{"id":7091,"date":"2021-03-09T10:25:28","date_gmt":"2021-03-09T01:25:28","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=7091"},"modified":"2021-03-09T11:04:11","modified_gmt":"2021-03-09T02:04:11","slug":"kazu-topu-honis-kirsty-sword-gusmao-fo-entrevista-exklusivu-ba-neon-metin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/03\/09\/kazu-topu-honis-kirsty-sword-gusmao-fo-entrevista-exklusivu-ba-neon-metin\/","title":{"rendered":"Kazu Topu Honis, Kirsty Sword Gusm\u00e3o Fo Entrevista Exklusivu ba Neon Metin"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o, profesora (guru), peskijador, ativista sosial no dereitus umanus ida mak nudar mos fundadora ba Fundasaun Alola, fundasaun ida ne\u2019ebe harii ho istoria servisu protesaun ba labarik ida ne\u2019ebe hetan viol\u00eancia sexual hosi milisia nia bot iha Suai. Kirsty nia serbisu iha Fundasaun Alola fo influensia bot ba labarik feto no inan sira nia dezenvolvimentu. Neon Metin hetan opurtunidade uniqu tebes hodi halo entrevista exklusivu ho Kirsty Sword Gusm\u00e3o relasiona ho kazu Topu Honis. Inan ho oan mane nain 3 (Alex, Kay Olok, ho Daniel), hosi aman Kayrala Xanana Gusm\u00e3o ne\u2019e hatudu nia solidariedade no preokupasaun ba situasaun injustisa mak vitima Topu Honis hasoru dadaun. Nia preokupa ho estadu nia papel, nia mos preokupa ho l\u00edder nasional, Xanana Gusm\u00e3o, nia aktu sira iha kazu Topu Honis nian. Iha entrevista ne\u2019e Kirsty kontinua hatudu nia servisu sira hodi fo apoio ba vitima no husu ema hotu atu la monu ba krizi konsiensia no hamihis valores ukun rasik an ninian. \u00a0\u00a0<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Oinsa mak ita boot nia hare konaba kazu pedofilia ne\u2019ebe akontese iha Topu Honis?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Ha\u2019u sente triste tebe-tebes, tanba labarik vulner\u00e1vel sira ne\u2019eb\u00e9 hela iha instituisaun hanesan Orfanatu Topu Honis ne\u2019e merese moris iha ambiente seguru, livre husi terus. Kazu pedofilia ne\u2019eb\u00e9 komete husi membru Igreja akontese iha mundu tomak, maib\u00e9 ida-ne\u2019e kazu dahuluk iha Timor-Leste. Nune\u2019e halo ema barak hakfodak no hamosu pol\u00e9mika no emosaun boot iha sosiedade laran. Ha\u2019u sente katak Timoroan barak lad\u00fan komprende kona-ba impaktu psikol\u00f3jiku, sosi\u00e1l no emosion\u00e1l s\u00e9riu tebe-tebes ba labarik sobrevivente sira husi esperi\u00e9nsia abuzu seksu\u00e1l. Bazeia ba situasaun iha Australia, ita hatene katak iha sobrevivente barak mak, maski adultu ona, iha difikuldade atu fiar ema seluk, la konsege forma relasaun saud\u00e1vel ho ema seluk tanba trauma, no <a href=\"https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/11888413\/\">estudu ida<\/a> hatudu katak persentajen 32 (32%) husi sobrevivente abuzu seksu\u00e1l koko atu oho-an.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin:&nbsp; Ita boot rona kazu pedofilia hosi se? ou hosi ne\u2019ebe?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Hanesan ema barak, ha\u2019u lee kona-ba kazu ida-ne\u2019e iha media iha momentu mosu keixa husi alin sobrevivente sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Saida mak estadu no sosiadade sivil tenke halo, hodi proteje alin feto sira ne\u2019ebe sai vitima hosi kazu pedofilia iha Topu Honis?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Desde momentu kazu ne\u2019e mosu, organizasaun sosiedade siv\u00edl barak (hanesan FOKUPERS, JU,S, Fundasaun Alola) komesa book-an hodi f\u00f3 apoiu leg\u00e1l no mor\u00e1l ba sobrevivente sira. Ajuda sira-ne\u2019e importante tebes no tenke kontinua. Maib\u00e9 Estadu m\u00f3s presiza hala\u2019o papel boot liut\u00e1n hodi tulun sobrevivente sira nom\u00f3s f\u00f3 mensajen klaru ba sosiedade katak Estadu Timor-Leste ratifika ona Konvensaun Direitus Labarik no sei la tolera abuzu no viol\u00e9nsia seksu\u00e1l ho forma oioin hasoru labarik. L\u00edder nasion\u00e1l sira iha obrigasaun mor\u00e1l no pol\u00edtiku hodi hatudu lideransa forte liuhosi deklara apoiu ba sobrevivente sira-nia direitu atu hetan justisa no protesaun. Karik ha\u2019u sala, maib\u00e9 ha\u2019u hanoin to\u2019o agora&nbsp; seidauk iha deklarasaun ruma hanesan ne\u2019e husi ukun-na\u2019in sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Agora dadauk julgamentu ba kazu Topu Honis lao hela, nudar ativista feto esperansa saida mak ita boot hakarak atu nune\u2019e bele hatudu justisa ne\u2019eb\u00e9 los?