{"id":8200,"date":"2021-05-02T11:41:40","date_gmt":"2021-05-02T02:41:40","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8200"},"modified":"2021-05-02T11:46:00","modified_gmt":"2021-05-02T02:46:00","slug":"korrupsaun-mak-inimigu-boot-estadu-no-povu-nian","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/02\/korrupsaun-mak-inimigu-boot-estadu-no-povu-nian\/","title":{"rendered":"Korrupsaun Mak Inimigu Boot Estadu No Povu Nian"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Carlos da Silva L.F.R. Saky<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li><strong>Introdusaun<\/strong><\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Isu kona-ba korupsi sempre atrativu ba diskusaun ka debate sira, tanba korrupsaun nudar forma patolojia sosial ida nebe sempre eziste iha kualker sivilizasaun umana. La importa sivilizasaun antiga, moderna ka paska moderna rasik, korrupsaun sempre prezente no da\u2019et ho interesse ema barak nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun la kuinyese estatu sosial ka <em>background<\/em> relijiaun sira nian. Bele dehan, ohin loron, korrupsaun sai ameasa foun ida, la\u2019os ameasa estadu no povu de\u2019it, maibe ameasa rasik relijiaun sira nebe nudar defensor moral nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun la\u2019os akontese de\u2019it iha instituisaun sira estadu no iha kompainia sira, maibe mos institusaun relijioza sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Evidentemente korrupsaun la kuinyese korrente relijiaun ka konfisaun sira, la kuinyese ema relijiozu sira husi relijiaun nebe deit. Bainhira de\u2019it, see de\u2019it, no iha nebe de\u2019it buang korrupsaun sempre prontu les no sobak dignidade ema sira nebe baibain bolu fiar na\u2019in sira. Sa-tan iha mundu politika. Iha tendensia, korrupsaun sai ona programa diskreta partidu, ka ator politiku balun nian. Pratika korrupsaun mos sai ona hanesan serbisu prinsipal ba ofisiais sira Estadu no partidu balun nian. Ohin loron pratika korrupsaun la akontese izoladamente, maibe sai ona hanesan labadai nia uma, &nbsp;hahuu husi sentral to\u2019o iha suku no aldeia sira, iha rai ida nia laran tomak. Korrupsaun sai tiha ona fenomenu sosial gblobal no mundial nian, tan ne\u2019e rai hotu-hotu deklara kombate korrupsaun, inkluindu Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun sai inimigu boot Estadu no Povu nian, tanba nia bele sobu Estadu ida ho ninia instituisaun demokratika sira no halo povu kiak to\u2019o rabat rai no mate.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu husi artigu ida ne\u2019e, hakarak haree saida mak korrupsaun, kauza korrupsaun, autor sira korrupsaun, tipu korrupsaun, klassifikasaun korrupsaun, modalidade korrupsaun, impaktu korrupsaun no oinsa kombate korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2. Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tuir definisaun simples nian, bele entende korrupsaun nudar hahalok ida nebe ho serteza hamosu prejuizu (kerugian) ba ema seluk. Iha kampu administrasaun ka governasaun, korrupsaun ho serteza sei prejudika Estadu, sosiedade ka povu tanba hahalok ne\u2019e bele ameasa prosperidade povu nian no bele hamosu injustisa no instabilidade nebe sei bele sobu Estadu ida.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuel Huntington (1968) define korupsaun nudar \u201c<em>behavior of public officials which deviates from accepted norms in order to serve private ends<\/em>\u201d,<a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a> katak korrupsaun nudar hahalok ida nebe desviante husi norma sira nebe aseitavel no kumpre husi sosiedade ho objetivu atu hetan benefisiu pessoal nebe halo husi funsionariu publiku sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Lei N\u00ba 7\/2020, 26 Agostu 2020, kona-ba Medidas Prevensaun no Kombate ba Korrupsaun, define korrupasaun nudar fenomenu pernecioso (perusak) nebe subverte (merongrong) valores fundamentais vida sosiedade nian. Korrupsaun sobu aliserse sira Estadu de Direito Democratico nian no hafalsu distribuisaun rikeza nasional nebe justa, haburas divizaun (perpecahan) no atritos (xoke) iha sosiedade. Ho liafuan badak, korrupsaun ameasa justisa no armonia sosial.<a href=\"#_ftn2\">[2]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu Nasoens Unidas, define korrupsaun, em termos jerais, mak \u201cabuzu ba funsaun publiku hodi manan ka hetan buat ida direkta ba an rasik (ganho pessoal) ka indirekta (ganho indirekta inklui benefisius nebe ema balun assegura indevidamente (secara tidak semestinya) ba ninia organizasaun).<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun mak oferese ka fo vantajen ba an ka ema seluk, liu husi dalan nebe laloos. Ho liafuan seluk, foti subar ka na\u2019uk osan Estadu nian hodi benefisia an rasik ka ema balun no prejudika imediatamente ema seluk. Simu osan ka sasan latuir dalan loos, ka desvia rekursu husi funsionariu publiku ida mos tama iha korrupsaun, nune\u2019e mos subornu (penyuapan) no fraude (penipuan). Aleinde hirak ne\u2019e, bele involve iha korrupsaun kazu sira hanesan nepotizmu, extors\u00e3o (pemerasan), trafiku influensia, utilizasaun informasaun privilejiada ba fins pessoais no sosa ho fa\u2019an sentensas judisiais, nsst.