal nian iha\n\u00c1frika hanesan Mo\u00e7ambique, Angola, Guin\u00e9-Bissau, Cabo Verde no S\u00e3o Tom\u00e9 e\nPr\u00edncipe reko\u00f1ese kedas proklamasaun unilateral independ\u00e9nsia husi FRETILIN iha\n28 Novembru 1975. <\/p>\n\n\n\n<p>Ho tan Nasaun balun seluk&nbsp;\nninia apoiu no komunidade internasion\u00e1l ninia dedikasaun tomak, tinan ba\ntinan, mak ita konsege kaer metin kestaun Timor-Leste iha ajenda Nasoins Unidas\nto\u2019o hetan Ukun Rasik-an, liuhusi Referendu organiza husi ONU rasik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira &#8220;Ita-nia identidade nu\u2019udar timoroan, mak Comit\u00e9 Central FRETILIN (CCF) deside halo proklamasaun Unilateral Independ\u00e9nsia, iha 28 Novembru 1975. \u00d3rgaun m\u00e1simu ne\u2019e deside mesak hat\u00fan bandeira kolonial portugeza no hasa\u2019e fali bandeira RDTL, nu\u2019 udar s\u00edmbolu ba estadu soberanu no independente Timor-Leste akompa\u00f1a ho Hinu Nasion\u00e1l, P\u00e1tria P\u00e1tria&#8221;. Lu Olo Povu maubere komemora [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6040,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-6039","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6039","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6039"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6039\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6041,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6039\/revisions\/6041"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6040"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6039"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6039"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6039"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}