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Ha\u2019u respeita prosesu judisi\u00e1l no ha\u2019u fiar katak evid\u00e9nsia no sasin husi sobrevivente sira sei entrega rezultadu pozitivu ba sira-nia futuru. Parte husi justisa mak reabilitasaun no kompensasaun hodi ajuda sobrevivente sira harii hikas sira-nia moris. Ha\u2019u espera katak Igreja no Governu RDTL sei reko\u00f1ese alin feto sira-nia terus liuhosi apoiu psikol\u00f3jiku no material, no asist\u00e9nsia urjente sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Relasiona ho maun boot Xanana Gusmao ne\u2019ebe suporta arguido RD, hanesan feto ativista oinsa ita boot nia hanoin?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Ema balu dehan katak MBXG nia vizita ba arguido RD iha nia festa tinan no akompa\u00f1a nia iha tribun\u00e1l distritu Oekusse hanesan atu karidade ida. Tuir ha\u2019u-nia haree, ema sira ne\u2019eb\u00e9 merese karidade, fiar no tulun mak sobrevivente sira, la\u2019\u00f3s mane ida ne\u2019eb\u00e9 deklara ona ba nia superi\u00f3r nom\u00f3s ba doad\u00f3r Topu Honis ida katak nia komete duni krime hasoru labarik &#8230; \u201ctanba ne\u2019e mak ha\u2019u\u201d! Tuir ha\u2019u-nia hanoin, ho apoiu ba arguido ne\u2019e MBXG la konsistente ho prins\u00edpiu luta ukun rasik-an nian ne\u2019eb\u00e9 defende maka\u2019as ema ki\u2019ik no kbiit-laek sira-nia direitu umanu sira. Eis-padre RD ne\u2019e reprezenta poder jigante ida, Uma Kreda, no infelizmente nia aproveita poder ida-ne\u2019e hodi hanehan ema seluk no viola sira-nia direitu fundament\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ha\u2019u hatene husi ema balu ne\u2019eb\u00e9 servisu hamutuk ho alin sobrevivente sira katak MBXG nia hahalok ne\u2019e iha impaktu negativu boot tebes ba sira-nia sa\u00fade f\u00edziku no ment\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">MBXG nia envolvimentu iha kazu ne\u2019e m\u00f3s hamosu konfuzaun no krize konsi\u00e9nsia (crise de consci\u00eancia) ba ema balu ne\u2019eb\u00e9 suporta Maun Boot pol\u00edtikamente, inklui iha partidu CNRT laran \u2013 sira sente tenke hili entre apoia Maun Boot ka hatudu solidariedade ba sobrevivente abuzu seksu\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Igreja Kat\u00f3lika hadook-an ona husi eis-Padre RD liuhosi desizaun Amo Papa Francisco no Confer\u00eancia Episcopal Timor nian. Maun Boot hakbesik-an ba ema ne\u2019e karik signifika Maun Boot hakarak protesta kontra Igreja nia autoridade?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Konaba saida mak labarik sira iha diferensia hanoin ho sira nia aman?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Ha\u2019u-nia oan-mane na\u2019in-tolu hadomi no respeita tebes sira-nia Aman ba nia kontribuisaun estraordin\u00e1riu ba luta libertasaun nasion\u00e1l. Maib\u00e9 sira sente hakfodak no triste bainhira haree sira-nia aman hatudu solidariedade no apoiu ba arguido, liuliu tanba ema ne\u2019e konfesa ona katak nia komete duni krime ne\u2019e. Alex, Kay Olok ho Daniel sira-nia idade hanesan ho sobrevivente sira balu, nune\u2019e ha\u2019u-nia oan na\u2019in-tolu iha sensibilidade boot ba alin feto sira-nia terus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Ami rona Fundasaun Alola fo apoiu ba vitima Topu Honis, ne\u2019e los ka lae? Se los duni, apoiu saida mak fo ba vitima sira?