{"id":7648,"date":"2021-04-06T01:37:29","date_gmt":"2021-04-05T16:37:29","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=7648"},"modified":"2021-04-06T01:37:31","modified_gmt":"2021-04-05T16:37:31","slug":"goverta-la-alerta-populasaun-antes-akontese-inundasaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/04\/06\/goverta-la-alerta-populasaun-antes-akontese-inundasaun\/","title":{"rendered":"Goverta La ALERTA Populasaun Antes Akontese Inundasaun"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Flavio dos Santos*<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inundasaun 4 Abril kauza tiha ona ema mate 27, no afeta uma kain 2065. Ida ne\u2019e numeru ida bot tebes bainhira kompara ho kazu dezastre naturais sira seluk mak akontese iha Timor-Leste iha tempu sira iha pasadu. Oras ne\u2019e dadaun familia sira mak hetan impaktu makas hosi inundasaun ne\u2019ebe akontese desloka tiha ona hosi sira nia uma ba fatin seguru sira mak oferese hosi igreja no governo. Balun hili ba hela tutan iha familia nia uma mak seguru liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema mate, ema lakon sasan, ema lakon hela fatin, loloos ne\u2019e bele prevene ka minimiza risku ne\u2019e. Maibe Governo la halao nia knar hodi prevene eventu mak haterus no halo kiak liutan nia sidadaun. Dirasaun Nasional Meterolojia no Geofisika (DNMG) iha Ministeriu Transport no Komunikasaun ho Dirasaun Nasional Jestaun Risku ba Dezastre (DNJR) iha Sekretaria Estadu Protesaun Civil la halo nia knar ho maximu.<\/p>\n\n\n\n<p>Uluk dezastre naturais ne\u2019e laos eventu ida ne\u2019ebe ema hotu bele hatene ho serteza bainhira loloos mak akontese. Agora lae, ema sira mak iha asesu ba informasaun, liliu sira ne\u2019ebe iha rekursu no koinesmentu, liliu parte governo nian, mak loloos ne\u2019e hatene uluk saida mak atu akontese. Iha mundo siensia no teknolojia ohin loron nian fasil tebes atu hatene eventu dezastre naturais antes akontese. Maibe simplismente Timor-Leste la halo ida ne\u2019e, maski iha Ministeriu Transporte no Komunikasaun nia kmahan existe hela Dirasaun Nasional ida mak haree no halo analiza ba meterolojia no geofisika.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha rai hotu-hotu, sira establese sistema alerta mudansa klimatika (Climate Change Early Warning System) hodi tau atensaun ba mudansa klimatika mak akontese. Iha Indonesia BMKG (Badan Meterologi, Klimatologi dan Geosifika) mak halo konta. Sira iha estasaun ba halo observasaun klima nian, estasaun meteroloijia nian, no mos estasaun geofisika nian. Indonesia fo sai ALERTA ba nia provinsia NTT hahu kedas hosi 3 Abril 2021. Timor-Leste nian ita iha Dirasaun Nasional Meterolojia no Geofisika (DNMG) maibe ita nian la publika buat ida iha data hanesan. Dirasaun Nasional Jestaun Risku ba Dezastre mos la halo avizu ruma atu bolu atensaun populasaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p>To\u2019o inundasaun akontese, Dirasaun Nasional Meterolojia no Geofisika (DNMG), iha Ministeriu Transporte no Komunikasaun nia okos la hasai ALERTA ruma hodi bolu atensaun ba populasaun sira hodi prepara no kuidadu an hasoru dezastre naturais. Maski DNMG iha nia misaun mak atu analiza no fo hatene kona ba fenomeno meteorolojia, klimatolojia no geofisika nian. Dirasaun ne\u2019e mos mak tenke prepara dadus kona ba meterolojia, klimatolojia, no geofisika nian ne\u2019ebe mak efisiente, efetivu no seguru.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha blogspot DNMG nian, <a href=\"http:\/\/homemeteo.blogspot.com\/%23\">http:\/\/homemeteo.blogspot.com\/#<\/a> la iha informasaun up-to-date kona ba fenomena meteorolojia no klimatolojia mak publiku bele akompanna. DNMG iha duni Facebook ho ID DNMG Timor-Leste (<a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/DNMG-Timor-Leste-501392193690797\">https:\/\/www.facebook.com\/DNMG-Timor-Leste-501392193690797<\/a>), &nbsp;maski ida ne\u2019e mos la fo sai ALERTA ruma mak bele ajuda populasaun atu hatene uluk saida mak sei akontese. Informasaun foun liu iha Facebook nia laran mak Komunikadu Imprensa ida