{"id":7873,"date":"2021-04-17T23:01:16","date_gmt":"2021-04-17T14:01:16","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=7873"},"modified":"2021-04-17T23:03:39","modified_gmt":"2021-04-17T14:03:39","slug":"dezastre-naturais-hodi-mata-ween-no-lisaun-aprendizajen-ba-futuru","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/04\/17\/dezastre-naturais-hodi-mata-ween-no-lisaun-aprendizajen-ba-futuru\/","title":{"rendered":"Dezastre Naturais hodi Mata Ween no Lisaun Aprendizajen ba Futuru"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Manuel Monteiro Fernandes*<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Reflesaun fin de semana fulan Abril nian, depois selebra loron bo\u2019ot Paskua nian. Ne\u2019eb\u00e9 Na\u2019i Jesus han ikus ho nia eskolante sira no fahe ai-han moris nian ba nia eskolante sira hodi amostra esp\u00edritu servi ba ema seluk. Liu tiha ida ne\u2019e, ita hotu hakmatek ho gra\u00e7a no rahun kmanek Na\u2019i Jesus nian, maibe la kleur deit, ita hotu hakfodak tamba udan, anin hodi hamosu tempestade <em>(badai)<\/em> ka Cyclone Tropical iha dia 4 Abril 2021, hodi hamo\u2019ut uma maluk komunidade nian barak, halakon sasan no vida. Tuir dadus ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai husi Sekret\u00e1riu Estadu ba Protesaun S\u00edvil (SEPC) f\u00f3 sai katak, tot\u00e1l populasaun ne\u2019eb\u00e9 lakon sira nia vida hamutuk ema na\u2019in 45 no situasaun seluk, populasaun hamutuk na\u2019in 25.000 resin mak sofre impaktu negativu. Populasaun sira ne\u2019e hotu, espalla iha sentru deslokadu sira ne\u2019eb\u00e9 organiza husi Igreza sira nian, fatin serbisu governu nian no fatin siguru balu iha komunidade nia le\u2019et.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun todan, susar no nakonu ho mata wee ne\u2019e, ema hot-hotu bo\u2019ok-an, entidades siv\u00edl no milit\u00e1r m\u00f3s bo\u2019ok-an. Nune\u2019e lideransa foun sira m\u00f3s ho lai-lais bo\u2019ok-an hodi hanoin oinsa bele halo netik asaun ki\u2019ik ruma hodi hakma\u2019an mau-alin no inan-feton sira ne\u2019eb\u00e9 terus. Materializasaun asaun hirak ne\u2019e hotu, iha Mahon Sekret\u00e1riu Estadu Joventude Desportu (SEJD) nian, mak hahoris Posko Asaun Joventude (PAJ) ne\u2019eb\u00e9 halibur organizasaun sumbri\u00f1a joventude nian no instituisaun oi-oin hodi lolo sira nia liman rohan ba maluk sira ne\u2019eb\u00e9 hetan afetadu inunsaun no rai namso <em>(longsor).<\/em> Bai-bain, ema barak dehan, joventude mak ruin bo\u2019ot nasaun nian, joventude mak futuru nasaun nian, joventude mak ai-rin foun nasaun nian no sel-seluk tan. Lia fuan hirak ne\u2019e hotu, ita sani no rona mesak kapas no kmanek hotu. Maibe dala barak, ita m\u00f3s lakon korajen no lakon matenek oinsa mak atu halibur no oinsa mak atu hatudu dalan di\u2019ak ba sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha pasadu, ist\u00f3ria joventude nian, marka metin tiha ona iha ist\u00f3ria metan 12 Novembru 1991 ne\u2019eb\u00e9 nakfilak sai naroman ba rai doben ida ne\u2019e. Ohin, aban no futuru mai, joventude ida agora bele tinu no bali naroman ne\u2019e hodi sai naroman liu tan ba Estadu no Nasaun iha futuru ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho esperansa ba liberta-an husi ki\u2019ak, mukit no obskurantizmu. Ohin dala ida tan joventude sira hatudu duni sira nia vontade patriot\u00edku, biar iha situasaun funu hasoru COVID-19 no situasaun susar oi-oin ne\u2019eb\u00e9 sira hasoru, dalan kotu, ponte kotu, kdadalak nakfilak sai mota hodi halakon dalan sira, sira nia fuan la kotu, sira nia vontade la kotu, sira nia unidade la kotu no sira nia solidaridade la kotu. Kontinua ho