{"id":7950,"date":"2021-04-21T20:15:35","date_gmt":"2021-04-21T11:15:35","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=7950"},"modified":"2021-04-21T20:15:36","modified_gmt":"2021-04-21T11:15:36","slug":"papel-upf-hodi-kontrola-sidadaun-sira-tama-sai-ilegal-iha-linha-fronteira-batugade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/04\/21\/papel-upf-hodi-kontrola-sidadaun-sira-tama-sai-ilegal-iha-linha-fronteira-batugade\/","title":{"rendered":"Papel UPF Hodi Kontrola Sidadaun Sira Tama Sai Ilegal Iha Linha Fronteira Batugade"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis, Lic. AP.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste hanesan nasaun ida ne\u2019eb\u00e9 hetan Kolon\u00edzasaun husi Portugal durante tinan 450, de faktu katak nasaun Timor-Leste hetan ona proklamasaun unilat\u00e9ralmente iha loron 28 fulan Novembru 1975 no tuir komunidade internas\u00edonal nia perspektiva katak Timor-Leste seida\u2019uk ukun a\u2019an iha momentu ne\u2019eb\u00e1, to\u2019o ikus nasaun Timor-Leste hetan fila fali invazaun husi nasaun indones\u00eda durante tinan 24 nia laran. Iha loron 30 fulan Agustu tinan 1999, komunidade Timor oan sira h\u00f3 idade minimu 17 (sanulu resin hitu) ba leten obrigat\u00f3riu atu partisipa iha votasaun hodi determina Timor-Leste nia ukun rasik-an, h\u00f3 ninia pursentu votus mak 78,50% ba pro-independensia no ba pro-otonomia 21,50%. H\u00f3 rezultadu votasaun refere Timor-Leste konsege restaura independensia iha loron 20 fulan maiu 2002 nia laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Polisia nasional Timor Leste (PNTL) hari\u2019i iha loron 27 fulan Marsu tinan 2000 husi Administrasaun Nasaun naklibur sira ( ONU) rekrutamentu komesa hala\u2019o ona desde 2000, treino baziku komesa iha 27&nbsp; marsu 2000, husi UNTAET. Polisia Nasional Timor Lorosa\u2019e (PNTL) ikus mai responsabilidade ba Nasaun tomak iha loron 10 fulan Dezembru 2003, agora dadaun iha unidade espesial tolu hamutuk ho Polisia Nasional Timor Lorosa\u2019e (PNTL) mak hanesan: Polisia Reserva, <em>Formerly the Rapid Deployment Service<\/em>, Unidade patrulliamentu Fronteira, no Unidade Intervensaun Rapida, ou UIR, ne\u2019eb\u00e9 halo tuir modelu guarda Nasional Republicana Portugues GNR, ne\u2019eb\u00e9 serve iha Timor Leste antes ukun an.<\/p>\n\n\n\n<p>Polisia nudar orgaun soberania ne\u2019eb\u00e9 tenke garantia lei ne\u2019e nia implementasaun ne\u2019eb\u00e9 hatur ona husi ita nia konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) iha Artigu 147 koalia kona ba Polisia no forsa ba seguransa iha klausula rua mak hanesan tuir mai ne\u2019e:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Polisia defende legalidade demokratiku no garantia sidadaun sira nia seguransa interna, no la bele iha politika.<\/li><li>Prevensaun ba krime tenke halo ho respeitu ba direitus humanus.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Lei organika pol\u00edsia nasion\u00e1l Timor-Leste (PNTL) Dekretu -Lei n.\u00ba 09\/2009, loron 18 fulan Marsu iha Artigu 33\u00b0 Koalia kona-ba Unidade Patrullamentu Fronteira nian mak hanesan tuir mai ne\u2019e :<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Unidade Patrullamentu Fronteira iha kapasidade espesial hodi hala\u2019o vijil\u00e1nsia ba fronteira no kontrola ema no sasan.