{"id":6311,"date":"2020-12-29T16:14:17","date_gmt":"2020-12-29T07:14:17","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6311"},"modified":"2020-12-29T16:14:19","modified_gmt":"2020-12-29T07:14:19","slug":"sistema-tradisional-ba-administrasaun-rai-no-nain-ba-rai-iha-tl","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/12\/29\/sistema-tradisional-ba-administrasaun-rai-no-nain-ba-rai-iha-tl\/","title":{"rendered":"Sistema Tradisional Ba Administrasaun Rai no Nain ba Rai Iha TL"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em> Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai ne\u2019e laos buat foun iha Timor Leste. Hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian, iha ona ku\u00f1esementu ba konseitu rai no nai\u2019n ba rai. Maske laiha konseitu eskrita ruma ne\u2019eb\u00e9 koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai maib\u00e9 ezisti ona termu balun iha lian lokal rasik ne\u2019eb\u00e9 refleta ona konseitu kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai. Tuir ema timor oan nia interpretasaun ba pratika ne\u2019ebe iha define katak rai mak ita nia knua no uma hela fatin, ita nia moris fatin, ita nia lulik sira nia horik fatin, beiala sira nia horik fatin, ita nia to\u2019os no ita nia natar no seluk-seluk tan. Tanba ne\u2019e konseitu\u00a0nai\u2019n\u00a0ba\u00a0rai\u00a0tuir\u00a0kultura\u00a0Timor leste iha nia kultura rasik ne\u2019eb\u00e9 nudar valor uniku hodi regula relasaun entre ema ho ema, ema ho natureza no ema ho matebian ou beiala sira. Parte importante ida husi valor hirak ne\u2019e mak sistema tradisional ba administrasaun rai hodi regula kon\u00e1-ba rai no nain ba rai iha Timor Leste. Sistema tradisional ida ne\u2019e ezisti hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian no kontinua vigora to\u2019o ohin loron. Maske Timor Leste hela iha administrasaun kolonial Portuguesa durante tinan 450, inklui tinan tolu iha Japaun nia okupasaun, Indonezia durante tinan 24 no restaurasaun independensia ba tinan 18 ona maibe la konsege f\u00f3 influensia ba sistema administrasaun rai tradisional iha Timor Leste. To\u2019o ohin loron komunidade Timor Leste seidauk senti sistema administrasaun rai modernu nian hanesan prosesu levantamentu kadastral, sertifikadu na\u2019in ba rai no selseluk tan. Nune mos akuntese katak iha rai balun ne\u2019ebe beiala sira konsidera hanesan rai komunidade nian. Nune\u2019e ema hotu bele asesu ba rai komunidade hodi halo atividades hanesan halo uma ka halo to\u2019os komunal nian no seluk seluk tan. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Konstituisaun\nRepublika Demokratika de Timor Leste Habadak ho Sigla&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; K-RDTL (artigu 54) hateten katak ema\nhot-hotu sidadaun Timor Leste iha direitu ba rai. Maib\u00e9 Estadu seidauk halo\nesforsu masimu hodi proteje direitu povu nian. Estadu seidauk hatudu nia papel\nn\u00fadar reg\u00falador val\u00f3res universal direitu demokratikus RDTL nian iha timor\nleste no area remotas seluk hodi hametin povu nia direitu ba rai. No lei Nu\n13\/2017 kolia klaru tebes no esklarese konseitu rua liga ho rai lisan\npropriedade komunitaria no zona protesaun komunitaria.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Propriedade Komunitaria<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cSai nu\u2019udar propriedade komunitaria lokal nian bein imovel\nne\u2019eb\u00e9 tuir komunidade lokal ida, konsidera katak pretense ba komunidade tomak\nne\u2019eb\u00e9 sira uza hamutuk, ka liu husi grupu individu balun ka familia, no\nhaktuir uzu ba rai kostume&nbsp; lokal.\u201d\n(Artigu 27. 1<sup>0 <\/sup>, Lei 13\/2017).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Zona Protesaun Komunitaria<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cZona Protesaun Komunitaria mak area ne\u2019eb\u00e9 estadu tenke f\u00f3\nprotesaun, ho objektivu atu salva interese ne\u2019eb\u00e9 komum husi komunidade lokal\nida liu husi protesaun ba area uma nian, area to\u2019os\/natar, ka fatin ne\u2019eb\u00e9\nrelasiona ho lisan, fatin hakiak animal, be\u2019e matan ka fatin ne\u2019eb\u00e9 iha rekursu\nnatural sira ne\u2019eb\u00e9 uza fahe malu no sai rekursu nesesariu ba komunidade sira\nnia moris.\u201d ((Artigu 23<sup>0<\/sup>, Lei 13\/2017).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maske lei\nseidauk klaru kona ba oinsa atu regula buat rua ne\u2019eb\u00e9 lei temi klaru tebes\nkatak tipu direitu rua ne\u2019e eziste duni. Ida ne\u2019e signifika katak presiza\nproteje no respeita konseitu rua ne\u2019e tenke iha sistema klaru atu esplika\nkonseitu rua ne\u2019e ba komunidade sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Triste tebes\nkatak iha tinan Sanulu resin ona ukun rasik an nia laran ne\u2019e Dirasaun Nacional\nTerras Propriedades e Serbisus Cad\u00e1strais habadak ho Sigla DNTPSC la k\u00f3nsege\nleno an hanesan Instituisaun Estadu nian ne\u2019ebe tau matan ba administrasaun rai\nba komunidade iha Timor Leste. Tempu to\u2019o ona presiza estadu hari\u2019i sistema\nadministrasaun rai ne\u2019eb\u00e9 modernu hodi hametin direitu nai\u2019n ba rai iha\nkomunidade. Nune bele evita ema kapitalista, politiku no Estadu mak domina rai\niha Timor Leste. Estadu labele sai nai\u2019n ba rai maibe Estadu bele administra deit\nkon\u00e1ba oinsa sidadaun ida bele asesu ba uza rai. DNTPSC n\u00fadar instit\u00faisaun\nEstadu nian iha kn\u00e1r reg\u00faladora as\u00fantu asesu ba rai nian. Tan ne\u2019e DNTPSC\npresiza familiariza prosesu administrasaun rai iha komunidade atu garante\ndireitu asesu ba rai hodi prevene konflitu kona ba rai iha komunidade. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai ne\u2019e laos buat foun iha Timor Leste. Hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian, iha ona ku\u00f1esementu ba konseitu rai no nai\u2019n ba rai. Maske laiha konseitu eskrita ruma ne\u2019eb\u00e9 koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai maib\u00e9 ezisti ona termu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-6311","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6311","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6311"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6311\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6313,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6311\/revisions\/6313"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}