{"id":6214,"date":"2020-12-12T20:48:23","date_gmt":"2020-12-12T11:48:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6214"},"modified":"2020-12-12T20:48:26","modified_gmt":"2020-12-12T11:48:26","slug":"indeminazasaun-la-garante-komunidade-nia-direitu-asesu-ba-rai-no-uma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/12\/12\/indeminazasaun-la-garante-komunidade-nia-direitu-asesu-ba-rai-no-uma\/","title":{"rendered":"Indeminazasaun La Garante Komunidade nia Direitu Asesu Ba Rai no Uma"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis. Lic.AP <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">rai no uma mak hanesan problema sosial ida ne\u2019eb\u00e9 mak komplexu tebes no kontinua sai preukupasaun bo\u2019ot iha Timor-Leste hahu husi kolonializasaun portugueza, durante okupasaun Indonezia to Timor-Leste hetan ukun rasik an. Impaktu husi despeju obrigatoriu ne\u2019eb\u00e9 halo ona b\u00e1 komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 mak okupa rai estadu no rai privadu mak muda husi sira nia hela fatin ba fatin seluk. Nune\u2019e populasaun sira ne\u2019eb\u00e9 hela iha rai ka uma estadu inklui ema ne\u2019eb\u00e9 iha estatutu rai la klaru, sai potensia bo\u2019ot atu hetan eviksaun iha futuru. Tuir observasaun husi Jurista Advokasia habadak ho Sigla (JA), hatudu katak iha komunidade balun maske simu ona kompensasaun finanseiru husi governu maib\u00e9 osan sira ne\u2019e la to\u2019o atu bele sosa rai no hari uma foun sira, nune\u2019e halo komunidade sira afetadu no sai vulneravel liu tan, tanba sofre m\u00f3s ba sira nia direitu sira seluk hanesan moris iha kondisaun hela fatin ne\u2019eb\u00e9 la adekuadu iha tempu udan, la iha saneamentu adekuadu, sofre moras oi-oin no labarik sira hela do\u2019ok husi sira nia eskola no hospital. Despeju sira ne\u2019e rezultadu ema lakon uma no m\u00f3s hamosu violasaun direitus umanu sira seluk no estadu tenke foti medidas apropriadu sira hotu hodi hametin alojamentu alternativu adekuadu no halo realokasaun orsamentu ne\u2019eb\u00e9 sufisiente no espasu rai ne\u2019eb\u00e9 nato\u2019on hodi hari uma antes halo despeju.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery columns-2 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\"><ul class=\"blocks-gallery-grid\"><li class=\"blocks-gallery-item\"><figure><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"164\" height=\"195\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/RBR-1.jpg\" alt=\"\" data-id=\"6215\" class=\"wp-image-6215\"\/><\/figure><\/li><li class=\"blocks-gallery-item\"><figure><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"184\" height=\"239\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/RBR-2.jpg\" alt=\"\" data-id=\"6216\" data-full-url=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/RBR-2.jpg\" data-link=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?attachment_id=6216\" class=\"wp-image-6216\"\/><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Ezemplo primeriu:<\/strong> Iha loron 20 fulan janeiru tinan 2011 Ministeriu Justisa liu husi Diresaun Terras e Propriedade hasai despaisu atu halo eviksaun hasoru komunidade uma kain 175 iha Eis. Kampaun\u00a0 Brimob-Agora BOP nia kampaun iha Bairu-Pite Dili, maske maioria husi vitima sira ne\u2019e hetan kompensasaun husi governu maib\u00e9 valor husi saida mak sira hetan labele garante sira nia vida moris. Aleinde ne\u2019e iha komunidade uma kain 28 ne\u2019eb\u00e9 la hetan kompensasaun to\u2019o ohin loron sira kontinua hela iha bairu aitarak laran ho kondisaun hela fatin\u00a0ne\u2019eb\u00e9 vulneravel no la seguru.  <\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"\"><tbody><tr><td>\n    \n    \n     \n     \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n      \n     \n     \n     \n    \n     \n    <em><\/em>\n    \n    <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Ezemplu Segundu: <\/strong>Iha Loron25 Setembru 2015 Ministeriu Justisa liu husi Diresaun Terras e Propriedade hasai despaisu uma kain 18 ho total komunidade hamutuk 101 hetan eviksaun obrigatoriu husi governu iha aldeia 20 de setembru Suku Comoro. Maioria husi vitima sira ne\u2019e la hetan kompensasaun direita husi governu maib\u00e9 sira kompensasaun fila fali husi kompa\u00f1a hodi utiliza rai refere.<a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a> Tuir Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura, habadak ho Sigla (KIDESK) ne\u2019eb\u00e9 governu Timor leste ratifika iha tinan 2003 iha konvensaun ida ne\u2019e komite b\u00e1 komvensaun f\u00f3 komentariu jeral iha No.7 temi katak: \u201c<em>Hasai ema ida husi uma ka rai ne\u2019eb\u00e9 nia hela labele halo ema ne\u2019e sai fali ema ida uma laek ka sai vulneravel violasaun direitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida <\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>labele tau matan b\u00e1 nia an rasik, Estadu partisipante\ntenke foti medidas hotu-hotu to\u2019o iha ne\u2019eb\u00e9 nia rekursu bele husik, hodi\nasegura uma\/abrigu alternativu no adekuadu b\u00e1 ema ne\u2019e nia bele hetan asesu b\u00e1\nrai ne\u2019eb\u00e9 nia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 bele produs ai han, se ida ne\u2019e mak\nsituasaun ne\u2019e envolve.\u201d<a href=\"#_ftn1\"><strong>[1]<\/strong><\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Politika Governu Ba Implementasaun Dezenvolvimentu<\/strong> Governu Implementa Pol\u00edtika atu hasai komunidade sira ho objektivu atu halo Dezenvolvimentu. Tanba Dezenvolvimentu nudar pilar importante hanesan motor ba dezenvolvimentu nasional, Governu Timor-Leste halo dezenvolvimentu konserteza sei kona komunidade k\u00e1 povu nia kintal k\u00e1 hela fatin, maib\u00e9 governu sei f\u00f3 kompensasaun. Iha Konstituisaun Rep\u00fablika Demokrat\u00edka de Timor-Leste nian, habadak ho Sigla KRDTL, (Artigo 6) Estadu nia Objektivu sira,<a href=\"#_ftn2\">[2]<\/a> liu liu hakerek iha ali\u00f1a b, Garante no promove sidadaun sira-nia direitu no liberdade fundament\u00e1l, no respeitu b\u00e1 Estadu nia prins\u00edpiu kona-b\u00e1 direitu demokr\u00e1tiku; ali\u00f1a c, katak defende no garante demokrasia pol\u00edtika no partisipasaun populasaun nian kona-b\u00e1 rezolusaun problema nasion\u00e1l sira; no ali\u00f1a d, haktemi katak Garante dezenvolvimentu b\u00e1 ekonomia, b\u00e1 progresu si\u00e9nsia no t\u00e9knika. Aleinde ne\u2019e m\u00f3s iha direitu ba rai hetan protesaun iha konstituisasun, Artigu 54<sup>0<\/sup>. \u00a0Tan ne\u2019e mak atu garante utilidade iha propriedade, estadu rasik m\u00f3s tenke hare direitu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 estabelese iha lei No 1\/2003 de 10 de Dezembru, artigo 3 hateten katak ema hotu-hotu iha direitu b\u00e1 moris, b\u00e1 liberdade no seguransa b\u00e1 nia an rasik. Nune mos lei No 13\/2017 De 5 de Junho,  <br><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a>Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1\/2003 de 10 de Dezembru.P.33. <a href=\"#_ftnref2\">[2]<\/a> Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL).Vigor iha Loron 20 de Maio de 2002. P. 9.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Regime Espesial b\u00e1 Definisaun Titularidade Bein\nImovel,<a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a>\nartigo 8 ali\u00f1a 6 hateten katak Titular b\u00e1 direitu uluk nian k\u00e1 deklarante\nne\u2019eb\u00e9 prinxe rekezitu uzukapiaun espesial ne\u2019eb\u00e9 tuir termu lei ne\u2019e, tenke\nhetan reko\u00f1esimentu b\u00e1 direitu propriedade kona b\u00e1 bein imovel, maibe lakon\ndireitu tanba bein tama iha dominiu publiku estadu nian, tenke hetan\nindeminizasaun,\nIha sorin seluk konseitu dezenvolvimentu atual iha\nrisku no lori ameasa