{"id":8227,"date":"2021-05-03T17:27:09","date_gmt":"2021-05-03T08:27:09","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8227"},"modified":"2021-05-03T17:27:10","modified_gmt":"2021-05-03T08:27:10","slug":"liberdade-imprensa-jornalista-tenke-funu-ho-laran","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/03\/liberdade-imprensa-jornalista-tenke-funu-ho-laran\/","title":{"rendered":"Liberdade Imprensa: Jornalista Tenke Funu Ho Laran"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Everd Scor Rider Daniel<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>World Press Freedom Day<\/em> (WPFD) selebra iha loron 3 fulan-Maiu, nu\u2019udar Loron Internacional da Liberdade de Imprensa. Loron ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho esperansa ba povu nia liberdade.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha loron liberdade imprensa ida ne\u2019e, apela ita hotu halo reflesaun, liu-liu Jornalista sira tenke reflete ba loron ida ne\u2019e: oinsa posizaun moral hosi Jornalista, iha laloran informasaun ne\u2019eb\u00e9 agora ita hotu enfrenta daudaun? Neste momentu, povu enfrenta moris ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho informasaun. Cadavez, informasaun bele sai matadalan ba ita, no mos bele lori ita ba hasoru dezastre wainhira ita konsumu informasaun ne\u2019eb\u00e9 la saudavel.<\/p>\n\n\n\n<p>Sistema demokrasia apoiu liberdade informasaun, tantu iha m\u00eddia imprime e elektr\u00f3nika. Sinais ne\u2019e alerta ba servisu Jornalista, atu hamriik ho ninia independensia e tenke funu ho laran hodi serv\u00ed povu nia kuriosidade, nafatin luta defende lia-loos ho prinsipiu jornalizmu \u201ccover both sides\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Jornalista nu\u2019udar representante instituisaun m\u00eddia nian, agora daudaun enfrenta servisu ne\u2019eb\u00e9 todan. Aleinde nia papel serv\u00ed povu nia kuriosidade, au mesmo tempu oinsa defende informasaun ne\u2019eb\u00e9 saudavel ba povu. Kestaun ne\u2019e hanesan exame de konsiensia ba kredibilidade Jornalista sira nian. Tanba ne\u2019e, obriga Jornalista sira atu hakas-an hodi komprende akontesementu iha terrenu, tanba antes Jornalista sira hakerek testu, sira tenke komprende ninia kontestu. Testu deskobre hosi kontestu, e kontestu maka konstrui testu. Iha interligado entre asuntus rua ne\u2019e. Definisaun hosi testu maka hanesan literatura ne\u2019eb\u00e9 hakerek iha livro, no kontestu refere ba akontesementu. Kualker tempu, obriga Jornalista sira tane as ninia kuriosidade e kapasidade hodi analiza kontestu, antes nia hakerek testu. Jornalista tenke konsientiza katak labele deit kesi nia-aan ba testu, maibe deskobre kontestu.<\/p>\n\n\n\n<p>Privil\u00e9jiu maka Jornalista sira hetan liu hosi konfiansa povu nian, nu\u2019udar ema ne\u2019eb\u00e9 hamriik iha primeira linha hodi hakerek informasaun ba p\u00fabliku. Tanba ne&#8217;e, hosi povu nia konfiansa maka determina Jornalista nia ezistensia. Jornalista nian servisu, importante e prinsipal tebes, tanba diretamente liga ho interese komum, ne\u2019eb\u00e9 povu presija \u00e9tika-moral hosi Jornalista sira hakerek ho onestu, livre hosi interese, no hato\u2019o lian hosi sira ne\u2019ebe laiha lian (lian laek\/kbiit laek sira).<\/p>\n\n\n\n<p>Jornalista ne\u2019eb\u00e9 representa instituisaun m\u00eddia nian, tenke esforsu kona-ba nia integridade atu defende faktus. Jornalista prontu hodi entrega sira nia-an tama ba kampu de batalha (arena perang), hamriik ho nia imparsialidade hodi funu hasoru problema injustisa, ezerse servisu ho profesional, labele kahur faktus ho interese pol\u00edtika.