<\/li><li>Superintendente ida ne\u2019eb\u00e9 hetan nomeasaun husi Komandante Jer\u00e1l maka kaer komandu Unidade partullamentu Fronteira nian, no unidade ne\u2019e kompostu&nbsp;husi&nbsp;membru&nbsp;&nbsp;efektivu&nbsp;iha&nbsp;territ\u00f3riu&nbsp;&nbsp;nia&nbsp;&nbsp;laran,&nbsp;ne\u2019eb\u00e9&nbsp;&nbsp;koloka&nbsp;tuir&nbsp;&nbsp;&nbsp; rejime&nbsp;rotasaun,&nbsp;ba&nbsp;tempu&nbsp;ne\u2019ab\u00e9&nbsp;Ministru&nbsp;ne\u2019eb\u00e9 responsavel ba Seguransa sei determina.<\/li><li>Rejime rotasaun aplika mos ba Komandante Unidade Patrullamentu Fronteira sira nian<\/li><li>Misaun espesifika Unidade&nbsp;&nbsp;Patrullamentu&nbsp;Fronteira&nbsp;nian maka:<\/li><li>Patrullamentu&nbsp;no&nbsp;vijil\u00e1nsia&nbsp;ba&nbsp;fronteira&nbsp;terrestre&nbsp;tomak,&nbsp;liu&nbsp;husi koordenasaun no koorperasaun ho F-FDTL;<\/li><li>Koorpera ho Servisu Migrasaun hodi kontrola ema no bens ne\u2019eb\u00e9 tama no sai liu husi fronteira terrestre;<\/li><li>Koorpera ho autoridade administrativa seluk &nbsp;ne\u2019eb\u00e9 &nbsp;relevante hodi kumpre ho lei fiskal, alf\u00e1ndega no sanit\u00e1riu nian;<\/li><li>No seluk tan tuir natureza misaun no hirak ne\u2019eb\u00e9 simu tuir dalan ne\u2019eb\u00e9 legal.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Tuir observasaun iha terenu nota katak Unidade Patrullamentu Fronteira sei menus rekursu humanu no fasilidade ka ekipamentus hodi halo kontrolasaun ba sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 maka tama sai illegal iha li\u00f1a fronteira batugade entaun ho ida ne\u2019e sidadaun sira sempre tama sai illegal hela deit, laos sigfnifika ita nia Unidade Patrullamentu Fronteira mak la iha kapasidade atu halo kontrola ba iha li\u00f1a fronteira maib\u00e9 menus rekursu humanu no fasilidade ba Unidade Patrullamentu Fronteira atu uza hala\u2019o sira nia atividade lor-loron. Relasiona ho Rekursu humanu no fasilidade ne\u2019eb\u00e9 maka menus membru Unidade Patrullamentu Fronteira sempre kestiona ho kontrolu ne\u2019eb\u00e9 maka hala\u2019o husi fronteira batugade no sira seidauk satisfas ho servisu ne\u2019eb\u00e9 maka sira hala\u2019o lor-loron iha sira nia servisu fatin, Se ita Kolia kona ba Rekursu umanus mak sai hanesan elementu prioridade iha nasaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tiku Timor-Leste ou instituisaun nia laran hodi alkansa objetivu no&nbsp;ezerse progresu lao diak, maib\u00e9 to\u2019o ohin loron investimentu ba rekursu umanu lao la hanesan iha institusaun PNTL.<\/p>\n\n\n\n<p>Polisia Unidade Patrullamentu Fronteira menus tebes rekursu humanu no fasilidade hodi bele f\u00f3 kontrolu ba sidadaun sira ne\u2019ebe tama sai illegal iha Fronteira Batugade. Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) reko\u00f1ese hetan difikuldade atu kontrola atividade ilegal ne\u2019eb\u00e9 mosu iha area fronteira rai-maran, liu-liu kona-ba ema hatama mina ilegal, atividade ne\u2019eb\u00e9 hatama sai ilegal nu\u2019udar obstaklu boot ida ne\u2019eb\u00e9 mak UPF hasoru to\u2019o ohin loron. Kontrolu iha fatin ida ema hatama fali husi fatin seluk, ne\u2019eb\u00e9 araska uitoan, entaun ho ida ne\u2019e ema kontinua tama ilegal li\u00f1a fronteira batugade informasaun ne\u2019e hetan liu husi Media hanesan TVTL no Media Sosial no Relatoiru husi Fundasaun Mahein (FM). Durante ne\u2019e UPF uza meius oioin atu kontrolu atividade ilegal, maib\u00e9 ema muda tun-sa\u2019e fatin hodi hasees an husi