{"id":8214,"date":"2021-05-02T22:32:26","date_gmt":"2021-05-02T13:32:26","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8214"},"modified":"2021-05-02T22:32:28","modified_gmt":"2021-05-02T13:32:28","slug":"kultura-korrupsaun-hamate-povu-nia-mehi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/02\/kultura-korrupsaun-hamate-povu-nia-mehi\/","title":{"rendered":"Kultura Korrupsaun Hamate Povu Nia Mehi"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Everd Scor Rider Daniel<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Korrupsaun sempre hamosu pol\u00e9mika iha rai laran no mundu internacional, ema hotu sente krime ida ne\u2019e perigozu tamba bele hamate povu nia mehi. Povu hakarak egualidade e prosperidade, moris ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho esperansa e justisa. Ida ne\u2019e maka povu nia mehi. Infelizmente, realidade la hamutuk ho povu nia mehi. Loron mundial Anti Korrupsaun sai evidensia luta klase sosial tamba povu sei terus tan problema ida ne\u2019e. <em>Corruption Perceptions Index <\/em>(CPI), nu\u2019udar instituisaun global ne\u2019eb\u00e9 iha kompetensia kona-ba lansamentu dadus korrupsaun iha mundu, esplika Timor Leste iha 2020, tuur iha posizaun 86, relata ho \u00cdndise Persesaun Korrupsaun iha set\u00f3r p\u00fabliku. Evidensia ne\u2019e esplika kultura korrupsaun sei buras nafatin iha Timor Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">In termus de \u201ckorrupsaun\u201d, deskobre hosi lian Latin \u201cCorruptus\u201d ne\u2019eb\u00e9 sin\u00f3nimu iha Ingl\u00eas \u201cto break\u201d, signifika \u201csobu, destrui, harahun\u201d. Robert Klitgaard (1988), hakerek livru &#8220;Controlling Corruption&#8221;, deskobre f\u00f3rmula kona-ba fatores hirak ne\u2019eb\u00e9 hamosu korrupsaun. Nia esplika f\u00f3rmula &nbsp;C = M + D \u2013 A, signifika \u201cKorrupsaun (Corruption) igual Monopoliu (Monopoly) mais Diskrisaun (Discretion) menus Akuntabilidade (Accountability)\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esplikasaun ne\u2019e fo komprensaun ida katak korrupsaun akontese tamba ema ne\u2019eb\u00e9 iha poder halo monopoliu tuir nia diskrisaun (posizaun), relevante ho ema ruma ka grupu ne\u2019eb\u00e9 aproveita poder pol\u00edtika (privilejiu) mais falha akuntabilidade hosi posizaun ne\u2019eb\u00e9 maka iha. Ida ne\u2019e hanesan kestaun exame de konsiensia ba ema ida-ida, liu-liu sira ne\u2019eb\u00e9 kaer poder iha sistema nia laran. Ema maka ukun, fasil atu monu ba pragmatismu e lakon nia konsiensia tamba hakarak hariku nia-an tuir interese privadu. In termus de poder, sempre eziste tendensaun ruma ba krime korrupsaun, e uma vez akontese kada mandatu governu ida nian (n\u00e3o h\u00e1 mudan\u00e7a s\u00f3 altern\u00e2ncia de poder). Paradigma intelektual tenta halo diagn\u00f3stiku katak falhansu boot ne\u2019e akontese hosi ema nia privadu ne\u2019eb\u00e9 deskarakterizadu, laiha konsiensia moral kona-ba oinsa atu uza poder. Portanto, psikoloj\u00eda p\u00fabliku lakon ona konfiansa, sira ukun maibe la servi povu tamba korrupsaun, ida ne\u2019e hatudu katak sira nega poder ne\u2019eb\u00e9 sira impresta hosi povu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artigu \u201cFoundational Understanding of Corruption\u201d, hakerek fatores hirak maka hamosu korrupsaun; Fat\u00f3r primeiru, ligado hosi fat\u00f3r individu, tamba presaun ekonomia, e oportunidade obriga ema halo korrupsaun. Problema ida ne\u2019e ligado ba ambisaun e ema nia integridade. Fat\u00f3r segundu, korrupsaun mosu tamba laiha transparensia jestaun p\u00fabliku e sistema kontrolu ne\u2019eb\u00e9 diak. Fatores rua ne\u2019e esklarese katak