{"id":8023,"date":"2021-04-24T18:56:37","date_gmt":"2021-04-24T09:56:37","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8023"},"modified":"2021-04-24T18:56:39","modified_gmt":"2021-04-24T09:56:39","slug":"surtu-covid-19-iha-dili-hosi-prevalensia-3-5-sae-ba-7-3-barak-liutan-mak-infetadu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/04\/24\/surtu-covid-19-iha-dili-hosi-prevalensia-3-5-sae-ba-7-3-barak-liutan-mak-infetadu\/","title":{"rendered":"Surtu COVID-19 Iha Dili Hosi Prevalensia 3.5% Sae Ba 7.3%, Barak Liutan Mak Infetadu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Evolusaun surtu COVID-19 iha municipio Dili kada loron ema ne\u2019ebe konfirmadu pozitivu COVID-19 kontinua sae.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha komunikadu imprensa Koordenador Forsa-Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Dr Rui Maria de Ara\u00fajo hateten katak surtu ida ninia evolusaun, no m\u00f3s surtu ne\u2019e aumenta ka diminui, indikador ida ne\u2019eb\u00e9 matenek-nain epidemiolojia nian uza, maka preval\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hateten konvensionalmente preval\u00e9nsia sukat persentajen ema ne\u2019eb\u00e9 detetadu hetan moras ida, iha populasaun nia le\u2019et, iha periudu tempu ne\u2019eb\u00e9 determinadu. Nune\u2019e ekipa konjunta sa\u00fade buka determina preval\u00e9nsia ema ne\u2019eb\u00e9 detetadu COVID-19 iha Munisipiu Dili, no hetan rezultadu katak<\/p>\n\n\n\n<p>Entre 2 Abril ho 15 Abril 2021 (semana 2) Preval\u00e9nsia 3,5% (264 pozitivus, husi 7564 pesoas ne\u2019eb\u00e9 halo teste rastreiu aleat\u00f3riu &amp; rastreiu atu halo viajen sai husi serka sanitaria Munisipiu Dili). &nbsp;Entre 16 Abril ho 22 Abril 2021 (semana 1), Preval\u00e9nsia 7.3% (425 pozitivus husi 5799 pesoas ne\u2019eb\u00e9 halo teste rastreiu aleat\u00f3riu &amp; rastreiu atu halo viajen sai husi serka sanitaria Munisipiu Dili).<\/p>\n\n\n\n<p>Aumenta prevalensia iha semana 16 to\u2019o 22 Abril 2021, kompara ho semana 2 antes (2 Abril \u2013 15 Abril) hatudu katak surtu iha Dili aumenta bebeik no hatudu mos katak ema barak liu tan ona mak infetadu<\/p>\n\n\n\n<p>Dr. Rui dehan hare mos ba faktu katak maioria husi ema neebe detetadu pozitivu mak la hatudu sintomas ka laiha gejala, signifika SARS-CoV-s iha Dili. To\u2019o ohin iha municipio Dili rejista deit 1542 kazu detetadus, ida ne\u2019e signifika maiortariamente kazu pozitivu la detetadu. Ajuntamentu ka aglomerasaun ema durante konfinamentu domisiliar jeral iha fulan Marsu-Abril, aglomerasaun ema hafoin inundasaun loron 4 Abril no insidente Vera Cruz 12-15 Abril halo boot liutan risku propagasaun virus iha populasaun nia leet.<\/p>\n\n\n\n<p>Dadus jeral ba loron 24 Abril nian hatudu kazu detetadu COVID-19 foun hamutuk 69 (iha Dili 63 no iha municipio seluk 6).<\/p>\n\n\n\n<p>Kazu konfirmadu kumulativu sura hosi 21 Marsu 2020 to\u2019o ohin loron hamutuk 1808. Husi total kazu detetadu foun ohin mane 44, feto 25. Husi total kazu detetadu foun ohin asintom\u00e1tiku 63 (91,3%), sintom\u00e1tiku 6.<\/p>\n\n\n\n<p>Husi total kazu detetadu foun ohin 64 (92,7%) maka deteta tamba halo teste, ho razaun atu halo viajen\/ka halo ona viajen ba Munispiu hafoin deteta pozitivu. Maski nune\u2019e, sira ne\u2019eb\u00e9 rezultadu teste pozitivu husi grupu ida ne\u2019e, maioria sira nia hela fatin, iha duni cluster sira ne\u2019eb\u00e9 iha kazu detetadu barak iha Munisipiu Dili. Kazu rekuperadu nain 38, total kazu ativu 956, halo teste PCR hamutuk 796.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Evolusaun surtu COVID-19 iha municipio Dili kada loron ema ne\u2019ebe konfirmadu pozitivu COVID-19 kontinua sae. Iha komunikadu imprensa Koordenador Forsa-Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Dr Rui Maria de Ara\u00fajo hateten katak surtu ida ninia evolusaun, no m\u00f3s surtu ne\u2019e aumenta ka diminui, indikador ida ne\u2019eb\u00e9 matenek-nain epidemiolojia nian [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7453,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[64],"tags":[],"class_list":["post-8023","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8023"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8023\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8024,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8023\/revisions\/8024"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}