<\/p>\n\n\n\n<p>Ne&#8217;e hanesan desafiu ida maka agora p\u00fabliku enfrenta tanba informasaun balun ne\u2019eb\u00e9 m\u00eddia lansa, sempre hamosu interpretasaun no tendensaun pol\u00edtika. Problema ne\u2019e laos buat ida segredu, tanba ita hotu rekonhese katak iha sistema nia laran laiha buat ida maka livre &#8220;free value&#8221; (tidak ada sesuatu yang bebas nilai). Relasaun komersial e pol\u00edtika sempre eziste, liu hosi sistema simbiose mutualismu ne\u2019eb\u00e9 normalmente akontese, maibe importante liu maka m\u00eddia labele lakon konfiansa hosi povu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Jornalista Tenke iha Kuriosidade e Sempre Duvidas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Jornalista tenke hamriik ho prinsipiu e karakter ne\u2019eb\u00e9 metin, katak sempre sente duvidas nafatin ba kualker situasaun maka nia enfrenta (Ishwara, 2005). Ida ne\u2019e hanesan rekejitus prinsipal hosi Jornalista antes nia hakerek. Tom Friedman, Jornalista <em>New York Times<\/em>, ne\u2019eb\u00e9 foka makas kona-ba: nusa jornalista sira tenke \u201cduvidas\u201d? labele simu lia anin ka rumoris, ansi atu fiar ba buat ida, maibe primeiru Jornalista tenke duvidas ho saida maka nia simu antes nia klarifika, hodi prevene lia falsu. Jornalista ne\u2019eb\u00e9 mantein atu duvidas nafatin ho saida maka nia rona ka hare, concerteza hatudu katak nia iha karakter ne\u2019eb\u00e9 forte no la naran fiar ba lia anin, antes nia verifika faktus (fack checking) kona-ba informasaun maka nia simu (Ishwara, 2005).<\/p>\n\n\n\n<p>Wainhira hasoru situasaun ka problema ruma, Jornalista tenke defende prinsipiu 5 W + 1 H (What, When, Where, Who, Why + How) nu\u2019udar matadalan ida hodi pronfunda kontestu. Antes atu hakerek noticias, Jornalista presija pontu interogasaun lubuk ida: saida maka akontese; nusa problema ne\u2019e mosu; bainhira ne\u2019e sai problema; se maka kria problema ne\u2019e; nia akontesementu iha ne\u2019eb\u00e9; oinsa rezolve problema ne\u2019e. Kestaun ne\u2019e ligado ho prinsipiu Jornalismu, wainhira ezerse sira nia profisaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Jornalista mantein nia posizaun katak nia tenke duvidas! liu hosi dalan ida ne\u2019e, ninia ezistensia sei bele moris (hanya dengan bersikap skeptis, Jurnalis akan selalu hidup). Hanesan ita akompanha, realidade hatudu m\u00eddia barak maka lakon ninia konsiensia kr\u00edtika, tanba maioria tama iha ambiente \u201ccheerleader complex\u201d: selebra e satisfas ho saida maka iha, ladun esforsu e deskobre buat foun, maibe lao tuir dalan ne\u2019eb\u00e9 maka iha tiha ona (ikut arus). M\u00eddia imprime ka elektronika, hotu-hotu kompete hatuun noticias atu duni tarjetu deit (kuantidade) maibe ladun konsidera ninia kualidade. Ida ne\u2019e hanesan auto kr\u00edtika ba m\u00eddia nia servisu, tanba ita hotu nia dever, presija konstrui m\u00eddia nia kualidade. Joseph Pulitzer hateten, m\u00eddia nunka atu sai boot, wainhira ezerse deit ninia lansamentu ka publikasaun jornal barak-barak, maibe tenke hakerek noticias ne\u2019ebe ekslusivu.<\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba hakerek nain nia esperensia nu\u2019udar Jornalista iha Jakarta, hau hanoin ita presija muda kultura hakerek m\u00eddia hosi <em>Straight News<\/em> muda ba <em>In Deepth News<\/em>. Primeiru, <em>Straight News<\/em> hanesan noticias badak maka loron-loron jornalista sira hakerek online (maioria ninia formatura hakerek kona-ba saida maka akontese, maibe la aumenta haklean tan ho analiza ka ideas ruma tantu hosi Jornalista rasik e mos fontes saintifiku). Segundu, <em>In Deepth News<\/em> hanesan noticias ne\u2019eb\u00e9 naruk liu, e presija Jornalista nia konsiensia no konhesimentu t\u00e9kniku, oinsa haklean informasaun ka dadus, no mos analiza hosi fontes akad\u00e9miku ka sientista sira nia perspektivu, hodi nune\u2019e konteudu hosi noticias ne\u2019e laos deit aumenta naruk maibe aumenta forte e ekslusivu. Kestaun ne\u2019e presija mentalidade Jornalista, oinsa ezerse prinsipiu investigasaun kona-ba fontes informasaun, nune\u2019e bele deskobre noticias ne\u2019eb\u00e9 kualidade (labele multiplika ka repete fila fali noticias sira ne\u2019eb\u00e9 maka hanesan).