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun nudar fenomeno sosial, politiku no ekonomiku ida nebe kompleksu tebes no afeta rai tomak iha mundu. Korrupsaun prejudika instituisaun demokratika sira, paraliza dezenvolvimentu ekonomiku no kontribui ba instabilidade politika no dezigualdade sosial.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha Timor=Leste ka iha rai seluk, korrupsaun la\u2019os de\u2019it hanesan konduta sosial ida nebe aat, inaseitavel no kondenavel, maibe nudar krimi boot ida. Tanba ne\u2019e, Timor-Leste harii Komisaun Anti Korrupsaun hodi kombate korrupsaun no preve mos iha Kodigu Penal (art. 292, art. 293 no art. 295).<a href=\"#_ftn3\">[3]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun nudar fenomeno mundial ida nebe afeta, negativamente, sosiedade tomak, prejudika progersso sosial no ekonomiku, agrava liu tan mizeria (penderitaan) no halo kro\u2019at liu tan dezigualdades no injustisas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.1 Kauza Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Jack Bologne iha ninia livru <em>The Accountant Handbook of Fraud and Comercial Crime<\/em> esplika katak fator sira nebe hamosu fraude (kecurangan) ka korrupsaun mak<em> greeds<\/em> (ganansia\/keserakahan), <em>opportunities<\/em> (oportunidade\/kesempatan), <em>needs<\/em> (necessidade\/kebutuhan) no <em>exposures<\/em> (exposi\u00e7\u00f5es\/pengunkapan) nebe iha relasaun metin ho ema hodi halo koluzaun no korrupsaun. Nia fo naran <em>GONE theory<\/em> ba fator sira ne\u2019e, hola husi letra oin husi liafuan hirak ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Greeds<\/em> da\u2019et ho ganansia (kanten) husi ema nebe halo korrupsaun. Korruptor nudar ema nebe la satisfeitu ho ninia situasaun rasik. Seidauk sente naton ho foho osan mean nebe iha ona, no buka halibur nafatin. Hatudu kanten ida taka matan. Gosta sobak, tolan no denah buat hotu nebe monu iha nia matan laran. Atu kontrola ganansia presiza iha moral ida aas. <em>Opportunities<\/em> iha relasaun ho situasaun organizasaun\/instansia ka sosiedade nebe iha oportunidade nakloke ba ema ida-idak hodi halo fraude, nune\u2019e presiza hahalok ezemplar husi lider sira organizasaun nian. Lider sira tenki sai izemplu di\u2019ak ba ninia subordinados sira. Dala ida tan, <em>opportunities<\/em> da\u2019et ho sistema nebe loke hela leet ka ku\u2019ak ba korrupsaun. Sistema kontrolu nebe ladun diak fo dalan ba ema ida naran serbisu de\u2019it no mosu desviu sira. Iha biban nebe hanesan, sistema supervizaun la rigor. Fasil ba ema halo manipulasaun ba numeru sira no livre halo enganasaun (curang). Biban ba korrupsaun nakloke luan bainhira sistema fraku. <em>Needs<\/em> relasiona ho atitude mental nebe sente nunka iha buat ida sufisiente, atitude ida nakonun ho konsumerizmu, no sempre sente ninia nesesidade nunka iha ninin no rohan. <em>Needs<\/em> iha relasaun ho fator sira nebe nesesita husi individu ida-idak atu suporta ninia moris nebe normal. Atu satisfaz nesesidade ne\u2019e presiza rendimentu\/salariu nebe ekilibradu ho dezempenyu serbisu nebe hatudu iha organizasaun nia laran. Enkuantu <em>exposures<\/em> iha relasaun ho pena ba ator korrupsaun sira, nebe kaman tebes. Pena nebe kaman ladun iha efeitu dissuasor (efek jerah). Atu iha efeitu presiza pena ida todan no halo ator ba korrupsaun sira tenki sai kiak rabat rai no tenki lekar maka\u2019as sira nia oin ba publiku.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira aplika punisaun nebe todan, presiza mos hadia justisa. Ajentes judisionais sira tenki professional no imparsial. Tenki iha evidensia sira forte hodi kondena duni ema sira halo krimi, no tenki estuda no investiga ho klean hodi labele kondena sala ema inosente sira. Iha rai balun, aplika pena kapital (hukuman mati), ezekuta mate tiha ona ema nebe hetan akuzasaun foin hetan evidensia katak ema ne\u2019e inosente.<\/p>\n\n\n\n<p>Fator sira <em>greeds<\/em> no <em>needs<\/em> iha relasaun ho individu sira halo fraude (ator), enkuantu fator sira <em>opportunities<\/em> no <em>exposures<\/em> iha relasaun ho vitima ba hahalok fraude nian. <em>Greeds<\/em> iha relasaun ho ezistensia komportamentu ganansia nebe potensialmente eziste iha ema ida-idak.<\/p>\n\n\n\n<p>GONE sai obtakulu boot ba kombate korrupsaun. Maibe, Jack Bologne realsa katak, husi problema haat ne\u2019e, ida nebe mak sai sentru loloos ba korrupsaun mak <em>greed<\/em>, ganansia (keserakahan ka kerakusan). Sistema nebe dodok la nesesariamente halo ema ida sai korruptor bainhira ema nia moral sei di\u2019ak. Nesesidade urjente ladudu kedas ema ida ba halo korrupsaun bainhira nia lakanten. Pena nebe kaman ba ator korrupsaun la nesesariamente halo ema seluk inspiradu hodi tuir halo korrupsaun se ema ne\u2019e haree korrupsaun hanesan buat aat ka krimi ida, la interesse se krimi ne\u2019e boot ka ki\u2019ik.