{"id":6881,"date":"2021-02-23T10:36:33","date_gmt":"2021-02-23T01:36:33","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6881"},"modified":"2021-02-23T10:36:35","modified_gmt":"2021-02-23T01:36:35","slug":"violensia-ho-abuzu-seksual-hosi-uma-kreda-nonok-nuudar-klamar-agresaun-seksual-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/02\/23\/violensia-ho-abuzu-seksual-hosi-uma-kreda-nonok-nuudar-klamar-agresaun-seksual-2\/","title":{"rendered":"Violensia ho Abuzu Seksual Hosi Uma-kreda: Nonok Nu\u2019udar Klamar Agresaun Seksual (2)"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>By\u00a0Jairton \u201cIra\u2019isi\u201d Marques*<br><\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Prezidente Konferensia Bispu Katoliku sira Amerika nian, Kardeal Chicago nian, Francis George, ho sinizmu afirma katak \u201c<strong>Uma-kreda iha dalan loos ona hodi buka proteje di\u2019ak liu tan labarik sira sosiedade nian<\/strong>\u201d (O Estado de S. Paulo, 14\/03\/2009). Ne\u2019e signifika Uma-kreda kontinua subar sira nia krimi, tanba numeru abuzu sa\u2019e ou aumenta ba porsentu 16 (16%), maibe Kardeal Francis George dehan Uma-kreda \u201ciha dalan loos\u201d no \u201cproteje di\u2019ak liu\u201d labarik sira.<br><br>Joseph Ratzinger, aktual Papa Bento XVI, to\u2019o iha kumulu (tutun aas) hodi afirma katak eskandalu iha Amerika nu\u2019udar konsekuensia hosi ruptura valor sira sosiedade amerikana nian, maibe tuir loloos wainhira nia sei hanesan Kardeal, nia rasik hetan knaar hodi subar kazu pedofilia iha Uma-kreda laran, alemde halo nonok hotu kedas kazu pedofilia durante nia vizita dahuluk ba rai pedofilia amlulik sira nian, iha Boston. Wainhira nia liu dahuluk iha sidade ne\u2019e, sidade ne\u2019eb\u00e9 halo abuzu seksual boot liu, nia nem hasai lia-fuan ruma.<br><br>Abuzu seksual pratika hosi kleru sira la mosu de\u2019it iha EUA maibe m\u00f3s iha fatin seluk. Iha fulan Juillu tinan 2004, iha \u00c1ustria mosu foto lubuk ida iha ne\u2019eb\u00e9 hatudu amlulik sira re\u2019i no lamas hela partisipante sira seminariu balu nia isin. Seminariu, fatin ne\u2019eb\u00e9 labarik ho foin sa\u2019e sira hodi eskola no prepara-an hodi sai amlulik nian. Abuzu ida ne\u2019e mosu iha Dioseze Santo Poelten. Tuir informasaun hosi autoridade lokal sira, iha kazu abuzu seksual hamutuk 17 iha Austria.<br><br>Hahalok ne\u2019ebe tau em kauza fama ho kredibilidade Uma-kreda nian, la\u2019os mosu iha fatin dook de\u2019it. Iha ita nia uma sorin Austr\u00e1lia m\u00f3s mosu abuzu seksual hosi bispu ho amlulik sira. Hahalok aat ne\u2019e obriga Papa Bento XVI, iha fulan Juillu tinan 200, tenki husu deskulpa ba vitima abuzu seksual sira ne\u2019ebe pratika hosi amu lulik ho bispu sira iha Austr\u00e1lia. Iha biban husu deskulpa ne\u2019e, Papa Bento hateten katak pratika pedofilia \u201c<strong>ne\u2019e hahalok diabu nian<\/strong>\u201d. Nia kondena maka\u2019as abuzu seksual ne\u2019eb\u00e9 pratika hosi bada\u2019en ho moral na\u2019in sira hosi Uma-kreda nian. Papa Bento XVI m\u00f3s dehan tenki fo kastigu ba autor abuzu seksual sira. \u201c<strong>Ninia autor tenki hetan kastigu<\/strong>!\u201d Loos duni, autoridade sira Austr\u00e1lia nian konsege kaer kleru sira hamutuk na\u2019in 107. Autor abuzu seksual hasoru labarik sira ne\u2019e, oras ne\u2019e, barak sei matan lakan hela iha kadeia laran hodi kumpri kastigu tanba ninia hahalok amoral.<br><br>Abuzu seksual dois aat tebes iha kontinente Amerika. Iha Estadus Unidus da Amerika nia uma sorin, Kanada ho Meksiku m\u00f3s mosu hahalok aat ne\u2019e. Iha fulan Outubru tinan 2008, Bispu Raymond Lahey hosi Kanada nian hetan akuzasaun rai hela iha uma no sosa pornografia labarik sira. Oin-sa maka bele akontese buat hirak nune\u2019e? Iha realidade, iha tinan hanesan, iha 2008, Bispu Raymond simu knaar nu\u2019udar supervizor ba kanalizasaun orsamentu kompensasaun ba vitima sira abuzu seksual nian ne\u2019ebe mosu iha tinan 1950 nia laran. Osan ne\u2019eb\u00e9 bispu Raymond superviziona hodi selu ba vitima sira abuzu seksual hosi Uma-kreda Kanada nian hamutuk d\u00f3lar amerikanu US$12.000.000.00.