{"id":6106,"date":"2020-12-02T09:27:45","date_gmt":"2020-12-02T00:27:45","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6106"},"modified":"2020-12-02T09:28:34","modified_gmt":"2020-12-02T00:28:34","slug":"oge-2021-oxfam-husu-investe-iha-merkadu-rural-estrada-rural-no-irigasaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/12\/02\/oge-2021-oxfam-husu-investe-iha-merkadu-rural-estrada-rural-no-irigasaun\/","title":{"rendered":"OGE 2021, Oxfam Husu Investe Iha Merkadu Rural, Estrada Rural no Irigasaun"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Francisco JDA &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Parlamentu Nasional (PN) oras ne\u2019e dadaun debate hela Orsamentu Geral Estadu (OGE 2021, no Oxfam hatama nia submisaun ba PN husu tau orsamentu boot ba seitor agrikultura nune\u2019e bele atinji agrikultor \u00a0sira. Presija duni investe liliu ba merkadu rural, estrada rural, no irigasaun. Oxfam husu atu halo hirak ne&#8217;e hotu ho perspetiva jeneru no inkluzaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Economic and Climate Justice Program Manager, Lucio\nSavio, iha konfer\u00e9nsia imprensa &nbsp;hatete\nkatak, &nbsp;governu presija investe iha\nseitor agrikultura hodi diversifika ekonomia, no halo ekonomia sai sustentavel\nno inkluzivu. Presija fo apoio ba dezenvolve merkadu local no halo dezenvolvimentu\nsustentavel ho prespetiva sensivel j\u00e9neru, no inkluzivu ba ema ho difisensia. <\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIha tinan naruk nia laran governu nia foku mak ba mega\nprojeitu sira. Oekusi no Suai sai foku ba governu nia investimnentu durante ne\u2019e.\nEntaun ita hanoin katak presija diversifika dezenvolvimentu ne\u2019e, tanba seitor\nrua ne\u2019e la sustentavel &nbsp;no sei la\ngarante orsamentu iha future. Presija duni investe iha agrikultura, liliu ba\nmerkadu rural, estrada rural, no irigasaun. Haree mos kona ba konektividade,\noinsa maluk agrikult\u00f3r sira lori sira nia produsaun ba too iha merkadu\u201d, hatete\nEconomy and Climate Justice Program Manager Lusio Savio iha Salun FONGTIL,\n01\/12<\/p>\n\n\n\n<p>Halo referensia ba Relatorio TOMAK nian, Program Manager\nne\u2019e expresa katak 75% too 80% maluk feto sira mak uja merkadu ne\u2019e hodi halo\nneg\u00f3siu, faan sira nia produtu, mais merkadu la seguru ba maluk feto sira nia atividade\nnegosiu. Presija governu nia pol\u00edtika diak merkadu mak asesivel ba maluk feto\nsira. <\/p>\n\n\n\n<p>Lucio Savio reforsa tan dehan OGE mak planea hea ba\nagrikultura seidauk naton. Atu rekupera ekonomia presija investementu ida\nforte.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cLiga ho orsamentu geral 2% tuir Oxfam nia hanoin ne\u2019e\nseidauk natoon ba investimentu seitor agrikultura. Refere mos ba planu\nrekuperasaun ekonomia ne\u2019ebe hatete katak, agrikultura ida forte sai xave ba\nhadia seguransa ai-han no proteje &nbsp;ekonomia hosi krize iha future. Krize balun ne\u2019ebe\nkarik ita la espekta, tan n\u2019e importante mos atu hah\u00fa investe ona maib\u00e9 iha\nrealidade governu tau 2% deit. Ami hanoin ne\u2019e la too ba&nbsp; seitor agrikultura,\u201d Lucio Savio hatutan.<\/p>\n\n\n\n<p>Program Manager ne\u2019e dehan katak governo seidauk iha planu\nne\u2019ebe fixo atu investe iha seitor agrikultura. Governu presija investe nune\u2019e\nbele provoka komunidade sira atu prod\u00fas, tanba dalaruma komunidade prod\u00fas mas\nla iha merkadu. Entaun komunidade bele hanoin katak diak liu han deit tanba\nlori ba merkadu dalan at, produsaun depende ba udan been tanba la iha irrigasaun\nneebe mak diak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco JDA &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Parlamentu Nasional (PN) oras ne\u2019e dadaun debate hela Orsamentu Geral Estadu (OGE 2021, no Oxfam hatama nia submisaun ba PN husu tau orsamentu boot ba seitor agrikultura nune\u2019e bele atinji agrikultor \u00a0sira. Presija duni investe liliu ba merkadu rural, estrada rural, no irigasaun. Oxfam husu atu halo hirak ne&#8217;e hotu ho [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":6107,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-6106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6106"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6106\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6109,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6106\/revisions\/6109"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}