{"id":7871,"date":"2021-04-17T22:48:06","date_gmt":"2021-04-17T13:48:06","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=7871"},"modified":"2021-04-17T22:48:13","modified_gmt":"2021-04-17T13:48:13","slug":"alargamentu-konstrusaun-edifisiu-kuartel-jeral-pntl","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/04\/17\/alargamentu-konstrusaun-edifisiu-kuartel-jeral-pntl\/","title":{"rendered":"Alargamentu Konstrusaun Edifisiu Kuartel Jeral PNTL"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek Husi Jemicarte Moniz dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste sai hanesan nasaun independente foin tinan sanulu resin sia (19) hanesan estadu de direito demokr\u00e1tiku sira seluk, direitu b\u00e1 rai sai pilar importante atu asegura direitu baziku b\u00e1 sidadaun hotu-hotu. Direitu b\u00e1 rai hetan protesaun iha Konstituisaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika de Timor-Leste (K-RDTL), iha Artigu 54<sup>0 <\/sup>klausula (3) <em>hateten katak Atu hetan eh hasai ema ida nia propriedade privada hodi halo b\u00e1 uzu p\u00fabliku, tenke selu indeminizasaun loloos b\u00e1 sidadaun, tuir lei haruka<\/em>. <\/p>\n\n\n\n<p>Maske Timor-Leste hela iha administrasaun kolonial Portuguesa durante tinan 450, inklui tinan tolu iha Japaun nia okupasaun, Indonezia durante tinan 24 no restaurasaun independensia b\u00e1 tinan sanulu resin sia (19) ona maib\u00e9 la konsege f\u00f3 influensia b\u00e1 sistema administrasaun rai iha Timor-Leste. <\/p>\n\n\n\n<p>To\u2019o ohin loron komunidade Timor-Leste seidauk senti sistema administrasaun rai modernu nian hanesan prosesu levantamentu kadastral, sertifikadu na\u2019in b\u00e1 rai no sel-seluk tan. Maib\u00e9 to\u2019o ohin loron governu Timor-Leste hamutuk ho parseiru internasional halo intervensaun oi-oin no esforsu an atu resolve problema rai no f\u00f3 seguransa direitu b\u00e1 sidadaun hotu-hotu maib\u00e9 to agora seidauk hetan nia solusaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Governu liu husi Ministeriu Justisa (MJ) no Diresaun Nasional Terras Propriedade (DNTP) implementa pol\u00edtika atu hasai komunidade ne\u2019eb\u00e9 mak situa iha aldeia 01 centru unidade suco Caicoli, Postu Administrativu Vera Kruz, Munisipiu Dili, ho objektivu atu halo konstrusaun edifisiu Kuartel Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), konstrusaun ne\u2019e konsidera estratejiku tebes atu halo edifisiu Kuartel Jeral (PNTL). <\/p>\n\n\n\n<p>Infrastrutura pilar importante ba Dezenvolvimentu nudar fundamentu hanesan motor ba dezenvovimentu nasional, governu Timor-Leste halo dezenvolvimentu konserteza sei kona komunidade ka povu nia kintal ka hela fatin, maib\u00e9 governu sei f\u00f3 kompensasaun. Maib\u00e9 iha sorin seluk dezenvolvimentu labele sai hanesan razaun atu justifika hodi hasai ka muda ema ida husi sira nia rai ka hela fatin la ho kondisaun ne\u2019eb\u00e9 adekuadu tanba sidadaun ida-idak iha direitu atu hetan protesaun hasoru despeju obrigatoriu husi sira nia hela fatin.<\/p>\n\n\n\n<p>Hare b\u00e1 realidade konseitu dezenvolvimentu atual iha risku no lori ameasa bo\u2019ot b\u00e1 komunidade kiak no vulneravel sira sei lakon moris subsitensia, lakon kultura no m\u00f3s rendimentu familiar. Nu\u2019une sei <a href=\"https:\/\/bemvin.org\/lei-n-62008-16-abril-rezime-jurdiku-finansiamentu-partidu.html\">aumenta kiak sai aas liu tan<\/a>, tanba deit konseitu dezenvolvimentu politika rai ne\u2019eb\u00e9 produz husi estadu hodi foti povu kiak nia rai produtivu hodi harii mega projetu sira iha ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sira nia importansia b\u00e1 lukru ekonomia duke b\u00e1 produsaun aihan iha rai leten hodi sustenta povu nia moris mak sustentavel no ekuitavel.