<br><br>Iha fali uma tatiis seluk Amerika nian mosu kazu hanesan. Iha fulan Marsu tinan 2009, Papa Bento XVI haruka halo investigasaun ba amlulik sira hosi Kongregasaun Ligiun Kristaun hafoin ninia fundador, amlulik Marcial Maciel, provadu halo abuzu seksual iha tinan 2006. Papa husu amlulik Maciel reforma sedu hodi bele hala\u2019o nia restu moris ho reza no labele halo sala tan. Amlulik ne\u2019e, Maciel, mate iha tinan 2008.<br><br>Hosi kontinente Amerika, pratika abuzu seksual ne\u2019ebe kle\u2019ur ona Uma-kreda subar metin nakfera m\u00f3s iha kontinente Europa. Rai sira ne\u2019eb\u00e9 kui\u00f1esidu ho rai Katolika tradisional, afinal, sira m\u00f3s pratika maka\u2019as violasaun seksual. Uma-kreda sira Irlandia, Alema\u00f1a, Olanda no Inglaterra nakdoko tanba vitima sira hosi abuzu seksual mosu nabnaba hodi fo sai ambispu ho amlulik sira nia moral aat.<br><br>Tanba susar tahan ba presaun hosi sarani ho media sira nian, iha fulan Maiu tinan 2009, Komisaun Uma-kreda Irlandia nian husu atu halo investigasaun ba agresaun ho violasaun hasoru labarik sira hosi amlulik balu. Hahalok aat sira ne\u2019e mosu tiha ona iha dekada balu liu ba iha instituisaun sira Uma-kreda Irlandia nia laran.<br><br>Iha fulan Dezembru tinan 2009, hafoin hetan malu ho ulun Uma-kreda Katolika na\u2019in rua (2), Papa Bento XVI rekui\u00f1ese katak, nia hirus, moe, no sente hetan traisaun kona-ba eskandalu sira mosu iha Uma-kreda sira Irlandia nian.<br><br>Irlandia, rai Katolika tradisonal, hanesan m\u00f3s Timor. Sarani sira m\u00f3s fanatiku hanesan ita nian, maibe ohin loron nakdoku tebes ho notisia abuzu seksual hasoru labarik sira. Uma-kreda Irlandia nian nakdoko tanba, foin iha estudu ida fo sai katak, amlulik sira hamutuk atus ida maka hasoru ona justisa ou tribunal tamba halo abuzu seksual desde tinan 1940.<br><br>Iha relatoriu hosi estudu ne\u2019e temi katak, labarik hamutuk 350 maka halo keisa ona nu\u2019udar vitima abuzu seksual ho fizika hosi bispu ho amlulik sira Katolika nian. Parte barak husu ona atu kontinua halo investigasaun hodi buka justisa ba vitima sira.<br><br>Xefe Uma-kreda Katolika Irlandia nian, Kardeal Sean Brady m\u00f3s husu ona deskulpa ba eskandalu abuzu seksual hasoru labarik sira iha tinan 35 liu ba. Kardeal Sean Brady nu\u2019udar amlulik iha tinan 1975. Iha tempu ne\u2019ebe Kardeal ne\u2019e tuir hotu sorumutuk sira be husu ba labarik sira taka ibun hodi labele loke sai abuzu seksual ne\u2019eb\u00e9 amlulik Brendam Smyth halo. Kardeal Sean Brady foin husu deskulpa liu hosi omilia ne\u2019eb\u00e9 nia halo iha Armagh, Irlandia Norte. Nia husu deskulpa tanba nia tuir subar abuzu seksual ne\u2019eb\u00e9 nia rasik hatene. \u201c<strong>Ha\u2019u husu deskulpa ba sira ne\u2019eb\u00e9 sai terus tanba sala sira uluk, liliu ha\u2019u husu deskulpa ba sira ne\u2019eb\u00e9 tanba ha\u2019u nia faillansu iha tempu uluk ne\u2019eb\u00e9 halo sira terus<\/strong>\u201d\u00a0(http:\/\/ww.pro3rri.com\/index.php?).<br><br>Polisia sira kaer amlulik pedofilo Brendam Smyth no halo julgamentu ba nia iha tinan 1994. Polisia sira kaer nia tanba nia halo tortura no halo violasaun ba labarik mane ho feto sira iha Irlandia Norte nune\u2019e m\u00f3s iha EUA. Amlulik Smyth, soro na\u2019in labarik otas ki\u2019ik sira mate iha kadeia militar nian iha Irlandia iha tinan 1997.<br><br>Akuzasaun hamutuk atus hasoru amlulik sira halo abuzu seksual ba labarik sira mosu beibeik ona iha dekada sira liu ba, maibe foin sobu sai iha Eropa tomak tinan ida ne\u2019e.