{"id":6270,"date":"2020-12-21T11:43:46","date_gmt":"2020-12-21T02:43:46","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6270"},"modified":"2020-12-21T11:43:48","modified_gmt":"2020-12-21T02:43:48","slug":"dezenvolvimentu-ekonomika-iha-seitor-agrikultura","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/12\/21\/dezenvolvimentu-ekonomika-iha-seitor-agrikultura\/","title":{"rendered":"Dezenvolvimentu Ekonomika Iha Seitor Agrikultura"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Dezenvolvimentu set\u00f3r agrikultura iha Timor-Leste realidade lao bei-beik maib\u00e9 neneik. Ne\u2019e akontese tanba iha prosesu elaborasaun planeamentu la hare problemas baziku rua importante Premeiru, maioria agrikultor ne\u2019eb\u00e9 existe iha Timor-Leste hanaran <strong><em>Peasant<\/em><\/strong> laos <strong><em>Farmer<\/em><\/strong>. Bazeia ba sosiologista ida naran <strong>James Scott<\/strong>, hateten, <strong><em>Peasant<\/em><\/strong> katak agrikultor\u00a0 sira ne\u2019eb\u00e9 uza hela prins\u00edpiu <em>risk minimization <\/em>no<em> safety first, <\/em>katakkapasidade produsaun kiik, subsistensia, la iha rai ne\u2019eb\u00e9 luan, la iha orientasaun ba merkadu no produs la\u2019os buka rendimentu ekon\u00f3miku Simplesmente dehan, \u201c<em>kuda ohin para hodi bele han iha aban<\/em>\u201d. <strong><em>Farmer<\/em><\/strong> katak agrikultor sira ne\u2019eb\u00e9 utiliza prins\u00edpiu <em>profit maximization <\/em>no<em> market orientation<\/em>, katak kapasidade produsaun bo\u2019ot, modernu, iha rai ne\u2019eb\u00e9 luan no produz ho orientasaun merkadu hodi hetan rendimentu ekon\u00f3miku bele hasa\u2019e kresimentu ekonomia rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Dezenvolvimentu\nekonomia hanesan pasu importante atu hasa\u2019e povu husi kiak no mukit&nbsp; liu liu ba nasaun foun sira ne\u2019eb\u00e9 maka foin\nhamrik inklui mos Timor Leste, iha ne\u2019e Involvimentu governu hodi bele hadia\npovu nia moris, tanba atu dezenvolve nasaun foun ho diak mak presiza rekursus\nhumanus hodi bele produs riku soin sira ne\u2019eb\u00e9 maka iha nasaun ida ne\u2019e. Maibe\niha realidade povu Timor Leste sempre\nhasoru problema limitasaun ne\u2019eb\u00e9 sempre mosu hela deit\nhanesan problema sosial, problema jestaun, rekursus, no seluk-seluk tan ne\u2019e\nninia impaktu afeta ba dezenvolvimento iha nasaun ne\u2019e rasik. Iha Sorin seluk\nKonstituisaun Republika Demokratika Timor Leste habadak ho sigla K-RDTL artigu\n6 objektivo estado nian klauzula (d) naktemi katak Garante dezenvolvimentu ba\nekonomia ba progresu siensia no teknika. Signifika katak ekonomia mak hanesan\nxavi ba dezenvolvimentu nasaun nia ho nune\u2019e presiza hasa\u2019e siensia no teknika\nhodi hadia ekonomia iha rai laran, Liu husi ekonomia mak estadu bele garantia\nba iha dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 maka diak ba nasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir\nprespektiva pesoal katak populasaun&nbsp;Timor&nbsp;-Leste maioria moris iha\nvida agrikultura, maib\u00e9 normalmente kapasidade produsaun agrikultura sei\nnato\u2019on no laiha rai ne\u2019eb\u00e9 luan, ba agrikultor sira hodi produs aihan hirak\nne\u2019eb\u00e9 mak atu f\u00f3 rendimentu ekonomiku, maib\u00e9 normalmente komunidade sira produs\nhodi bele konsumu ba lor-loron nian. &nbsp;Iha\nSorin seluk komunidade agrikultor sira sei infreta hela problema hirak hanesan\nmenus material ba utilizasaun hodi halo to\u2019os no natar, material hirak ne\u2019e mak\nhanesan hand trator, sistema irigasaun ne\u2019eb\u00e9 atu fornese be\u2019e ba natar no\nto\u2019os sei menus tebes. <\/p>\n\n\n\n<p>Nune`e\natu dezenvolve ekonomia iha nasaun ne\u2019e ho diak maka tenki hare uluk ba iha\nset\u00f3r agrikultura tanba set\u00f3r\nagrikultura sai hanesan baze prioridade ne\u2019eb\u00e9 as tebes hodi haforsa ba set\u00f3r sira seluk hanesan set\u00f3r\nekonomia, set\u00f3r edukasaun, set\u00f3r saude no estabilidade nasaun ne\u2019e nian, liu\nhusi hamosu no hametin sustentabilidade ba nesesidade baziku,\n&nbsp;liu-liu aihan. Atu\nhetan Susesu ida ne\u2019e bele haforsa set\u00f3r\nekonomia