<\/p>\n\n\n\n<p>Desde tinan 2013 to agora prosesu negosiasaun entre parte Diresaun Nasional Terras e Propriedades (DNTP), ho komunidade sira halo sorumutu dala barak ona, maib\u00e9 seidauk rezulta akordu intendimentu m\u00fatuo ruma. Durante prosesu negosiasaun komunidade iha vontade kolabora diak tebes ho parte Diresaun Nasional Terras e Propriedades (DNTP), no komunidade sempre hato\u2019o preukupasaun sira kona-ba sira nia direitu lolos maib\u00e9 parte Diresaun Nasional Terras e Propriedades (DNTP), la f\u00f3 resposta serteza b\u00e1 komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Komunidade nu\u2019udar nain lejitimu atual b\u00e1 bein im\u00f3veil ho nia superfisie do terreno mais ou menus 55x126m<sup>2<\/sup>, ne\u2019eb\u00e9 mak situa iha aldeia 01 centru unidade suco Caicoli, Postu Administrativu Vera Kruz, Munisipiu Dili. Tanba ne\u2019e iha loron 5 fulan Outobru tinan 2012, komunidade sira hetan sertifikadu de rejistu no Cadastro Nasional de Propriedade husi parte DNTPSC no Ministeriu Justisa. <\/p>\n\n\n\n<p>Iha loron 22, fulan Outubro tinan 2020 komunidade sira simu karta notifikasaun ne\u2019eb\u00e9 mak hasai husi Diresaun Nasional Terras e Propriedades (DNTP), ho N\u00fa Ref: 522\/2164\/DNTP\/\/DGTP\/2020, iha karta notifikasaun ne\u2019e ho nia karakter obrigatoriu no la iha ninia fundamentasaun nu\u2019udar formalismu legal sira iha Lei n\u00fameru 8\/2017 loron 26 fulan Abril kona-b\u00e1 Lei espropriasaun tanba utilidade p\u00fablika tenke halo tuir se bainhira faila ka insusesu iha prosesu negosiasaun entre komunidade ho parte Diresaun Nasional Terras e Propriedades (DNTP), ho entidades benifisiaria bele rekere deklarasaun utulidade p\u00fablika. Maib\u00e9 entidade refere tenke halo deklarasaun utilidade p\u00fablika iha Konsellu Ministru (KM), ne\u2019eb\u00e9 hateten iha lei. <\/p>\n\n\n\n<p>Mezmu nu\u2019une Ministeriu Justisa liu husi diret\u00f3r (DNTP), hasai karta notifikasaun b\u00e1 komunidade sira ho obriga tenke hamamuk sira nia hela fatin iha situasaun ida komunidade sira infrenta difikuldade ekonomia ne\u2019eb\u00e9 kauza husi estadu emerjensia.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Konvensaun Internasional Direitu Ekonommia Sosoial No Kultura, (KIDESK), ne\u2019eb\u00e9 governu Timor leste ratifika iha tinan 2003 iha konvensaun ida ne\u2019e komite b\u00e1 konvensaun f\u00f3 komentariu jeral iha klausula (7) temi katak: \u201c<em>Hasai ema ida husi uma ka rai ne\u2019eb\u00e9 nia hela labele halo ema ne\u2019e sai fali ema ida uma laek ka sai vulneravel violasaun direitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida labele tau matan b\u00e1 nia an rasik, Estadu partisipante tenke foti medidas hotu-hotu to\u2019o iha ne\u2019eb\u00e9 nia rekursu bele husik, hodi asegura uma\/abrigu alternativu no adekuadu b\u00e1 ema ne\u2019e nia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 nia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 bele produs ai han, se ida ne\u2019e mak situasaun ne\u2019e envolve.