lian maka\u2019as, sira hakilar la hakiduk hodi hasoru funu bo\u2019ot ne\u2019e ho esp\u00edritu volunt\u00e1rizmu ne\u2019eb\u00e9 \u00e1s, biar ita tama tia ona iha situasaun depend\u00e9nsia no situasaun bosok malu ne\u2019eb\u00e9 \u00e1s teb-tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Husi kna\u2019ar hira ne\u2019eb\u00e9 sira halo, halo ho responsabilidade no onestidade duni. Fatin hirak ne\u2019eb\u00e9 sira hakna\u2019ar-an ba konsege sira liberta no hakma\u2019an duni maluk afetadu biar ho sira nia liman rohan, kontenti mai dau-dauk. Sira la senti halo buat bo\u2019ot hanesan ema bo\u2019ot no ema ne\u2019eb\u00e9 iha kbi\u2019it bo\u2019ot liu halo, maibe espresaun husi famillia sira ne\u2019eb\u00e9 sira ba no lolo sira nia liman rohan ba, dehan deit ba sira katak, ami la iha prezenti kmanek mak bele ofrese ba ita bo\u2019ot sira nia solidaridade ho ami. Maibe ami kontinua taka liman no harohan ba imi, atu imi kontinua hetan matak-malirin husi ida be hun husi moris ne\u2019e nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e husi obra ki\u2019ik-oan ne\u2019eb\u00e9 SEJD nia belun sira halo dezde loron 6 Abril mai to\u2019o loron 14 Abril 2021, konsege f\u00f3 ona tulun umanit\u00e1riu ba uma ka\u2019in hamutuk 105, ho kateg\u00f3ria azudus sira hanesan, ai-han: distribui ona ba uma ka\u2019in hamutuk 95 no la\u2019os ai-han: distribui ona ba uma ka\u2019in hamutuk 10. Tot\u00e1l membru famillia hamutuk ema na\u2019in 567 mak hetan ona tulun umanit\u00e1riu husi PAJ. No atividade seluk hanesan f\u00f3 konsellu ba labarik sira ne\u2019eb\u00e9 trauma tamba dezastre naturais refere, hamutuk labarik na\u2019in 36 iha Meti-aut no labarik na\u2019in 6 iha Becuse Craik. Tot\u00e1l labarik sira ne\u2019eb\u00e9 hetan ona konsellu husi dr. no dra. sira ne\u2019eb\u00e9 serbisu hamutuk ho PAJ, hamutuk labarik na\u2019in 42. Atividades f\u00f3 konsellu ba labarik sira, PAJ halo kooperasaun serbisu hamutuk ho Minist\u00e9riu Saudi no UNICEF. Rezultadu hirak ne\u2019eb\u00e9 temin ona iha leten nu\u2019udar human no sihi <em>(tabal-sulam) <\/em>na\u2019in sira husi organizasaun oi-oin mak hanesan: Joventude Hadomi Natureza (JHN), Alumni Parlamentu Foin Sa\u2019e Timor-Leste (APFTL), Uniaun Nasion\u00e1l dos Escuterus de Timor-Leste (UNE-TL), Conselho Nasion\u00e1l Joventude Timor-Leste (CNJTL), Cruz Vermelha Timor-Leste (CVTL), Asosiasaun Difisiente Timor-Leste (ADTL), Estudante Hadomi Natureza UNTL (ESHANA-UNTL), Comoro Child and Youth Center (CCYC), Aliansa Nasion\u00e1l Contra Tabako (ANCT), Centro Joventude Becora no m\u00f3s Ekipa Joventude, Estudante Apoyu Umanit\u00e1rian (EJEAU), Rotarac Club of Dili, YSE, RYLA Timor-Leste, Alumni Col\u00eajio S\u00e3o Fransisco de Asisi Fatuberlihu no Knua Joventude Fila Liman (KJFL).<\/p>\n\n\n\n<p>Oras ne\u2019e dau-dauk, famillia sira ne\u2019eb\u00e9 halerik husu tulun sei kontinua halerik hela, tamba ne\u2019e membru PAJ kontinua ho dedikasaun \u00e1s, esp\u00edritu volunt\u00e1rizmu ne\u2019eb\u00e9 \u00e1s, hakat ho nei-neik, bei-beik hodi hakat to\u2019o iha lian halerik sira nia le\u2019et ho liman rohan ne\u2019eb\u00e9 sira iha bele tutan hodi bele hi\u2019it-an uit-oan husi tahu laran no wee laran nune\u2019e bele hamahon fila fali sira-an husi loro manasa no C-19 ne\u2019eb\u00e9 komesa si\u2019ak mai dau-dauk no ataka mai dau-dauk no komesa fila fali homan <em>(aniam) <\/em>fila fali sira nia moris.