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde teoria GONE nebe hamosu husi Jack Bologne, sei iha tan teoria sira seluk nebe esplika kauza husi korrupsaun nian hanesan <em>CDMA theory<\/em>, mai husi letra oin <em>Corruption<\/em>, <em>Directionary<\/em>, <em>Monopoly<\/em> no <em>Accountability<\/em>. Teoria CDMA hamosu husi Robert Kligaard, nia afirma katak, korrupsaun akontese tanba fator poder (kekuasaan) no monopoliu nebe la akompanyadu ho akuntabilidade. &nbsp;Tuir teoriku ne\u2019e, monopoliu poder husi lideransa (<em>monopoly of power<\/em>) aumenta ho poder nebe aas nebe ema ida iha (<em>discretion of official<\/em>), sein iha supervizaun ka kontrolu nebe diak husi aparatu supervisor (<em>minus accountability)<\/em>, dudu ema ida ba halo aktu krimi korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Autor seluk, Donald R. Cressey, ho ninia <em>Fraud Triangle theory<\/em> afirma katak, iha fator 3 mak influensia fraude (kecurangan), mak <em>opportunity<\/em> (oportinidade), <em>motivation<\/em> (motivasaun), no <em>rationality<\/em> (rasionalidade). Fator 3 ne\u2019e iha ninia grau boot hanesan hodi influensia malu.<\/p>\n\n\n\n<p>Seluk husi teoria hirak ne\u2019e, teoria <em>Cost-Benefit Model<\/em>, esplika katak korrupsaun akontese bainhira utilidade (manfaat) korrupsaun nebe ema ida hetan\/sente boot liu kustu (biaya) ka ninia risku (Valor Utilidade Likidu husi Korrupsaun). Enkuantu teoria <em>Willinness and Opportunity<\/em> <em>to Corrupt<\/em> haree korrupsaun akontese tanba iha oportunidade (frajilidade husi sistema, ladun iha supervizaun\/kontrolu nsst.), no desejo (niat\/keinginan) hodi halo korrupsaun.&nbsp; Desejo ka hakarak halo tanba nesesidade no ganansia.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir <em>Motivation Actor<\/em>, ita bele distingue motivasaun ator sira nian ba lima. Dahuluk, ema halo korrupsaun ho motivasaun tanba <em>nesesidade<\/em>, daruak, ema halo korrupsaun tanba <em>oportunidade<\/em>, datoluk, tanba hakarak <em>hariku an<\/em>, dahaat, iha motivasaun tanba hakarak <em>hamonu governu<\/em>, no dalimak, tanba hakarak <em>domina ka kontrola Estadu ida<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste, tama iha rai nebe lafo kastigu todan ba korruptor sira. Pena ka kastigu ba korruptor sira kaman tebes, husi tinan 3 to\u2019o tinan 15, laiha pena perpetua (hukuman seumur hidup) ka pena kapital (hukaman mati). Pena nebe kaman tebes, halo korruptor ka ema seluk la arrepende ka ta\u2019uk ba halo korrupsaun. <em>Difference effect<\/em> nebe minimu.<\/p>\n\n\n\n<p>Teoria <em>Vroom<\/em> hateten katak eziste relasaun entre performa ka dezempenyu ema ida nian ho kapasidade no motivasaun nebe nia iha. Motivasaun ema ida nian sei influensiadu husi espetativa (expectation) ema ne\u2019e nian no valor (value) nebe kontein iha kada privadu ema ida nian. Bainhira espetativa (harapan) ema ida nian mak hakarak sai riku, mak iha possibilidade rua nebe nia sei halo. Bainhira valor nebe nia iha pozitivu, mak nia sei halo buat hirak nebe la kontra lei hodi sai riku. Maibe, bainhira ema ida iha valor negativu, mak nia sei koko ho dalan oioin hodi sai riku, dalan ida mak liu husi halo korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Teoriku seluk, Ramirez Torres, haree korrupsaun nudar krimi kalkulasaun <em>(crime of calculation)<\/em> ida, la\u2019os paixaun <em>(passion)<\/em> ka desejo ida de\u2019it. Ema ida halo korrupsaun bainhira nia haree ka halo kalkulu rezultadu (<em>reward<\/em>) nebe nia hetan husi korrupsi boot liu dok duke pena (<em>penalty)<\/em> nebe nia hetan ho possibilidade ema kaer nia ki\u2019ik liu. Se kaer mos, sei kastigu lakleur nia sai ona, no bele goza ho rezultadu korrupsaun ba tinan barak duke tinan sira nia sai dadur. Atu evita ida ne\u2019e, tuir autor nia hanoin, dalan diak liu mak halo korruptor sai kiak to\u2019o rabat rai, nune\u2019e nia lasei goja ho rezultadu husi korrupsaun nian maibe mos nia lakon hotu sasan sira hanesan uma, rai, kareta, osan mean ka buat folin sira hotu nebe nia iha. Husik nia serbisu husi zero hodi hahu hikas nia moris bainhira sai husi kadeia.