ne\u2019ebe hasai oras hirak liuba ne\u2019ebe fo esplikasaun hodi hatan ba informasaun hoax relasiona ho tasi sae no anin bot. Iha komunikadu imprensa ne\u2019e nia laran hatete mos katak DNMG bainhira temi ALERTA&nbsp; iha nia avizu signifika sira halo tiha ona analiza katak kondisaun tempo extreme (extreme weather). Maski nune\u2019e la iha ALERTA ida mak hasai iha dia 3 Abril hodi bolu atensaun ka loron balun antes data akontesementu. Iha duni ALERTA ESPESIAL ida iha 4 Abril, maibe ne\u2019e tuku 10 dader ona, inundasaun akontese tiha ona. Iha mos ALERTA ida maibe publika iha 30 Marsu 2021, oras 14.30 no validu deit to\u2019o 1 de Abril 2021 ne\u2019ebe fo atensaun kona ba tendensia ka posibilidade akontese inundasaun iha Covalima, Dili, Manatuto, Baucau, Aileu, Manufahi, Ainaro no Viqueque.<\/p>\n\n\n\n<p>Avizu seluk ida mak publika iha DNMG nia Facebook mak halo iha 28 Marsu 2021. Avizu ida ne\u2019e fo sinal ATENSAUN deit. DNMG defini atensaun nudar analiza ba fenomenu ho tempo ho kondisaun moderadu ba forte. Ida ne\u2019e fo sai ho posibilidade akontese iha Timor-Leste laran tomak. Sira mos tau ATENSAUN ESPESIAL (intensidade forte no forte los) ba parte Tasi Mane no Tasi Feto nian ho posibilidade be sae, rai monu no deskarga eletrisidade. Avisu rua ne\u2019e validu deit to\u2019o 3 Marsu 2021.<\/p>\n\n\n\n<p>Data sira mak DNMG publika ne\u2019e la hatudu katak DNMG fo sai anunsiu ruma antes, ka halo servisu hamutuk ho Protesaun Civil hodi fo avisu uluk atu populasaun sira fo atensaun ba posibilidade dezastre naturais mak sei akontese. Besik ona ba akontese dezastre naturais mak organizasaun ida ho Facebook ID Timor-Leste MeteoClima (<a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/timorlestemeteoclima\">https:\/\/www.facebook.com\/timorlestemeteoclima<\/a>), fo sai alerta, maibe ne\u2019e tempu besik liu ona ba dezastre no medidas prevensaun labele halo.<\/p>\n\n\n\n<p>Uza deit Facebook ba fo ALERTA sei la ajuda ema barak tan inan-aman sira, no labarik sira, la asesu no la hatene informasaun kona ba eventu dezastre naturais nian. Ema la hetan SMS hosi telefone, la hetan informasaun hosi radio no mos hosi televizaun. At liutan durante akontese udan bot ho anin makas rede telefone no internet nian sira la funsiona hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Governo VIII mos tau iha nia prioridade kona ba Jestaun Risku no Dezaste sira (pontu 1.4.7 dokumentu programa governo nian). Governo, liu hosi MSSI (2008) establese tiha ona Pol\u00edtika Nasion\u00e1l ba Jestaun Risku Dezastre maibe dokumentu ne\u2019e diak deit iha surat tahan no komputador laran. Dokumentu ne\u2019e hatete katak Dirasaun Nasional ba Jesatun Dezastre mak sei halo konta monitorizasaun ba dadus kona ba riskus dezastre nian no temi mos kona ba Sistema Jestaun Informasaun Dezastre nian. Maibe Implementasaun hosi politika ida ne\u2019e sei dook hosi realidade. Governo ida truka governo seluk, dokumentu politika sira sai deit referensia ba proposta orsamentu estadu maibe nunka implementa ho loloos saida mak hakerek ona iha dokumentu laran.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*Observador sosial no politika iha Dili<\/em><\/strong><strong><em><\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Flavio dos Santos* Inundasaun 4 Abril kauza tiha ona ema mate 27, no afeta uma kain 2065. Ida ne\u2019e numeru ida bot tebes bainhira kompara ho kazu dezastre naturais sira seluk mak akontese iha Timor-Leste iha tempu sira iha pasadu. Oras ne\u2019e dadaun familia sira mak hetan impaktu makas hosi inundasaun ne\u2019ebe akontese desloka [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":7649,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-7648","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7648"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7648\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7650,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7648\/revisions\/7650"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7649"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}