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha funu laran, ita m\u00f3s rona rasik ho tilun, s\u00e1 ida mak saudoju David Daitula dehan oinsa materializa lia fuan \u201csolidaridade\u201d iha moris lor-loron nian? Saudozu Daitula, lia fuan solidaridade sei la vale, enkuantu ita nia maluk iha susar laran, ita halo finzi la hatene ka halo finzi la\u2019o liu deit. Ohin loron ha\u2019u bele aprende fila fali ho PAJ. Wainhira hakat tama maluk afetadu ida nia uma, husu nia, ita nia kondisaun oinsa? No s\u00e1 ida mak ami bele tulun? Ho lia fuan ma\u00fas <em>(bersahabat) <\/em>no oin-na\u2019in, si\u00f1or ne\u2019e hatan mai ami katak, ha\u2019u nia uma m\u00f3s afeta hotu (mota no tahu m\u00f3s tama). Maibe, ha\u2019u nia kondisaun di\u2019ak uit-oan, tamba ha\u2019u funsion\u00e1riu p\u00fabliku no iha kbi\u2019it naton. Maluk balu susar no araska liu, ita bo\u2019ot sira bele hakat ba no tulun sira. Iha situasaun agora, ita hanoin katak onestidade komesa lahuk, malahuk no besik ferujin ona. Maski nune&#8217;e sei iha esperansa, tamba sei iha ema ida-rua mak sei kaer metin hela val\u00f3r onestidade no solid\u00e1riu ho ema seluk. Situasaun hanesan, ami hasoru m\u00f3s ho Xefi Aldeia ida, ne\u2019eb\u00e9 ho enerj\u00edku la\u2019o tuir ninia populasaun sira ne\u2019eb\u00e9 afetadu hodi rekolla famillia sira ne\u2019eb\u00e9 afetadu duni. Ho lian maus <em>(bersahabat) <\/em>no forti <em>(tegas)<\/em> dehan ba ninia komunidade sira, s\u00e9 mak la hetan dezastre, fabor tulun maluk sira ne\u2019eb\u00e9 afetadu hodi dada sira nia liman husi susar no terus ne\u2019eb\u00e9 sira hasoru. Ita la hetan dezastre, labele husu azudus. Ita husu azudus, siginifika katak ita husu dezastre. Ida ne\u2019e lulik maluk sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tebes duni, asaun hirak ne\u2019eb\u00e9 organizasaun joventude sira hotu halo hamutuk iha mahon PAJ nian ne\u2019eb\u00e9 hahunuk iha Kakuluk SEJD nian, amostra duni sira nia responsabilidade hanesan rin no ruin bo\u2019ot Nasaun nian. La koalia barak, la reklama barak, la\u2019o ho sira nia ain, hi\u2019it ho sira nia liman no hati\u2019u <em>(memikul)<\/em> ho sira nia kabas rasik, ho nei-neik maibe sertu <em>(pasti) <\/em>to\u2019o duni iha fatin ne\u2019eb\u00e9 identifikadu.<\/p>\n\n\n\n<p>La iha tan lia fuan seluk ne\u2019eb\u00e9 ita bele halimar hanesan s\u00e1 ida mak Zapatista dehan, \u201cLia fuan mak kilat\u2019\u2019. Uma v\u00e9s ita halimar lia-fuan, maka lia-fuan sei hakanek. Evita atu lia fuan la hakanek, maka ha\u2019u-ata hakotu ha\u2019u nia reflesaun rohan iha fin de semana ne\u2019e iha ne\u2019e deit ona. Karik iha lia fuan ruma mak la monu kona laran ka la konpletu karik, halo kompletu hela ba no husu diskulpa karik iha lia fuan ruma mak soi. &nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*Hela fatin: Aldeia Lisbuta, Suku Manleuana, Postu Administrativu Dom Alexo, Munis\u00edpiu Dili<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Manuel Monteiro Fernandes* Reflesaun fin de semana fulan Abril nian, depois selebra loron bo\u2019ot Paskua nian. Ne\u2019eb\u00e9 Na\u2019i Jesus han ikus ho nia eskolante sira no fahe ai-han moris nian ba nia eskolante sira hodi amostra esp\u00edritu servi ba ema seluk. Liu tiha ida ne\u2019e, ita hotu hakmatek ho gra\u00e7a no rahun kmanek Na\u2019i [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7875,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-7873","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-feature"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7873"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7873\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7878,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7873\/revisions\/7878"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7875"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}