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde fator hirak temi iha leten nudar kauza ba korrupsaun, sei iha elementu ka fator sira seluk, hodi dudu ka halo presaun ba ema ida hodi halo korrupsaun. <em>Dahuluk<\/em>, halo korrupsaun tanba hetan presaun (husi poder, sosiedade, familia, superior, partidu politika, nsst). Uza poder nebe iha hodi halo korrupsaun. Sosiedade nebe nia kultura no tradisaun konsumerismu, halo lia moris no lia mate nebe tenki hasai osan boboot, dudu ema ida ba halo abuzu de poder ka halo korrupsaun. Familia halo presaun, atu sosa buat luxu sira, dudu ema ida ho kapasidade ekonomika nebe ki\u2019ik tenki sosa uma, sosa kareta, nsst. Superior sira halo presaun ba subordinadu hodi fasilita projeto ba nia an ka ba nia familia sira. Partidu politika sira ijiji kontribuisaun boot ba ninia kuadru sira ka atu hetan votus, sira tenki na\u2019uk osan Estadu nian, ka hais kompainia sira hodi uza ba atividade sira partidu nian, ka uza hodi alisia ka sosa votus, tanba sira nia salariu ki\u2019ik. <em>Daruak<\/em>, tanba iha poder. Ema ida iha poder atu halo ka lahalo korrupsaun, no <em>datoluk<\/em>, tanba iha oportunidade, hanesan temi ona iha leten. Bainhira iha oportunidade nakloke no ema ida ninia moral fraku mak ema ne\u2019e fasil monu iha pratika korrupsaun. Aspetu tolu ne\u2019e, atu ida ka hotu-hotu, bele sai kauza ba aktu korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Fator nebe kontribui mos ba korrupsaun tanba pratika <em>perselingkuhan<\/em> husi kaben na\u2019in sira nebe mete ho feto ka mane seluk. Halo korrupsaun hodi satisfaz sira nia nesesidade biolojiku ka prazer sira. Na\u2019uk osan estadu nian hodi sosa sasan ka kareta ba ninia <em>selingkuhan<\/em> sira, tanba ninia salariu kontrola husi ninia fen ka la\u2019in.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho liafuan badak, hahalok korruptivu hahuu ho atitude kanten nebe todan. Atitude kanten nebe laiha ninin no rohan. Korrupsaun halo ema balun riku matak, iha poder no sai poderozu, no halo ema balun sai esploradu, insultadu, desprezadu no kiak rabat rai. Korrupsaun identiku ho atitude kanten.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>&nbsp;2.2 Autor sira Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Autor sira korrupsaun nian mak <strong>corruptor, corrompido no conivente. Corruptor <\/strong>mak ema nebe oferese ka promote vantajen balun hanesan osan, <em>bens<\/em> no <em>servi\u00e7os<\/em> (barang dan pelayanan) nebe <em>indevida<\/em> (tidak semestinya).&nbsp; <strong>Corrompido<\/strong> refere ba ema nebe simu ka aseita promesa vantajen indevida (osan, bens, no servi\u00e7os) husi korruptor.&nbsp; Enkuantu<strong> conivente<\/strong> refere ba ema nebe, biar nia la involvidu direktamente iha korrupsaun nebe halo husi <strong>corruptor<\/strong> no <strong>corrompido<\/strong>, nia iha kuinyesimentu kona-ba ema ida halo korrupsaun, maibe lahalo buat ida hodi sata netik, ka ajuda sobu korrupsaun ne\u2019e, ka informa ba orgaun kompetente sira hodi hola medidas ruma.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Omissaun <\/strong>(kelalaian) no <strong>irresponsavel<\/strong> mos inklui iha autor ba korrupsaun. Basaa, ema ida ninia <strong><em>omiss\u00e3o<\/em><\/strong>, fo benefisiu no proteje korruptor sira (<em>corruptor<\/em> no <em>corrompido<\/em>) no konsidera nudar krimi. Tanba ema ida nia <em>omiss\u00e3o<\/em> fo espasu ka biban ba ema ida halo korrupsaun. I<strong>rresponsavel<\/strong>, jeralmente karaterizada husi ajente ida nebe okupa kargu xefia ida iha administrasaun publika nia laran, nebe la akompanya, ho atensaun didiak no rigidez (ketat) nebe ninia funsaun ijiji, rotina serbisu husi ninia subordinadu sira. Ho forma ne\u2019e, xefe ida ne\u2019e laiha kuinyesimentu efetivu ba dokumentasaun sira sirkula iha ninia departamentu ka unidade, husi dokumentu sira nebe assina no tipu informasaun sira nebe ninia funsionariu sira asesu ba, ho nune\u2019e fo dalan ba hamosu korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema sira nebe involve iha korrupsaun, dala barak, balun koko halo rasionalizasaun hodi konvense nia an no ema seluk katak sira lahalo korrupsaun, katak sira nia hahalok ne\u2019e loos no aseitavel, tanba problema umanidade ka solidariedade. Balun to\u2019o fo sala ba sistema mak ladiak hodi kondena sira tanba lei la umana. &nbsp;Independentemente husi kulpadu ka inocente, maibe, bainhira tribunal halo kondenasaun no punisaun ona ba arguidu ida, bele halo rasionalizasaun no justifikasaun oinsa de\u2019it, nia nudar kriminozu ba korrupsaun nafatin. Bainhira halo rasionalizasaun no justifikasaun, em vez de hetan simpatia, hetan tan de\u2019it kondensaun husi sosiedade tanba martelu juiz nian nebe tarutu rona to\u2019o iha ema hotu nia tilun no hela metin iha ema nia ulun katak, korruptor mak hetan ona kondenasaun husi tribunal. Nune\u2019e, korruptor ida, bele halo rasionalizasaun, justifikasaun no retorika to\u2019o iha nebe, nia lasei hetan konfiansa husi publiku. No sai kontra-produsente ba korruptor ida okupa hikas pozisaun publiku ruma iha Estadu ka iha partidu, tanba publiku lakon tiha ona konfiansa ba korruptor, eseptu loke hikas prosesu no hetan evidensia foun katak nia inosente.<\/p>\n\n\n\n<p>Justisa sosial todan liu duke justisa legal, tanba ne\u2019e, korruptor balun sai husi dadur halo <em>suicidio<\/em> ka oho an, tanba sosiedade la perdoa sira, biar sira kumpri ona pena sira. Tanba justisa sosial nebe todan, tuir loloos halo ema moe no aprende atu evita halo korrupsaun, maibe ema sira nebe ninia kanten laiha ninin no rohan, no moral nebe mihis ona, pratika korrupsaun nafatin bainhira hetan oportunidade.