krime ida ne\u2019e depende vontade pol\u00edtika governu nia ne\u2019eb\u00e9 responsivel e sustentavel hodi atinje medida prevensaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pontu de vista hosi p\u00fabliku agora fo ezame moral ba governu, oinsa sira nia komitmentu luta hasoru korrupsaun. Parlementu Nacional Timor Leste aprova lei, forma Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) iha loron 29 fulan Ju\u00f1u tinan 2009. Depois de aprovasaun, sei presija tempu naruk atu forma baze legal kona ba servisu KAK ninian. Kuaze tinan sanolu nia laran (2009-2020), Timor laiha instrumentu ne\u2019eb\u00e9 forte, tamba ne\u2019e iha dalan klaran, conserteza mosu tendesia makas ba aktu korrupsaun iha sistema governasaun. Apesar governu forma tiha ona KAK desde 2009, maibe realidade hatudu durante ne\u2019e governu seidauk aprova lei kona-ba legalidade atu konkretiza funsaun KAK nia ba medida prevensaun korrupsaun iha Timor Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Parlementu Nacional iha tinan 2020, foin aprova lei foun KAK nia kona-ba implementasaun t\u00e9kniku e estabelese mekanismu sira ne\u2019eb\u00e9 presija. Governu aprova ninia promulgasaun husi Prezidente Rep\u00fablika, liu hosi dekretu Lei N\u00fameru 7\/2020, ne\u2019eb\u00e9 defini medida prevensaun no kombate korrupsaun, publika iha loron 26 fulan Agostu 2020. Lei ne\u2019e sei vig\u00f3ra iha loron 180 hafoin ninia publikasaun (mais ou menus iha fulan Fevereiru, 2021). Governu nia vizaun atu estabelese mekanizmu ne\u2019eb\u00e9 efetivu hasoru korrupsaun, kumpre prins\u00edpiu fundament\u00e1l Lei-inan nian, hanesan universalidade direitu, igualdade no legalidade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir l\u00f3jika povu nian, wainhira instrumentu e mekanismu KAK nia kompletu no hamriik ho nia imparsialidade, concerteza desde KAK harii iha tinan 2009 liu ba, povu bele akompanha servisu KAK nia atu halo investigasaun, e buka evidensia kona ba funsionariu p\u00fabliku sira inklui membru partidu ne\u2019eb\u00e9 iha tendensaun pol\u00edtika ba aktu korrupsaun. Komitmentu governu hasoru korrupsaun, sei hamosu pontu interogasaun boot hosi p\u00fabliku, sera que durante ne\u2019e laiha aktu korrupsaun iha sistema pol\u00edtika nia laran?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Desde nia aprovasaun, KAK hamriik ho vizaun: Timor-Leste, Estadu Demokr\u00e1tiku ne\u2019eb\u00e9 ho kultura ida forte, la simu korrupsaun ba interese no prosperidade povu nian\u201d. Maibe p\u00fablikumerese atu preokupa, sera que durante ne\u2019e, iha tendensia hosi interese pol\u00edtika ruma, ne\u2019ebe maka impede KAK nia funsaun nudar orgaun ne\u2019eb\u00e9 ho esp\u00edritu luta hasoru korrupsaun. Duvidas ne\u2019e hamosu pol\u00e9mika kona-ba komitmentu anti korrupsaun iha Timor Leste. Kada tinan governu selebra KAK nia komemorasaun desde aprova iha tinan 2009, maibe povu la hatene, oinsa KAK nia rezultadu servisu, nusa governu iha tinan hirak nia laran seidauk aprova KAK nia instrumentu legal atu forma medida prevensaun e investigasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Poder Sempre Hamonu Ema ba Korrupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uluk iha tempu rezistensia, luta nain sira hasoru inimigu, agora povu kontinua luta hasoru korrupsaun. Sera que, sei iha atensaun ba asuntu ida ne\u2019e? Kestaun fundamental ne\u2019eb\u00e9 hafanu ema hotu nia konsiensia, tamba realidade hatudu korrupsaun durante tinan ba tinan ameasa povu nia moris. Lord Acton (1834\u20131902), koalia pensamentu ne\u2019eb\u00e9 importante katak \u201c<em>Power tends to corrupt, absolute power corrupts