kontrolu UPF nian. Ema tama sai (ilegal) tama husi tasi agora dadaun maka\u2019as. Hah\u00fa husi Palaka mai Loes, Maliana, Maske nune\u2019e, parte UPF kontinua esforsu hodi asegura fronteira husi atividade illegal sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Entertantu kona-ba rekursu umanu, n\u00fameru membru UPF ki\u2019ik liu kompara ho unidade sira seluk, tan ne\u2019e membru ne\u2019eb\u00e9 koloka iha baze dala-barak la to\u2019o tarjetu ne\u2019eb\u00e9 mak planeia. Kada postu ita iha de\u2019it membru menus husi na\u2019in sanulu (10). Distansia kontrolu kada postu tenke atinze kilometru 10. maib\u00e9 UPF koloka ema ida kada kilometru ida, ne\u2019e defisil atu detekta fatin ne\u2019eb\u00e9 maka sidadaun sira tama sai, tan ne\u2019e husu ba ministeriu relevante atu presiza aumenta n\u00fameru membru efetivu UPF nune\u2019e bele apoiu di\u2019ak liu tan servisu fronteira nian hodi nune\u2019e bele hala\u2019o kontrolu diak liu tan iha ita li\u00f1a fronteira atu nune\u2019e, no m\u00f3s sidadaun nanis no sidadaun estranjeiru labele tama sai illegal iha li\u00f1a fronteira batugade no fronteira sira seluk iha Timor leste.<strong>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nu\u2019une m\u00f3s halo intervista ho Sr. Comandante Superintendente Polisia <strong>Sr. Jo\u00e3o Belo dos Reis, Kona ba Oinsa Papel UPF Hodi Kontrolu Sidadaun Sira Ne\u2019ebe Tama Sai Ilegal Iha Li\u00f1a Fornteira Batugade ?<\/strong> Nia informa katak Kuartel Unidade Patrullamentu Fronteira Komandu UPF-PNTL Lokalizadu iha area administrative munisipiu Bobonaro no UPF mak unidade PNTL ida ne\u2019eb\u00e9 responsabiliza hodi asegura fronteira territoriu Nasional&nbsp; Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) ho sistema servisu statika ( <em>Rotasaun hala\u2019o tuir necesidade servisu deit<\/em>). Aktualmente UPF kompostu husi Kompanha Operasional tolu (3) no postu vijilansia vinte nove (29) no kompanha Operasional UPF tolu (3) ne\u2019e mak kompanha UPF Alpha, lokaliza iha Tunubibi, Maliana Munisipiu Bobonaro. Aktualmente kompanha Alpha kompostu husi Postu Seguransa Fronteira hamutuk sia (9), Kompanha UPF Bravo, Kompostu husi Postu Seguransa Freonteira hamutuk sia (9) lokaliza iha Kasa Bauk, Munisipiu Suai. Kompamha UPF Charlie, kompostu husi postu seguransa Fronteira hamutuk sia (9) lokaliza iha Oe-Cusse. Kondisaun geral seguransa fronteira terestre Timor-Leste ho Indonesia iha Batugade la\u2019o tuir ninia koridor no ninia implementasaun servisu tuir funsaun instituisaun ida-idak nian (<em>Servisu Integradu<\/em>). Ligasaun externa iha terenu hala\u2019o nafatin husi postu UPF Mota Ain liu husi Orientasaun Komando UPF-PNTL no desijaun Komando Geral da PNTL.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia Salienta katak difikuldade ne\u2019ebe ami hasoru iha ami nia servsiu fatin iha fronteira mak hanesan membru UPF menus no equipamentus ne\u2019eb\u00e9 mak hodi ajuda ami hodi hala\u2019o ami nia servisu hodi kontrollu sidadaun Estranjeiru no Sidadaun Timor oan Ne\u2019ebe maka tama sai illegal iha ita nia rai laran mos sei menus. Maibe ami sempre iha vontade hodi hala\u2019o kontrollu ne\u2019ebe maka rigorozu. No iha Semana liu ba ami hala\u2019o operasaun iha li\u00f1a fornteira iha madrugada ami kaptura sidadaun sira ne\u2019ebe maka tama illegal iha ita nia fornteira batugade hamutuk ema