bo\u2019ot b\u00e1 komunidade kiak no vulneravel sira sei lakon\nmoris subsitensia, lakon kultura no m\u00f3s rendimentu familiar. Nee sei <a href=\"https:\/\/bemvin.org\/lei-n-62008-16-abril-rezime-jurdiku-finansiamentu-partidu.html\">aumenta\nkiak sai aas liu tan<\/a>, tanba deit konseitu dezenvolvimentu\npolitika rai ne\u2019eb\u00e9 produz husi estadu hodi foti povu kiak nia rai produtivu\nhodi harii mega projetu sira iha ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sira nia importansia b\u00e1 lukru\nekonomia duke b\u00e1 produsaun aihan iha rai leten hodi sustenta povu nia moris mak\nsustentavel no ekuitavel. Politika sira ne\u2019e hadalan b\u00e1 halo eviksaun forsada\nno foti rai obrigatoriu hodi haforsa ukun nain sira nia poder no ukun ho naran\nb\u00e1 interese publiku no m\u00f3s ekonomia nasional, estadu dezenvolve politika\noi-oin, iha ne\u2019eb\u00e9 halo eviksaun forsada no foti rai obrigatoriu husi povu kiak\nhodi ameasa b\u00e1 sira nia vida buka moris, hela fatin, kultura no rendimentu\nfamiliar. Fenomena\nsira ne\u2019e tenke hetan atensaun husi ema hotu-hotu. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Prosesu\nIndeminizasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Lei Projeitu ne\u2019eb\u00e9 kona rai privadu no rai\nestadu governu sei f\u00f3 kompensasaun ne\u2019eb\u00e9 justu no prepara fatin b\u00e1 komunidade\nsira bele hela iha fatin sira ne\u2019eb\u00e9 sei mamuk no prepara kondisaun ho adekuadu\nno&nbsp; atu hasai ema ida iha nia propeidade\nprivada hodi halo b\u00e1 uzu publiku tenke selu indeminazasaun lolos tuir lei\nharuka. Bainhira despeju ne\u2019e inevitabel,\nno nesesariu duni b\u00e1 promosaun moris diak jeral nian, estadu tenke fornese k\u00e1\ngarante kompensasaun ne\u2019eb\u00e9 ekuitativa no justu b\u00e1 kualker perda pesoal, real\nk\u00e1 propriedade k\u00e1 sasan sira seluk, inklui direitu k\u00e1 interese sira iha\npropriedade nian. Tenke f\u00f3 kompensasaun b\u00e1 kualker estragus sira ne\u2019eb\u00e9\nekonomikamente avaliavel, iha forma ne\u2019eb\u00e9 adekuadu no aproporsional b\u00e1 gravidade\nhusi violasaun ne\u2019e no m\u00f3s sirkuntansia sira husi kazu ida-idak nian, hanesan:\nLakon vida k\u00e1 parte ruma husi isin lolon nian; danu fizika ka mental nian;\noportunidade sira ne\u2019eb\u00e9 lakon, inklui empregu, edukasaun no benefisiu sosial\nsira; estragu material sira no lakon rendimentu, inklui lakon potensia ba\nrendimentu nian, no kustu sira ne\u2019eb\u00e9 nesesariu b\u00e1 asistensia legal k\u00e1\nespesialista nian, ai-moruk no servisu mediku sira, no m\u00f3s servisu sira\npsikologika no sosial nian. Kompensasaun ho osan nian, iha sirkunstansia ne\u2019eb\u00e9\ndeit, labele substitui kompensasaun real iha iha forma b\u00e1 rai no rekursu sira\npropriedade komuni nian. Iha situasaun ne\u2019eb\u00e9 mak rai ne\u2019eb\u00e9 foti ona, ema\nne\u2019eb\u00e9 hetan despeju tenke kompensadu ho rai ne\u2019eb\u00e9 aproporsionadu iha kualidade,\nninia bo\u2019ot no valor, k\u00e1 diak liu. V\u00edtima k\u00e1 ema ne\u2019eb\u00e9\nafetadu tenke hetan indemnizasaun dignu no&nbsp;justu. Estadu\niha obrigasaun atu halo indemnizasaun ne\u2019eb\u00e9 dignu no justu b\u00e1 &nbsp;v\u00edtima afetadu sira b\u00e1 kualk\u00e9r konstrusaun\np\u00fabliku no privadu tuir Lei No.8\/2017 Kona b\u00e1 Espropriasaun b\u00e1 Utilidade\nP\u00fabliku tuir provizaun sira mak hanesan:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Artigu 59. Publika Indeminizasaun<\/strong><a href=\"#_ftn2\">[2]<\/a><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1.\nKonsidera informasaun publika valor, bein imov\u00e9l k\u00e1 kualk\u00e9r direitu seluk\nne\u2019eb\u00e9<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">transmite\nona ho t\u00edtulu indemnizasaun<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2.