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oinsa Midia Defende Faktus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Maneira oinsa atinje kapasidade intelektual Jornalista sira, tenke liu matadalan ida ne\u2019ebe saintifiku. Bill Kovach no Tom Rosenstiel (2001), iha livru &#8220;The Elements of Journalism, What Newspeople Should Know and the Public Should Expect&#8221; hanoin ba prinsipiu fundamentais hirak ne\u2019eb\u00e9 media tenke kaer (Ishwara, 2005):<\/p>\n\n\n\n<p>(1) Dever atu hakerek lia loos; (2) Obedese ba direitu Povu nian ; (3) Disiplina kona-ba verifika faktus; (4) jornalista tenke livre hosi fontes informasaun; (5) knaar jornalista livre atu kritika ba governu; (6) Jornalista tenke fasilita forum kr\u00edtika ba publiku; (7) Jornalista esforsu kria informasaun ida ne\u2019ebe importante sai interestante e relevante; (8) Jornalista hakerek ho komprehensivu e proporsional; (9) Jornalista tenke responsavel ba nia moral (suara hati).<\/p>\n\n\n\n<p>Jornalista tenke kesi nia-an ba prinsipiu hakerek ne\u2019ebe onestu, hodi eduka povu atu dezenhu ambiente demokrasia ne\u2019eb\u00e9 livre e saudavel. Kestaun ne\u2019e moraliza servisu Jornalista sira e aumenta sira nia responsabilidade, oinsa ajuda hadia komunidade nia moris sosial, eduka lingua ne&#8217;ebe diak, aumenta povu nia konhesimentu, identifika saida maka esperansa povu nian. Fatores hirak ne&#8217;e hatudu midia ninian responsabilidade moral. Terminologia ida hosi Noam Chomsky kona-ba \u201cmanufacturing consent\u201d, ne\u2019eb\u00e9 esplika influensia hosi midia nia poder atu forma ema nia hanoin no psikolojia hodi produs konsensus publiku. Iha pontu ida ne\u2019e, responsabilidade Jornalista nian laos limitadu hanesan fahe deit informasaun, maibe sai autor ba justisa hodi hato\u2019o lian hosi sira ne&#8217;ebe laiha lian (voice of the voiceless).<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>*(Everd Scor Rider Daniel<\/strong> <strong>nudar<\/strong> <strong>Aluno Rela\u00e7\u00f5es Internacionais e Escritor Media<\/strong>)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Everd Scor Rider Daniel World Press Freedom Day (WPFD) selebra iha loron 3 fulan-Maiu, nu\u2019udar Loron Internacional da Liberdade de Imprensa. Loron ne\u2019eb\u00e9 nakonu ho esperansa ba povu nia liberdade. Iha loron liberdade imprensa ida ne\u2019e, apela ita hotu halo reflesaun, liu-liu Jornalista sira tenke reflete ba loron ida ne\u2019e: oinsa posizaun moral [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8228,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-8227","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8227","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8227"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8227\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8229,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8227\/revisions\/8229"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8227"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8227"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8227"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}