nain sia kompostu husi mane hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nu\u2019une m\u00f3s nia haktuir katak kazu kontestual iha fornteira Batugade&nbsp; mak hanesan sidadaun sira tama fronteiras illegalmente tanba lia cultura ( <em>Mate, Uma lisan no lia lulik seluk ne\u2019eb\u00e9 obriga komunidade balu iha fronteira tenke marka prejensa<\/em> ). No iha lamentasaun ho kampo de servisu ne\u2019eb\u00e9 limitadu no skiil pessoal ne\u2019eb\u00e9 natureza (<em>hala\u2019o to\u2019os tinan ida dala ida<\/em>) no hetan resultadu minimu nune\u2019e sira hili dalan depende ba aktividade illegal ne\u2019eb\u00e9 fo lukru ba sira lais liu maske hetan kaptura no kazu ne\u2019e levanta ba Ministeriu Publiku. Dala barak Komunidade sira enterga deit sasan maibe la kestiona vantage no desvantagen husi kapturasaun ne\u2019eb\u00e9 parte seguransa sira halo. Husi parte balu ba sira ne\u2019eb\u00e9 la involve iha aktividade illegal, sira ejiji ba UPF atu kontrola maksimu aktividades refere hodi labele fo implikasaun negative iha sira nia Aldeia ou Bairo.<\/p>\n\n\n\n<p>Entretantu nia Subli\u00f1a katak Relasaun ka Koperasaun ne\u2019eb\u00e9 mak ami hala\u2019o ho TNI iha li\u00f1a fronteira lao diak teb-tebes no ami sempre halo ligasaun no kordenasaun hahu husi nivel postu, kompanha to\u2019o Battalaun ne\u2019eb\u00e9 kolokadu iha li\u00f1a fornteiras wainhira mosu incidente ou acidente ne\u2019eb\u00e9 involve komunidade husi nasaun rua hodi presta lalais informasaun kona-ba problema ne\u2019eb\u00e9 akontese nune bele&nbsp; rekomenda ba komando alto husi ida-idak nia. Total populasaun ne\u2019eb\u00e9 maka tama illegal iha li\u00f1a fornteira iha dadus tinan 2018 hamutuk total 117 kompostu husi mane nain 65 no Feto nain 52, no dadus tinan 2019 hamutuk nain 48 kompostu husi Mane nain 22 no Feto nain 26 pessoas.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha sorin seluk Intervista mos Membru UPF balun <strong>Sr. Benediktos M. Leo<\/strong> nia Salienta katak Dezafiu no Problema ne\u2019eb\u00e9 mak ami hasoru iha ami nia serviu fatin hodi hala\u2019o kontrollu ba sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 maka tama illegal iha li\u00f1a fornteira mak hanesan Menus Rekursu humanu no equipamentu tanba Membru Unidade Patrullamentu ho total 372 ne\u2019e labele halo kontrolu hotu li\u00f1a fornterias sira no Ekuipamentus mos menus hanesan transporte iha maibe att no estadu seidaiuk halo manutensaun ba equipamentus sira ne\u2019eb\u00e9 mak att,&nbsp; no fasilidade hanesan CCTV, Komputador, Drone mos sei menus, entaun ho ida ne\u2019e maka sidadaun sira sempre tama illegal iha ita nia li\u00f1a Fornteira sira iha Timor-Leste. Nu\u2019une nia hatutan katak Membru unidade Patruillamentu Fronteira UPF ne\u2019ebe mak&nbsp; menus sei fo impaktu ba ita nia seguransa sira iha teritoriu Timor leste espesiefikumente iha li\u00f1a fornterira sira tanba ema bele hala\u2019o sira nia negosiante illegal hakur fronteira kontinua&nbsp; tama sai hela deit tanba hare husi ita nia membru UPF no fasilidade mos sei limitadu tebes atu hala\u2019o kontrollu iha li\u00f1a Fornteira Sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Papel Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF) importante tebes hodi halo seguransa no kontrolu maximu ba sidadaun sira ne\u2019ebe mak tama illegal iha Timor leste mesmu area