{"id":6942,"date":"2021-02-25T16:54:03","date_gmt":"2021-02-25T07:54:03","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=6942"},"modified":"2021-02-25T16:54:04","modified_gmt":"2021-02-25T07:54:04","slug":"psic-husu-komisaun-a-kria-lei-hodi-defini-kompetensia-orgaun-polisial","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/02\/25\/psic-husu-komisaun-a-kria-lei-hodi-defini-kompetensia-orgaun-polisial\/","title":{"rendered":"PSIC Husu Komisaun A Kria Lei Hodi Defini Kompetensia Orgaun Polisial"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Francisco JDA <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pol\u00edsia Sientifika Investigasaun Criminal (PSIC) hala&#8217;o sorumutuk ho komisaun A Parlamentu Nasion\u00e1l, relasiona ho paraser Comisaun A ba Orsamentu Jer\u00e1l Estadu (OJE) 2021 ne&#8217;eb\u00e9 tuir Comisaun A katak presiza dezenvolve situasaun balun, hodi fasilita iha ambitu Investigasaun Criminal nian entre PSIC ho orgaun polisia sira seluk<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Diretor PSIC, Visente Brito ba jornalista sira hateten, prosesu investigasaun atu la&#8217;o ho di&#8217;ak, presiza separasaun kompetensia jenerika no kompentesia espesial kada pol\u00edsia tanba Timor-Leste opta organizasaun polisia plural katak iha PSIC, CAC, PNTL no Pol\u00edsia Imigrasun, iha nesesidade atu kria lei nune&#8217;e bele define kompentesia<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Kuandu kazu ida akontese ba iha kompentesia apropiadu ba PSIC ho orgaun Polisial sira seluk atu koopera, nune&#8217;e m\u00f3s vise versa se kazu ne&#8217;e tama ba iha pol\u00edsia jenerika, entaun PSIC koopera atu nune&#8217;e pol\u00edsia bele la&#8217;o tuir nia kompetensia rasik, selae orsida investigasaun ne&#8217;e iha sobre pozisaun ba malu\u201d, <\/em>hateten Diretor PSIC, Visente Brito iha PN, 25\/02<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Diretor PSIC ne&#8217;e esplika tan, durante ne&#8217;e akontese sobre pozisaun, tanba falta de lei ida ba organizasaun Investigasaun Criminal, &nbsp;maibe bainhira lei ne&#8217;e iha ona hanoin ida dalaruma &nbsp;juridikamente bele rezolve, konklui katak PSIC nia serbisu ne&#8217;e hare liu ba crime natureza ida grave no komplesu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Ita iha dadus ne&#8217;e delegasaun kompetensia hosi Ministeriu P\u00fabliku dadus tinan 2020 hamutuk 194 para atu investiga, no kazu ne&#8217;e tuir nia prosesual PSIC, kuandu investiga hotu tiha relatorio final haruka ba Ministeriu P\u00fabliku no analiza, arkiva, akuza no sei iha evidensia remete ba tribunal ba prosesu judisial&#8221;,<\/em> hateten Diretor PSIC.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun A, Joaquim dos Santos ba jornalista sira hateten katak, ohin rona PSIC nia problema kona ba Investigasaun liuliu relasiona ho Pol\u00edsia Nasion\u00e1l Serbisu Investigasaun Criminal (PNSIC), m\u00f3s tanba iha konseitu rua ne&#8217;eb\u00e9 substansia diferente ,ida hala&#8217;o knaar sient\u00edfiku judicial nian, ida seluk hala&#8217;o orden judisial nia hotu, depois rona tiha ho konkluzaun ida katak, presiza halo lei ida kona ba organizasaun Investigasaun Criminal<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Deputadu sira hosi Comisaun A, sei koalia ba malu oins\u00e1 mak iha posibilidade atu hato&#8217;o ba Parlamentu, projetu lei ida kona ba organizasaun de Investigasaun Criminal&#8221;<\/em>, hateten Prezidente Comisaun A Parlamentu Nasion\u00e1l Joaquim dos Santos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco JDA Pol\u00edsia Sientifika Investigasaun Criminal (PSIC) hala&#8217;o sorumutuk ho komisaun A Parlamentu Nasion\u00e1l, relasiona ho paraser Comisaun A ba Orsamentu Jer\u00e1l Estadu (OJE) 2021 ne&#8217;eb\u00e9 tuir Comisaun A katak presiza dezenvolve situasaun balun, hodi fasilita iha ambitu Investigasaun Criminal nian entre PSIC ho orgaun polisia sira seluk Tuir Diretor PSIC, Visente Brito ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6943,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-6942","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6942"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6942\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6944,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6942\/revisions\/6944"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}