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e mak atu garante utilidade iha propriedade privadu tantu p\u00fabliku, estadu rasik m\u00f3s tenke hare direitu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 estabelese iha lei No 1\/2003 de 10 de dezembru, artigo 3 <em>hateten katak ema hotu-hotu iha direitu b\u00e1 moris, b\u00e1 liberdade no seguransa b\u00e1 nia an rasik<\/em>. Nune mos lei No 13\/2017 De 5 de Junho, Regime Espesial b\u00e1 Definisaun Titularidade Bein Imovel, artigo 8 klausula (6) <em>hateten katak Titular b\u00e1 direitu uluk nian k\u00e1 deklarante ne\u2019eb\u00e9 prinxe rekezitu uzukapiaun espesial ne\u2019eb\u00e9 tuir termu lei ne\u2019e, tenke hetan reko\u00f1esimentu b\u00e1 direitu propriedade kona b\u00e1 bein imovel, maib\u00e9 lakon direitu tanba bein tama iha dominiu publiku estadu nian, tenke hetan indeminizasaun<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu iha obrigasaun atu halo indemnizasaun ne\u2019eb\u00e9 dignu no justu b\u00e1&nbsp; komunidade afetadu sira b\u00e1 kualk\u00e9r konstrusaun p\u00fabliku no privadu tuir Lei No.8\/2017 Kona b\u00e1 Espropriasaun b\u00e1 Utilidade P\u00fabliku tuir provizaun sira mak hanesan:<\/p>\n\n\n\n<p>Artigu 59<sup>0<\/sup> temi kona ba Publika Indeminizasaun:<\/p>\n\n\n\n<p><em>1. Konsidera informasaun publika valor, bein imov\u00e9l k\u00e1 kualk\u00e9r direitu seluk ne\u2019eb\u00e9<\/em> <em>transmite ona ho t\u00edtulu indemnizasaun<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>2. Entidade benefisiaria b\u00e1 espropriasaun publika iha Jorn\u00e1l Rep\u00fablika kona b\u00e1 valor<\/em> <em>ne\u2019eb\u00e9 selu ona k\u00e1 bein imov\u00e9l ne\u2019eb\u00e9 entrega hanesan alternativa b\u00e1 indemnizasaun tuir termu lei ida ne\u2019e<\/em> no iha Artigu 60<sup>0<\/sup> m\u00f3s kolia kona ba Meiu sira hodi selu indemnizasaun<\/p>\n\n\n\n<p><em>1. Indemnizasaun b\u00e1 espropriasaun tanba utilidade p\u00fabliku sei selu ho osan dala ida<\/em> <em>de\u2019it k\u00e1 ho esp\u00e9sie liu husi f\u00f3 bein ekivalente, exetu b\u00e1 exepsaun sira ne\u2019eb\u00e9 prevee<\/em> <em>iha n\u00fameru tuir mai.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>2. Kona b\u00e1 akuzasaun liu husi direitu privadu, parte sira bele konkorda selu<\/em> <em>indemnizasaun liu husi prestasaun k\u00e1 f\u00f3 bein k\u00e1 direitu ne\u2019eb\u00e9 konkorda ona ho ida<\/em> <em>ne\u2019eb\u00e9 prevee iha artigu tuir mai.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Referensia :<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lei Espropriasaun Tanba Utilidade P\u00fabliku 8\/2017 Versaun-Tetum, Minist\u00e9riu Da Justisa, 2014.<\/p>\n\n\n\n<p>Regime Espesial Ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13\/2017 De 5 De Junho.<\/p>\n\n\n\n<p>Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1\/2003 de 10 de Dezembru.<\/p>\n\n\n\n<p>Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL). Vigor iha Loron 20 de Maio de 2002.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek Husi Jemicarte Moniz dos Reis Timor-Leste sai hanesan nasaun independente foin tinan sanulu resin sia (19) hanesan estadu de direito demokr\u00e1tiku sira seluk, direitu b\u00e1 rai sai pilar importante atu asegura direitu baziku b\u00e1 sidadaun hotu-hotu. Direitu b\u00e1 rai hetan protesaun iha Konstituisaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika de Timor-Leste (K-RDTL), iha Artigu 540 klausula (3) hateten [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-7871","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7871"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7871\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7874,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7871\/revisions\/7874"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}