{"id":6553,"date":"2021-01-26T21:04:12","date_gmt":"2021-01-26T12:04:12","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6553"},"modified":"2021-01-26T21:07:55","modified_gmt":"2021-01-26T12:07:55","slug":"hak-husu-pn-tenke-aprova-osan-liu-3-ba-agrikultura-bianco-governu-uza-rai-abandonadu-sai-produtivu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/01\/26\/hak-husu-pn-tenke-aprova-osan-liu-3-ba-agrikultura-bianco-governu-uza-rai-abandonadu-sai-produtivu\/","title":{"rendered":"HAK Husu PN Tenke Aprova Osan Liu 3% Ba Agrikultura, Bianco: Governu Uza Rai Abandonadu Sai Produtivu"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Francisco JDA <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Apoiu agrikultor hodi hasae sira nia rendimentu, esensial ba redusaun pobreza iha Timor-Leste. Tuir sensu 2015 nian hatudu katak kuaze 64% adultu, ne\u2019ebeserbisu ona deklara sira nia an nudar agrikultor no kuaze 80% hosi populasaun tomak mak sustena sira nia an moris iha setor agrikultura (RDTL 2015).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha relatoriu Oxfam hatudu katak maioria agrikultor\nkultiva iha deit rai ho hectare kiik, 66% familia agrikultor mak iha toos\nkultva menus hosi hectare ida no 98% mak menus hosi ektare lima, maioria sei\nuza metodu tradisional ho nivel produtiva ne\u2019ebe minimu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liu hosi entrevista ho Diretor Exekutivu\nAsosiasaun HAK, Xisto dos santos hateten ai-han sira ne\u2019ebe povu agrikultor\nsira produz bele iha valor o sustentabilidade ba kresimentu ekonomia ne\u2019ebe mak\ndiak ba Timor-Leste, maibe rai barak agrikultura nian sei abondona, tanba ne\u2019e\npresiza investe makaas iha seitor agrikultura liu 3% hodi hadia ekonomia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia dehan Parlamentu Nasioal iha obrigasaun\ntenki aprova osan, ba seitor agrikultura liu 3%, tanba se Parlamentu kada\nperiodu mak aprova osan ba agrikultura la liu 3% ne&#8217;e labele halo buat ida. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Deputadu sira moe kuandu ba armajen fos nian, tanba ne&#8217;e laos sira nia produtu, hanusa mak sira ba fali iha ne&#8217;eb\u00e1, ne&#8217;e seguransa mak ba tau matan ba iha ne&#8217;eb\u00e1, agora deputadu mak atu matan fali ba iha ne&#8217;eb\u00e1, ne&#8217;e la&#8217;\u00f3s sira nia knaar. Se sira aprova osan liu 3% kada tinan, governu la halo buat ida ne&#8217;e sira tenki ba fiskaliza no monitoring duni, tanba sira mak la aprova osan liu 3% no foin ita preokupa ba stock fos nian, labele fo todan ba governu maib\u00e9 Parlamentu mak kulpa&#8221;, <\/em>hatete Diretor Asosiasaun HAK Xisto Dos Santos iha Haburas Farol, 23\/01<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Diretor Asosiasaun HAK hateten&nbsp; determina soberanu ne&#8217;e ita iha produtu rasik\nno produtu ne&#8217;e mak sai ita nia identidade kultura no ekonomikamente, maib\u00e9\nkada sexta mak ba fiskaliza iha fatin-fatin maib\u00e9 rezultadu zero.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte sorin liu hosi sesaun plenaria\niha Parlamentu Nasion\u00e1l, Deputadu Bankada FRETILIN, Antonino Bianco iha\nintervensaun hateten katak, deputadu ne&#8217;e hala&#8217;o fiskalizasaun la&#8217;\u00f3s ba de&#8217;it kraik,\nmaib\u00e9 iha m\u00f3s nivel&nbsp; nasion\u00e1l,&nbsp; ne&#8217;e planu asaun anual komisaun D nian, tanba\nne&#8217;e primeiru trimestre ne&#8217;e tenki hala&#8217;o iha nasion\u00e1l, hodi hatene katak\narmajen ne&#8217;e tau fos hira hodi hatene tuir. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Iha tot\u00e1l produsaun ne&#8217;eb\u00e9 ita iha ne&#8217;e ba fos rai\u00a0 hamutuk 937 toneladas, ida ne&#8217;e mak ita nia produsaun iha rai laran, ne&#8217;e signifika tinan hirak liu ba, ita labele motiva ema atu produz, bele dehan rai barak sei abandonadu\u201d,<\/em> hateten Antonino Bianco <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Antonino konklui katak espera governu bele\naproveita rai abandonadu sira sai produtivu, para sexta bazika bele estimula\nema no planu rekuperasaun ekon\u00f3mika bele m\u00f3s halo kresimentu ekon\u00f3miku iha rai\nida ne\u2019e\u201d, &nbsp;dehan Antonino Bianco iha PN,\n26\/01.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir dadus hosi Von Grebner et.Al. katak\ndezenvolve setor agrikultura ho maneira ne\u2019ebe inkluziva maka sai hanesan element\nxave ba redus pobreza iha Timor-Leste. Liu hosi hasae agrikultor nia abilidade\natu produs no faan saida mak sira kuda, ne\u2019e bele lori ba kresimentu ne\u2019ebe inkluzivu\nno fo impaktu direta ba redusaun pobreza iha nasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir dadus ne\u2019ebe aprezenta hosi Oxfam hatudu\nkatak dezenpenhu hosi setor agrikultura nian mos bele lori seguransa ai-han no\nnutrisaun diak iha nasaun ne\u2019e, kestaun ne\u2019ebe sai hanesan asuntu importante\niha Timor-Leste ne\u2019ebe populasaun 24.9% mak hetan mal nutrisaun, labarik 48.6%\nho idade lima ba kraik mak infrenta isin badak, 14.4% mak abandonadu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco JDA Apoiu agrikultor hodi hasae sira nia rendimentu, esensial ba redusaun pobreza iha Timor-Leste. Tuir sensu 2015 nian hatudu katak kuaze 64% adultu, ne\u2019ebeserbisu ona deklara sira nia an nudar agrikultor no kuaze 80% hosi populasaun tomak mak sustena sira nia an moris iha setor agrikultura (RDTL 2015). Iha relatoriu Oxfam hatudu katak [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6555,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-6553","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6553","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6553"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6553\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6554,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6553\/revisions\/6554"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6553"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6553"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6553"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}