\nEntidade benefisiaria b\u00e1 espropriasaun publika iha Jorn\u00e1l Rep\u00fablika kona b\u00e1\nvalor<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ne\u2019eb\u00e9 selu ona k\u00e1 bein imov\u00e9l\nne\u2019eb\u00e9 entrega hanesan alternativa b\u00e1 indemnizasaun tuir termu lei ida ne\u2019e.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Artigu 60. Meiu sira hodi selu indemnizasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1.\nIndemnizasaun b\u00e1 espropriasaun tanba utilidade p\u00fabliku sei selu ho osan dala\nida<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">de\u2019it\nk\u00e1 ho esp\u00e9sie liu husi f\u00f3 bein ekivalente, exetu b\u00e1 exepsaun sira ne\u2019eb\u00e9 prevee<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">iha\nn\u00fameru tuir mai.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2.\nKona b\u00e1 akuzasaun liu husi direitu privadu, parte sira bele konkorda selu<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">indemnizasaun\nliu husi prestasaun k\u00e1 f\u00f3 bein k\u00e1 direitu ne\u2019eb\u00e9 konkorda ona ho ida<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ne\u2019eb\u00e9\nprevee iha artigu tuir mai<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Estadu atu hasai ema ida husi uma ka rai ne\u2019eb\u00e9 nia\nhela labele halo ema ne\u2019e sai fali ema ida uma laek k\u00e1 sai vulneravel violasaun\ndireitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida labele tau matan b\u00e1 nia\nan rasik, Estadu partisipante tenke foti medidas hotu-hotu to\u2019o iha ne\u2019eb\u00e9 nia\nrekursu bele husik, hodi asegura uma\/abrigu alternativu no adekuadu b\u00e1 ema ne\u2019e\nnia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 nia bele hetan asesu b\u00e1 rai no uma.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Referensia :<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konvensaun\nInternasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1\/2003 de 10 de\nDezembru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konstituisaun\nRepublika Demokratika de Timor-Leste (RDTL). Vigor iha Loron 20 de Maio de\n2002. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Regime\nEspesial ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13\/2017 De 5 de Junho.\n<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kona ba prosesu indemnizasaun nian ho nia detallu informasaun sira asesu iha: Artigu, 59 &#8211; 64 iha LeiNo.8\/2017 kona ba Lei Espropriasaun tanba Utilidade P\u00fabliku Versaun-Tetum, Minist\u00e9riu da Justisa, 2014.<br><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> Regime Espesial ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13\/2017 De 5 de Junho. P.10.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref2\">[2]<\/a> Kona\nba prosesu indemnizasaun nian ho nia detallu informasaun sira asesu iha: Artigu,\n59 &#8211; 64 iha LeiNo.8\/2017 kona ba Lei Espropriasaun tanba Utilidade P\u00fabliku\nVersaun-Tetum, Minist\u00e9riu da\nJustisa, 2014, P.98-105.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><br><\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis. Lic.AP rai no uma mak hanesan problema sosial ida ne\u2019eb\u00e9 mak komplexu tebes no kontinua sai preukupasaun bo\u2019ot iha Timor-Leste hahu husi kolonializasaun portugueza, durante okupasaun Indonezia to Timor-Leste hetan ukun rasik an. Impaktu husi despeju obrigatoriu ne\u2019eb\u00e9 halo ona b\u00e1 komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 mak okupa rai estadu no [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6217,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-6214","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6214"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6218,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6214\/revisions\/6218"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}