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.3. Tipu Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha lejislasaun RDTL nian, korrupsaun aprezenta forma rua: Ida, korrupsaun ativa (artigu 294), seluk korrupsaun passiva <em>ilicita<\/em> (art 292) no korrupsaun passiva <em>licita<\/em> (art. 293). Korrupsaun <em>ativa<\/em> hetan pena ka kastigu entre tinan 3 to\u2019o tinan 10. Korrupsaun <em>passiva<\/em> <em>ilicita<\/em> hetan pena tinan 3 to\u2019o tinan 15 no korrupsaun <em>passiva licita<\/em> hetan pena tinan 3 ho selu multa.<a href=\"#_ftn4\">[4]<\/a> Pena ida kaman tebes, kompara ho <em>pena perpetua<\/em> (hukuman seumur hidup) no <em>pena kapital<\/em> (hukuman mati) nebe aplika iha rai seluk. Pena kaman sira hanesan ne\u2019e ladun produz <em>efeito dissuasor<\/em> atu evita ema lahalo tan korrupsaun iha Timor.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.4. Klassifikasaun Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Transparensia Internasional klassifika korrupsaun ba <strong>korrupsaun boot<\/strong>, <strong>ki\u2019ik<\/strong> no <strong>politika<\/strong>, depende iha kuantidade ka osan hira mak desviadu no iha setor nebe akontese korrupsaun ba. <strong>Korrupsau boot<\/strong> konsiste iha aktu kometidu iha nivel aas governu nian, nebe distorse (mengaburkan\/memutar balikan) politika sira ka funsionamentu Estadu nian, permite ka fo dalan ba lider ka xefe sira benefisia an ho kustu sira bens publiku nian, nebe involve soma expressiva rekursu sira, nebe halai ba hariku an rasik (enriquecimento pessoal) ka funsionamentu politiku no hetan partisipasaun husi klasse politika, funsionarius publiku boot sira no elite emprezarial sira. <strong>Korrupsaun ki\u2019ik<\/strong>, refere ba desvia osan ka sasan sira ho valor ki\u2019ik no mosu iha forma izolada. Corrup\u00e7\u00e3o ida ne\u2019e refere ba abuzu diariu ba poder nebe fo ba servidor iha nivel ki\u2019ik no mediu sira iha sira nia interasaun sira ho sidadaun baibain sira, nebe, dala barak, koko atu asesu ba bens ka servi\u00e7os baziku sira iha ospitais, eskola no departamentu ka unidade polisia sira nian no organizasaun sira seluk. Enkuantu <strong>korrupsaun politika<\/strong> refere ba manipulasaun sira iha politika, iha instituisaun no regra prosedimentu sira iha alokasaun rekursus no finansiamentu husi desizor politiku sira, nebe abuza ninia pozisaun hodi sustenta ninia poder, status no rikeza.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Korrupsaun politika<\/strong> mosu maka\u2019as tebes iha Timor, liliu halo manipulasaun ba informasaun sira, ba istoria, promote projetu no pozisaun ba malun, nsst.&nbsp; Politiku sira lori osan no sasan ba halo alisiamentu ka dada eleitor sira. Osan sira nebe hetan husi korrupsaun ativa no passiva sira, nauk husi Estadu nia osan ka hetan osan no sasan husi subornu kompainia sira nian. Kompainia sira halo suborn tan sira hein partidu sira nebe simu sira nia osan ka sasan sei fo projetu ba sira bainhira sira manan iha eleisaun no ukun. Partidu boot sira mak baibain benefisiadu liu ho subornu sira, tanba iha possibilidade liu atu manan eleisaun no ukun.<\/p>\n\n\n\n<p>Subornu la benefisia partidu ki\u2019ik sira, tanba sira laiha possibilidade atu manan. Korrupsaun mai sobu valor sira demokrasia nian tanba halo ema la\u2019os vota tuir ninia konviksaun no programa, maibe vota tuir osan no sasan sira nebe sira simu, prejudika ema sira nebe vota rasionalmente.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.5 Modalidade Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Modalidade korrupsaun fahe ba <strong>korrupsaun sirkonstansial<\/strong>, <strong>korrupsaun sistemika<\/strong>, <strong>korrupsaun preditiva<\/strong>, <strong>korrupsaun lateral<\/strong> no <strong>korrupsaun korporativa. Korrupsaun sirkonstasional<\/strong> mak korrupsaun ida nebe pratika hahu husi oportunidade nebe hatuur iha kolaborador empreza ida nia oin. &nbsp;La\u2019os planeada, funsionariu ka kolaborador sira apenas konklui katak konsegue hetan vantajen ba nia an ka ba ninia kompainia liu husi halo interferensia ba regra sira orijinalmente estabelesida iha relasaun sira ka ho sira nia klientes, publikus ka privadus, no\/ka fornesedor sira. Izemplu, iha kotasaun ba presu sira atu halo kontratasaun ba determinadu produtu ida ka serbisu ba kompainia. K<strong>orrupsaun sistemika<\/strong> mak korrupsaun ida nebe pratika husi funsionariu publiku sira em jeral, mak sai hanesan ajente sira nebe halo pratika sira <em>ilicita<\/em> ka proibido. Ho frekuensia ida karaterizada husi kultura ida estabelesida, pratika ida reiterada (repete hikas) no komum nebe mantein tanba auzensia punisaun, falta aplikasaun lijislasaun nebe iha ho forma ida rigoroza (ketat) ka lei