absolutely<\/em>\u201d. Sentido hosi pensamentu ida ne\u2019e hatudu direitamente kr\u00edtika governu ka ukun nain sira maka iha poder pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 boot, sempre iha tendensaun ba korrupsaun. Lord Acton fahe nia hanoin katak Governu maka iha poder no autoridade, kualker tempu bele aproveita posizaun hanesan oportunidade ida atu hariku nia-an e viola povu nia direitu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lord Acton hatudu iha sistema ida nia laran, sempre iha tendensaun ruma ba sira ne\u2019ebe maka kaer poder pol\u00edtika, ho fasilidade ne\u2019eb\u00e9 maka iha, sira fasil atu monu ba korrupsaun. Esplikasaun ida ne\u2019e hatudu kona-ba krizi moral e krizi rensponsabilidade e krime ne\u2019e kria hosi ema nia kar\u00e1kter, ne\u2019eb\u00e9 nunka satisfas ba ema ida-ida nia ambisaun atu akumula materia ho maneira saida deit, abuza poder atu estraga ema barak nia interese. Akontesementu ne\u2019e hatudu korrupsaun tama kategoria krime extraordin\u00e1riu, katak ema ne\u2019eb\u00e9 maka kaer poder iha potensia halo kamuflase e asaun invisivel iha aktu korrupsaun hodi salva nia-an hosi sansaun ruma. In termus de krime extraordin\u00e1riu ne\u2019e signifika atu hatudu diferensia entre krime hosi ukun nain sira (elite) ho ema sivil baibain, esemplu maka naok sasan ruma, ne\u2019ebe nia (ema sivil) sei fasil atu hetan sansaun kriminal. Apesar, ukun nain sira halo ona korrupsaun, maibe dalabarak sira sei susar hetan sansaun hosi krime ne\u2019ebe maka sira halo. Diferensia hosi kazu rua ne\u2019e maka hatudu korrupsaun hanesan krime ida ne\u2019eb\u00e9 extraordin\u00e1riu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lei Internacional Kontra Korupsaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>The United Nations Convention Against Corruption<\/em> (UNCAC\/ sigla Ingl\u00eas) hanesan Konvensaun internacional kombate korrupsaun, liu Resolusaun N\u00fameru 58\/4 iha 31 Outubro e depois de implementasaun iha 14 Desembro 2005. Resolusaun ne&#8217;e primeira vez harii e hatudu vontade koletivu entre nasaun iha mundu internacional e estandar internasional kona-ba mitigasaun ba risku korrupsaun. Iha 2020, hamutuk 187 nasaun iha ONU nia okos maka ratifika tiha ona konvensaun ida ne&#8217;e. Timor-Leste ratifika konvensaun internacional kona-ba kombate korrupsaun ne&#8217;e iha tinan 2009. Implementasaun UNCAC obriga Estadu tenke alinha instituisoens no sistema nasional tuir konvensaun e relatoriu periodikamente kona-ba progresu implementasaun. Importansia husi implementasaun tratadu ne\u2019e atu tulun halo reformasaun, e hadi\u2019a sistema no instituisaun nacional hodi kria transparensia no akuntabilidade orgaun p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*(Everd Scor Rider Daniel nudarAluno Rela\u00e7\u00f5es Internacionais e Escritor Media)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Everd Scor Rider Daniel Korrupsaun sempre hamosu pol\u00e9mika iha rai laran no mundu internacional, ema hotu sente krime ida ne\u2019e perigozu tamba bele hamate povu nia mehi. Povu hakarak egualidade e prosperidade, moris ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho esperansa e justisa. Ida ne\u2019e maka povu nia mehi. Infelizmente, realidade la hamutuk ho povu nia mehi. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8215,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-8214","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8214"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8216,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8214\/revisions\/8216"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}