<br><br>Iha Natal foin liu ba, Irlandia nakdoko tebes ho eskandalu abuzu seksual hasoru labarik sira hosi Uma-kreda Dublin nian.\u00a0<strong>The Murphy Report<\/strong>, hola hosi naran se\u00f1ora investigadora, juiza Yvonne Murphy, relata katak, durante ne\u2019e Uma-kreda Katolika Dublin taka metin hela tortura ho pedofilia hasoru labarik ki\u2019ik sira entre periodo 1975-2004. Juiza Yvonne Murphy iha ninia relatoriu ne\u2019eb\u00e9 hasai iha fulan Novembru tinan uluk, hateten katak Uma-kreda iha Irlandia \u201c<strong>hatudu momoos<\/strong>\u201d taka metin abuzu seksual iha Dioseze Dublin no aplika politika \u201c<strong>labele husu, labele hateten\u201d.<br><\/strong><br>Tanba akuzasaun hirak ne\u2019e, iha Natal liu ba, bispu na\u2019in rua, Eamonn Walsh ho Raymond Field dada-an ona nu\u2019udar asistente hosi Arkidioseze Irlandia nian. Ho sira rua nia sai no tau tan na\u2019in rua ne\u2019ebe sai uluk ona, iha ona bispu hamutuk na\u2019in haat maka hosik hela sira nia pozisaun. Antes, Bispu Kildare Leighlin James Moriarty ho Bispu Limerick Donal Murray maka sai uluk. Bispu na\u2019in haat ne\u2019e hetan akuzasaun hanesan halo abuzu seksual hasoru labarik otas ki\u2019ik sira.<br><br>Kazu sira ne\u2019e sobu sai tanba The Murphy Report hetan sasin hosi amlulik na\u2019in 46. Durante ne\u2019e kazu abuzu seksual subar metin no halo ho kabeer tebes tanba n\u00edvel segredu Uma-kreda nian ne\u2019eb\u00e9 aas. Husi aspektu judisiariu nian, Igreja m\u00f3s hetan prenda imunidade hosi polisia tanba ne\u2019e maka kazu pedofilia susar loke sai lalais.<br><br>Iha apontamentu sira ikus hatudu katak entre per\u00edodo 1946-2002, iha amlulik hamutuk 2.800 maka hetan alegasaun envolve iha abuzu seksual, maibe foin 91 maka provadu ona halo abuzu seksual no 11 sei hein nia prosesu (The Guardian).<br><br>Papa Bento XVI husu ona deskulpa ba vitima abuzu seksual sira iha Irlandia liu hosi surat pastoral ida. Maibe tuir vitima sira husu deskulpa de\u2019it seidauk natoon hodi hakat liu eskandalu hirak ne\u2019e.<br><br>Hosi surat pastoral Papa Bento XVI hateten: \u201c<strong>Imi terus tebes no ha\u2019u husu deskulpa ho laran tomak. Imi nia fiar hetan traisaun ona no imi nia dignidade hetan violasaun ona. Ho nakloke ha\u2019u hateten ha\u2019u moe no ha\u2019u arrepende tebes ba buat ne\u2019ebe ita sente hamutuk. Sira ne\u2019eb\u00e9 halo sala tenki responsabiliza ba Maromak no tenki simu kastigu tuir sala ho krimi ne\u2019ebe sira halo<\/strong>\u201d (http:\/\/epaper.korantempo.com\/KT\/KT\/2010\/03\/22)<br><br>*<strong>Observador Politika no Sosial<br>E-mail: jairques@gmail.com<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Foti hosi <a href=\"https:\/\/forum-haksesuk.blogspot.com\/2010\/04\/violensia-ho-abuzu-seksual-hosi-uma.html\">https:\/\/forum-haksesuk.blogspot.com\/2010\/04\/violensia-ho-abuzu-seksual-hosi-uma.html<\/a> (23 Febreiru 2021)<\/em><em><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By\u00a0Jairton \u201cIra\u2019isi\u201d Marques* Prezidente Konferensia Bispu Katoliku sira Amerika nian, Kardeal Chicago nian, Francis George, ho sinizmu afirma katak \u201cUma-kreda iha dalan loos ona hodi buka proteje di\u2019ak liu tan labarik sira sosiedade nian\u201d (O Estado de S. Paulo, 14\/03\/2009). Ne\u2019e signifika Uma-kreda kontinua subar sira nia krimi, tanba numeru abuzu sa\u2019e ou aumenta ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":6879,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-6881","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6881"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6881\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6882,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6881\/revisions\/6882"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}