sira nebe regida (tegas) atu dezinsentiva pratika <em>ilicita<\/em>. Iha kazu barak, pratika ida metin tebes ona, iha nebe susar tebes atu dehan <em>ilicita<\/em>. <strong>Corrup\u00e7\u00e3o sistemica<\/strong> ne\u2019e, kria ka estimula husi sistema rasik, tanba ninia inefisiensia (ketidak efisiennya), falta rigor (kurangnya ketelitian) no excesso informalidade (infomalitas yang berlebihan). Iha situasaun sira ne\u2019e, pagamentu ba subornu hanesan pratika korrente ka baibain ida, atu hetan <em>serbisu regular<\/em> (pelayanan reguler) sira ka atu burla (bobar\/menipu) norma aplikavel sira. Instituisaun politika no ekonomika sira nebe kontaminada ona husi korrupsaun no eziste toleransia ida iha nivel aas, atu husi parte ajente politiku sira ka husi parte populasaun liga ho pratika sira korruptas. <strong>Korrupsaun preditiva<\/strong> mak korrupsaun ida nebe ajente politiku mak halo korrupsaun molok assume kargu politiku ida. Akontese dala barak entre sira nebe halo lobby ba malun. Iha tipu korrupsaun ida ne\u2019e, komum tebes involve grupu ekonomiku sira ho interesse espesifiku no akontese ho intensidade boot molok atu hahu eleisauan, durante kampaine la\u2019o hela. <strong>Korrupsaun predetiva<\/strong> ne\u2019e akontese maka\u2019as iha Timor, hanesan promote projetus no pozisaun ba malun. <strong>Korrupsaun preditiva<\/strong> ne\u2019e akontese beibeik, grupu ekonomiku sira ne\u2019e fo ninia apoiu no vantajen ba kandidatu 2 ka liu, ho apoiu nebe hanesan ba hotu-hotu ka tuir ida-idak nia influensia no forsa hodi bele garante sira nia interesse bainhira kandidatu ninia vitoria konfirmadu ona iha eleisaun. <strong>Korrupsaun lateral<\/strong> mak korrupsaun ida nebe baibain bolu <em>aliciamento<\/em> (hakail ka dada ema ho osan, sasan, projetu ka pozisaun), pratika husi governantes iha bankadas lejislativas hodi bele apoia sira iha votasaun hodi sira nia projetu sira bele passa tuir sira nia interesse. La\u2019os husi parte governantes sira de\u2019it, maibe mos husi partidu sira hodi hakail eleitor sira nia votos. Tipu korrupsaun ida ne\u2019e akontese beibeik iha kada eleisaun iha Timor. Leba osan iha bornal ka pasta boboot hodi ba sosa eleitor sira atu vota ba sira. Pratika ida ne\u2019e iha Timor ho Indonezia kuinyese ho <em>serangan gajar<\/em>. La\u2019os fahe osan de\u2019it, maibe promote mos pozisaun ba malu. Aat liu tan, sosa no promote pozisaun ba kuadru partidu seluk nian. Kuadru nebe laiha integridade monu, la\u2019os de\u2019it ba halo kampainye malorek ba sira maibe orienta nonok ninia militante sira hodi vota ba partidu nebe hakail ona sira. <strong>Korrupsaun korporativa<\/strong> mak tipu korrupsaun ida nebe aat liu iha pratika <em>ilicita<\/em>, tanba aleinde hatudu estrutura korporativa nebe aat tomak ona relasiona ho performa emprezarial ka negosiu nian, lori ninia pessoal ka kolaborador sira ba julgamentu sosiedade nian. Liu tan ida ne\u2019e, hatuur prinsipal ator husi faktu sira iha oin hanesan protagonistas espetakulu ida lolos nian. Buat nebe hein atu hetan mak hakarak hatur justisa ho firmi, liu husi dalan ida duru, rigorozu no firmi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.6 Impaktu husi Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun nudar krimi ida nebe seriu tebes no ninia impaktu negativu tebes ba rai ida tanba hamenus kredibilidade no fluxu investimentu iha pa\u00edz, prejudika efisiensia administrasaun publika, reduz produtividade invenstimentu publiku, fasilita atividade krimi organizadu sira, dezestimula investimentu privadu, aumenta maka\u2019as liu tan kustu operasional iha pa\u00edz, afeta negativamente kompetitividade pa\u00eds nian tanba hasa\u2019e kustu investimentu, kria perda (kerugian) ba arrekadasaun tributaria (pendapatan pajak), estraga esforsu sira hodi produz dezenvolvimentu ekonomiku no sosial, &nbsp;diminuiu efetividade gastu sosial, impede ruptura siklu sira pobreza, aumenta indises ba kondisaun sira pobreza nian no aumenta dezigualdade sosial.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2.7 Kombate Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Haree ba impaktu hirak ne\u2019e, mak korrupsaun la\u2019os sai nudar krimi baibain ida, maibe nudar krimi ida kontra umanidade, kontra estadu no kontra povu. Tan ne\u2019e, korrupsaun sai inimigu boot Estadu no Povu nian. Nudar inimigu ema hotu nian, tuir lolos, elementu tomak iha sosiedade nia laran, tenki serbisu hamutuk hodi kombate ho seriu pratika korrupsaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste, diak liu, deklara korrupsaun nudar inimigu komum ida, hodi nune\u2019e, elementu hotu-hotu iha sosiedade nia laran, ka forsa vivas sira iha Timor, hotu-hotu tenki hamutuk hodi kombate lisuk korrupsaun duke lider sira halo malu ba inimigu no lakon nia tempu tomak hodi kombate malu no husik korrupsaun la\u2019o livre. Estadu Timor-Leste hatudu ona ninia vontade atu kombate no elemina tipu korrupsaun iha Timor, liu husi medidas prevensaun no kombate korrupsaun. Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) nudar <em>front liner<\/em> ba kombate korrupsaun, maibe seidauk funsiona ho efetivu no efisiente tanba limitasaun sira nebe sira iha, nune\u2019e mos kompetensia nebe fo ba sira seidauk forte hanesan Komisi Pemberantasan Korupsi (KPK) iha Indonezia, nebe iha kompetensia bele kaer korruptor sira. Seluk ho ne\u2019e, pena nebe aplika ba korruptor sira sei kaman tebes iha nebe ladun produz efeitu dissuasor.<\/p>\n\n\n\n<p>Kombate korrupsaun labele sai responsabilidade KAK nian mesak, maibe sai responsabilidade sidadaun Timoroan tomak nian. Hotu-hotu tenki serbisu hamutuk hodi kombate korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha dalan balu nebe ita bele liu hodi kombate korrupsaun:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Kombate korrupsaun hahuu husi ita nia an rasaik. Kombate ita nia<em> ego<\/em> no ganansia sira nebe hakarak hetan buat hothotu, maibe latuir dalan nebe sosialmente aseita.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Liu husi familia no eskola. Iha uma, koalia ba malu, fo hanoin beibeik ba malu hodi sees husi korrupsaun. Fen ho la\u2019in labele halo presaun ba malu hodi hetan buat ida ne\u2019e ka ida neba, latetu kapasidade familia nian. Familia no eskola iha responsabilidade hanorin edukasaun moral ba oan sira, hahuu husi ki\u2019ik. Hanorin labele foti ka nauk ema nia sasan, labele halo manipulasaun, bobar, bosok no lohi, maibe tenki sinseru, onestu, moris tuir regras no lei, moris tuir moral nebe aseitavel iha sosiedade. Edukasaun moral nudar fundasaun nebe tenki fo ka hanorin desde sei ki\u2019ik. Ho edukasaun moral mak kada individu lafasil hakfodak ka nakdedar halo korrupsaun. Ema nebe iha moral sei hatene katak la justu, laiha integridade no dignidade bainhira halo korrupsaun. Sira hatene korrupsaun sei halo moe an, halo moe familia no prejudika ema seluk.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Lider sira tenki iha integridade no sai izemplu diak. Lider partidu politiku sira, figuras publikas sira no lider relijiozu sira, tenki hatudu izemplu diak, sai lider nebe iha integridade, iha moral, la\u2019os lider sira nebe ba hais ninia membru sira hodi hariku an ka satifaz ninia prazer sira. Lider iha sentidu ida lolos, fo influensia ba subordinadu sira, fo izemplu diak kona-ba integridade moral. Bainhira lider sira estadu, governu, kompainia no relijioza sira lahalo fraude mak ida ne\u2019e bele satan ema sira iha sira nia okos hodi lahalo mos korrupsaun. Subordinadu sira sempre banati tuir saida mak sira nia lider sira halo. Lider sira mak tenki sai <em>front liner<\/em> iha sira nia serbisu fatin hodi kombate korrupsaun, labele sai fali ator ba korrupsaun.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Intensivamente kuda valor sira relijiaun nian. La\u2019os segredu ona bainhira kuda valor relijiaun sira mak bele ajuda halo lakon korrupsaun. Relijiaun ida-idak, bazikamente, lahanorin hahalok sira aat ka kondenavel. Mak ema sira fiar na\u2019in baibain lamonu iha aktu korruptivu sira. Ba ida ne\u2019e mak lider relijioza sira mos tenki sai izemplu, no tenki esplika beibeik iha Igreja no iha Mesjid sira atu hasees fiar na\u2019in sira husi pratika sira korrupsaun nian.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Presiza hatuur supremasia lei nebe forte. Presiza tebes lei nebe forte hodi hatuur justisa ida metin no lolos. Bainhira lei la funsiona tuir ninia funsaun lolos, mak publiku nia fiar ka konfiansa lakon. Ho harii supremasia lei nebe forte, mak ator korruptor sira lahetan leet hodi halo korrupsaun. Dezenvolve supremasia lei nebe forte no aplika ho justu ba ema hotu.&nbsp; Labele <em>kawan amankan kawan <\/em>ka <em>tajam ke bawah, tumpul ke atas<\/em>, ka halo jogo a favor ba maluk no kastigu ema seluk. Ho aplikasaun lei nebe justu ba ema hotu mak laiha ona ema ruma iha impune (kebal) husi lei.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Uza teknolojia hodi kombate korrupsaun. Teknolojia dijital ohin loron buras tebes. Uza teknolojia hodi fasilita sistema burokrasia atu iha administrasaun, kompainias, negosius ka instituisaun edukasaun. Ho teknolojia bele superviziona no kontrola kada atividade hodi minimiza oportunidade ba korrupsaun.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Taka dalan no leet Internasional sira. Korruptor barak mak nauk osan no subar iha rai-li\u2019ur. No barak mos halai ba rai-li\u2019ur hodi eskapa husi justisa. Ho taka dalan no leet internasional sira mak fasil buka tuir no kaer korruptor sira hodi lori ba hasoru justisa. Ba ida ne\u2019e, rai hotu-hotu tenki serbisu hamutuk, tanba korrupsaun nudar fenomenu mundial no afeta mundu tomak, tan ne\u2019e rai hotu-hotu tenki serbisu hamutuk.