hanesan hadia gestaun atu jere produsaun agrikultura, hodi hasa\u2019e\nkresimentu no rendementu uma laran. Ba set\u00f3r saude mak hasa\u2019e seguransa aihan\nsei tulun hadiak m\u00f3s nutrisaun uma kain nian. Set\u00f3r edukasaun nian mak promove\nsustentabilidade edukasaun no konservasaun rekursu humanu ida diak. Husi\nbuat ne\u2019eb\u00e9 maka temi iha leten ne\u2019e\nmaka set\u00f3r agrikultura\nsira peresiza tulun husi politika governo hodi hasa\u2019e produsaun ba komunidade\natu bele atinji equilibru produtu\nagrikultura ida sustentavel. Atu haforsa Produsaun iha\nleten mak hakerek nain presta tan hanoin husi matenek nain ho naran <strong>Tuir Ambartadang<\/strong>dalam<strong>Karmini<\/strong><em>: produksi ada dua yaitu produksi primer dan produksi sekunder,\npengertian produksi primer adalah suatu benda atau barang yang di hasilkan dari\nusaha manusia atau kelompok masyarakat yang berhubungan dengan alam,seperti\npertanian, perikanan atau bahan menta lainya. Sedankan produksi sekunder adalah\nsuatu barang yang di hasilkan oleh usaha, usaha industri yang berupa barang-barang\nkonsumen yang sederhana sektor tersier, seperti jasa \u2013 jasa transport,\nperdagangan,<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Ho\nproblema hirak ne\u2019eb\u00e9 mensionadu iha leten mak hakerek nain husu ba governu atu\nhalo politika kona ba programa ka strategia hodi hari irigasaun, hodi nune\u2019e\nbele kanaliza be\u2019e ba natar ne\u2019eb\u00e9 mak durante abandonado tinan barak, ho\naktividade husi komunidade agrikutor sira ho inisiativa atu intensifika\nprodutus agrikultura hodi kore dependensia ai han no redus exportasaun husi\nnasaun sira seluk. <\/p>\n\n\n\n<p>REKOMENDASAUN BA GOVERNU<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Haforsa programa\nAgrikultura nia objektivu atu garante seguransa&nbsp;\nprodusaun ba populasaun.<\/li><li>Kontrolu&nbsp; sistema distribuisaun produsaun atu garante\nasesu ne\u2019eb\u00e9 hanesan no m\u00f3s haforsa produsaun variadade produtu lokal ne\u2019eb\u00e9\nadekuadu atu alkansa sustentabilidade produsaun ba povu hotu.<\/li><li>Kontinua halo estudu ka\npeskiza kona ba introdusaun ba teknologia foun&nbsp;\nba agrikultura no aumenta treinamentu hodi hasai kui\u00f1esimentu kona ba\nprodusaun iha ita nia rai.<\/li><li>Hamosu Politika no\nPrograma dezenvolvimentu ekuitavel no inklusivu ne\u2019eb\u00e9 aumenta kresimentu\nekonomia hodi fo benifisia ba ema kiak no vulneravel sira iha area rural,\nmedida hirak hanesan sei redus dependensia ba rekursu natural limitadu sira.<\/li><li>Iha Programa hametin kresimentu\nsustentavel mos implika ba ambiente no biodiversidade no medidas sira atu\nprezerva sustentabilidade rekursu natural sira no konsideira iha prosesu\ndezenvolvimentu sira.<\/li><li>Husu ba Governu presiza Diversifika\nno Moderniza iha Set\u00f3r agrikultura hodi hasa\u2019e produtividade ekonomia iha Rai\nlaran.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Referensia\n:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Karmini.\n2018. <em>Ekonomi Produksi Pertanian<\/em>.\nMulawarman University Press. Samarinda.<\/p>\n\n\n\n<p>Konstituisaun\nRepublika Demokratika de Timor-Leste (RDTL). Vigor iha Loron 20 de Maio de\n2002. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Dezenvolvimentu set\u00f3r agrikultura iha Timor-Leste realidade lao bei-beik maib\u00e9 neneik. Ne\u2019e akontese tanba iha prosesu elaborasaun planeamentu la hare problemas baziku rua importante Premeiru, maioria agrikultor ne\u2019eb\u00e9 existe iha Timor-Leste hanaran Peasant laos Farmer. Bazeia ba sosiologista ida naran James Scott, hateten, Peasant katak agrikultor\u00a0 sira ne\u2019eb\u00e9 uza hela [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6271,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-6270","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6270"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6270\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6272,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6270\/revisions\/6272"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}