fronteira Timor nian luan tebes, maibe Polisia nafatin kontinua hala\u2019o nia kna\u2019ar ho efikas hodi implementa lei no orden ne\u2019ebe iha atu nafatin haforsa kontrolasaun ne\u2019ebe masimu iha parte fronteira hodi evita situasaun hirak ne\u2019e, labele akontese bebeik iha future. Unidade Patrullamentu Fronteira UPF nia objektivu mak atu halo Hodi&nbsp;hala\u2019o&nbsp;&nbsp;vijil\u00e1nsia&nbsp;&nbsp;ba&nbsp;fronteira&nbsp;&nbsp;no&nbsp;&nbsp;kontrola&nbsp;&nbsp;ema&nbsp;&nbsp;no&nbsp;&nbsp;sasan.&nbsp;&nbsp;Patrullamentu&nbsp;&nbsp;no&nbsp;&nbsp;vijil\u00e1nsia&nbsp;&nbsp;ba&nbsp;fronteira&nbsp;terrestre&nbsp;tomak,&nbsp;liu&nbsp;husi koordenasaun no koorperasaun ho F-FDTL, Kopera ho Servisu Migrasaun hodi kontrola ema no bens ne\u2019eb\u00e9 tama no sai liu husi fronteira terrestre. Kopera ho autoridade administrativa seluk&nbsp; ne\u2019eb\u00e9&nbsp; relevante hodi kumpre ho lei fiskal, alf\u00e1ndega no sanit\u00e1riu nian, No seluk tan tuir natureza misaun no hirak ne\u2019eb\u00e9 simu tuir dalan ne\u2019eb\u00e9 legal.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ba Ministeriu Interior presiza tau atensaun ba asuntu hirak tuir mai:<\/p>\n\n\n\n<p>a) Hadi\u2019a li\u00f1a koordenasaun servisu ho instituisaun relevantes sira iha aspetu mak hanesan: hametin servisu hamutuk, estabelese opiniaun ne\u2019eb\u00e9 hanesan, harmoniza programa sira no efisiensia utiliza rekursu no fasilidade sira nune\u2019e bele garante kualidade kontrolu hodi bele redus n\u00fameru tama sai illegal iha li\u00f1a fronteira<\/p>\n\n\n\n<p>b) Pol\u00edsia Nasional Timor Lorosa\u2019e iha Servi\u00e7os UPF, hodi kumpri regra serbisu, konsiensia no prontidaun hodi hala\u2019o serbisu, nune\u2019e bele garante kualidade kontrolu iha instituisaun refere.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Lista Referensia<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) Vigor iha Loron 20 Fulan Maio 2002.<\/p>\n\n\n\n<p>Lei organika pol\u00edsia nasion\u00e1l timor-leste (PNTL) Dekretu -Lei n.\u00ba 09\/2009, loron 18 fulan Marsu.<\/p>\n\n\n\n<p>Historia\u00a0Timor\u00a0Leste,\u00a0Publika\u00a0CAVR,\u00a0Pag\u00a01.\u00a0Asesu\u00a0Iha\u00a0Sala\u00a0Leitura\u00a0Xanana\u00a0Reading\u00a0Room.<\/p>\n\n\n\n<p>https:www.pntl.tl.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis, Lic. AP. Timor-Leste hanesan nasaun ida ne\u2019eb\u00e9 hetan Kolon\u00edzasaun husi Portugal durante tinan 450, de faktu katak nasaun Timor-Leste hetan ona proklamasaun unilat\u00e9ralmente iha loron 28 fulan Novembru 1975 no tuir komunidade internas\u00edonal nia perspektiva katak Timor-Leste seida\u2019uk ukun a\u2019an iha momentu ne\u2019eb\u00e1, to\u2019o ikus nasaun Timor-Leste hetan fila [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7951,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-7950","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7950","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7950"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7950\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7952,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7950\/revisions\/7952"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7950"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7950"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7950"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}