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Presiza kastigu sira todan. Atu kombate tipu korrupsaun hotu-hotu ho seriu presiza punisaun sira todan no iha efeitu dissuasor (efek jerah) hanesan aplika pena nebe todan, dadur husi tinan 3 to\u2019o tinan 30 no estadu tenki foti tomak sira nia riku-soin sira, halo sira sai kiak rabat rai.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Korruptor sira laiha ona moe. Presiza kuda no hamoris hikas moe iha sira, liu husi publika beibeik sira nia oin iha televizaun no jornais sira, ka lori sira husi postu administrativu ida ba postu administrativu seluk, haruka sira aprezenta an ba publiku, no haruka sira hananu \u201cha\u2019u korruptor\u201d iha merkadu sira.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3. Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun nudar forma patolojia sosial ida nebe akontese iha mundu tomak, akontese iha tempu uluk kedas, husi sivilizasaun antiga to\u2019o ohin loron. Ema sira monu iha korrupsaun tanba kanten, sira nia moral mihis ka laiha ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema barak monu iha korrupsaun tanba sira nunka satisfeitu ho buat sira nebe sira iha ona. Tanba sira nia ganansia ka kanten, halo sira hakarak hetan no hetan tan buat hotu nebe monu iha sira nia matan.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrupsaun nudar krimi ida nebe ameasa tebes ezistensia Estadu ida nian tanba nia la\u2019os destabiliza de\u2019it politika no ekonomia rai ida nian, maibe nia sobu justisa no instituisaun demokratikas sira Estadu nian. Aat liu tan, korrupsaun mai haboot tan de\u2019it pobreza tanba korruptor sira la\u2019os hetan de\u2019it buat nebe nudar sira nia direitu, maiba han no sobak hotu buat nebe nudar direitu ema seluk nian, han no sobak mos buat sira nebe nudar Estadu no povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha rai hotu-hotu nebe ukun-an, korrupsaun sai inimigu lolos, no inimigo boot Estadu no povu nian, tanba korrupsaun sai obstakulu ba demokrasia, justisa no dezenvolvimentu ekonomika no sosial. Korrupsaun prejudika efisiensia administrasaun publika, reduz investimentu publiku, fasilita krimi organizadu sira, no hamosu prejuizu boot ba estadu no impede esforsu sira husi Estadu nian atu hakotu siklu pobreza no aumenta dezigualdade ekonomia no sosial. Tan ne\u2019e, tenki konsiensializa, organiza no mobiliza ema hotu hodi halo kombate hasoru korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Kombate ho efisiente no efikaz ba korrupsaun hahu husi ita nia an rasik, ida-idak tenki kombate ninia egoismo, kombate ninia ganansia atu la prejudika ema seluk. Kombate korrupsaun tenki hahu husi edukasaun, kuda iha ema hotu nia neon kona-ba valor moral sira hodi evita monu iha krimi korrupsaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tenki hametin sistema no instituisaun legal sira hodi taka dalan no atua ho firmi no duru hasoru korruptor sira. Tenki fo kastigu todan nebe produz efeitu dissuasor hodi ema hotu ta\u2019uk no lahalo tan korrupsaun.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> Huntington, S.P. (1968). Political Orden in Changing Societies, New Haven, Yale University Press.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref2\">[2]<\/a> Lei N\u00ba 7\/2020, kona-ba Medidas Prevensaun no Komabate Korrupsaun, publika iha Jornal da Rep\u00fablica, Serie 1, N\u00ba 35, 26 de Agosto 2020.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref3\">[3]<\/a> Haree iha Kodigu Penal, aprovado ho Dekretu-Lei 19\/2009 iha 8 Abril, ho baze iha autorizasaun nebe lei 13\/2008, iha 13 Outubru, fo, no alteradu ho lei 6\/2009, iha 15 Julho, 2\u00aa Edisaun, Tribunal de Recursos.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref4\">[4]<\/a> Haree mos iha Lei N\u00ba 7\/2020, kona-ba Medidas Prevensaun no Komabate Korrupsaun, publika iha Jornal da Rep\u00fablica, Serie 1, N\u00ba 35, 26 de Agosto 2020.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Carlos da Silva L.F.R. Saky Introdusaun Isu kona-ba korupsi sempre atrativu ba diskusaun ka debate sira, tanba korrupsaun nudar forma patolojia sosial ida nebe sempre eziste iha kualker sivilizasaun umana. La importa sivilizasaun antiga, moderna ka paska moderna rasik, korrupsaun sempre prezente no da\u2019et ho interesse ema barak nian. Korrupsaun la kuinyese estatu sosial [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8204,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-8200","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8200","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8200"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8200\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8205,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8200\/revisions\/8205"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8204"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8200"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8200"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8200"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}