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Fundasaun Alola nia ist\u00f3ria moris mak ist\u00f3ria abuzu seksu\u00e1l ida ne\u2019eb\u00e9 envolve labarik feto ho idade tinan 15. Iha tinan 1999, labarik feto ne\u2019e naran Juliana dos Santos (naran bolu: Alola) hetan kaptura husi Xefe Mil\u00edsia iha Suai ne\u2019eb\u00e9 obriga nia atu husik nia fam\u00edlia no hakat fronteira ba Timor Barat. Iha ne\u2019eb\u00e1 mil\u00edsia ida ne\u2019e, naran Igidio Manek, obriga Juliana atu \u201ckaben\u201d ho nia. Juliana nia inan-aman husu ha\u2019u-nia ajuda atu lori nia fila mai Timor-Leste. Ho tulun husi Nasoens Unidas, ha\u2019u konsege fasilita vizita ida entre Juliana no nia inan-aman iha fronteira, maib\u00e9 to\u2019o ohin nia seidauk fila ba Timor-Leste tanba laiha liberdade movimentu no nia \u201c<em>la\u2019en<\/em>\u201d la husik nia vizita Timor hamutuk ho nia oan sira. Esperi\u00e9nsia halo advokasia ba Alola nia kazu loke ha\u2019u-nia matan ba viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru ne\u2019eb\u00e9 sai realidade ba feto barak iha Timor-Leste durante no depois okupasaun Indon\u00e9ziu. Nune\u2019e ha\u2019u deside atu harii organizasaun naran \u201cAlola\u201d hodi f\u00f3 homenajen ba Juliana no sobrevivente violasaun seksu\u00e1l sira hotu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haree ba Alola nia ist\u00f3ria moris ida-ne\u2019e, ami iha obrigasaun duni atu f\u00f3 tulun m\u00f3s ba sobrevivente iha kazu Topu Honis. Kona-ba detalles husi asist\u00e9nsia ne\u2019b\u00e9 ami fornese hela, ha\u2019u labele divulga tanba razaun konfidensialidade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Neon Metin: Saida mak ita boot sei halo hodi apoiu vitima sira hodi hetan justisa?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Kirsty Sword Gusm\u00e3o: <\/em><\/strong>Klaru ke ha\u2019u la bele influensia sistema judisi\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o hela, maib\u00e9 ha\u2019u bele kontinua f\u00f3 hanoin ba alin feto sira husi TH katak ami fiar no admira tebes sira-nia korajen. Ha\u2019u m\u00f3s bele servisu hamutuk ho ema no organizasaun sira hotu ne\u2019eb\u00e9 iha hakarak atu muda atitude iha sosiedade laran ne\u2019eb\u00e9 difikulta labarik feto sira atu hato\u2019o keixa kona-ba violasaun direitus umanus ne\u2019eb\u00e9 sira hasoru. Kampa\u00f1a kontra abuzu seksu\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 organizasaun sosiedade siv\u00edl lubun ida hala\u2019o agora daudaun importante tebes. Luta ba justisa no dignidade ba labarik timoroan hotu ne\u2019eb\u00e9 hasoru abuzu f\u00edziku, seksu\u00e1l no mental sei naruk tanba sei iha atitude patriark\u00e1l no \u201cageist\u201d (katak ema respeita liu ema seluk ho idade boot duk\u00e9 labarik\/joven sira) iha Timor-Leste. Karik sei lori tempu naruk hodi muda, maib\u00e9 haree ba ativista feto no mane sira nia paixaun, determinasaun no matenek, ha\u2019u iha optimizmu no esperansa boot katak aban bainrua, Timor-Leste sei sai nasaun ne\u2019eb\u00e9 garante realizasaun direitus ba labarik hotu-hotu, la haree ba inan-aman sira-nia estatutu sosi\u00e1l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Kirsty Sword Gusm\u00e3o, profesora (guru), peskijador, ativista sosial no dereitus umanus ida mak nudar mos fundadora ba Fundasaun Alola, fundasaun ida ne\u2019ebe harii ho istoria servisu protesaun ba labarik ida ne\u2019ebe hetan viol\u00eancia sexual hosi milisia nia bot iha Suai. Kirsty nia serbisu iha Fundasaun Alola fo influensia bot ba labarik feto [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7092,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-7091","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7091"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7091\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7094,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7091\/revisions\/7094"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}