{"id":8240,"date":"2021-05-03T22:44:34","date_gmt":"2021-05-03T13:44:34","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8240"},"modified":"2021-05-03T22:44:39","modified_gmt":"2021-05-03T13:44:39","slug":"siklone-seroja-uma-kain-1275-iha-laclubar-lakon-sira-nia-toos-animal-no-plantasaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/03\/siklone-seroja-uma-kain-1275-iha-laclubar-lakon-sira-nia-toos-animal-no-plantasaun\/","title":{"rendered":"Siklone Seroja, Uma Kain 1275 Iha Laclubar Lakon Sira nia To\u2019os, Animal no Plantasaun"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Adroaldo \u2018Saretukau\u2019<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider lokal hosi suku neen hanesan Suku Orlalan, Batara, Manelima, Funar, Fatumaquerec no Sanana\u2019in no aldeia 29 iha Postu Administrativu Laclubar, husu governu atu distribui mos apoiu emerj\u00e9nsia ba komunidade afetadu sira ne\u2019eb\u00e9 lakon sira nia to\u2019os no plantasaun durante dezastre natural siklone seroja, tanba komunidade barak mak lakon sira nia animal, ai-horis, ai-han ne\u2019eb\u00e9 sustenta sira nia moris durante ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha konfer\u00e9nsia imprensa, Porta Voz suku neen Xefe Suku Orlalan, Carlos Jos\u00e9 Alves hato\u2019o katak durante akontesimentu siklone seroja iha loron 4 Abril la\u2019os estraga de\u2019it komunidade nia uma, maib\u00e9 estraga mos komunidade sira nia to\u2019os no plantasaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cKomunidade ne\u2019eb\u00e9 afeta ba dezastre naturais la\u2019os uma de\u2019it. Uma mak ekipa verifikasaun verifika ona hetan 474, maib\u00e9 komunidade ne\u2019eb\u00e9 afeta ba agrikultura mak uma kain 1275, lakon plantasaun, ai-han nomos animal sira, to\u2019o agora seidauk hetan intervensaun hosi parte governu\u201d, <\/em>hateten Porta Voz Suku neen iha Edif\u00edsiu administrasaun Postu Laclubar Segunda 03\/05.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Porta voz ne\u2019e hatutan katak relat\u00f3riu sira hato\u2019o hotu ona ba parte kompetente sira, hodi fo mos apoiu ba populasaun Laclubar, ne\u2019eb\u00e9 hetan estagus ba plantasaun tanba sira nia moris depende ba to\u2019os.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cRelat\u00f3riu hotu kada suku relata ona ba iha administrasaun postu para atu relata kontinua ba iha nasional para bele hetan mos atensaun ba ita nia povu ne\u2019eb\u00e9 mak sempre dependente ba to\u2019os, tanba populasaun Laclubar maioria moris ho vida agrikultura, sira halo to\u2019os, ko\u2019a tua, tempu kaf\u00e9 sira ku\u2019u ba fa\u2019an, maib\u00e9 kuaze mota no rai halai estraga total populasaun sira nia plantasaun nomos ai-horis sira\u201d,<\/em> dehan Carlos<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hatutan relat\u00f3riu agrikultura nian &nbsp;hato\u2019o ona ba estensionista maib\u00e9 to\u2019o agora seidauk hetan apoiu ruma ba fam\u00edlia afetadu sira ba estragus ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan Administrador Postu Administrativu Laclubar, Natalino Martins de Carvalho hato\u2019o katak akontesimentu ne\u2019e halo komunidade barak mak lakon sira nia fontes hahan no rendimentu durante sira nia moris.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cKonab\u00e1 to\u2019os no natar ne\u2019eb\u00e9 mak ita nia komunidade sira utiliza durante tempu naruk hodi sustenta moris nian. Maioria populasaun Postu Administrativu Laclubar moris ho to\u2019os, for a hosi ne\u2019e sira nia rendimentu hosi kaf\u00e9 no tua. Maib\u00e9 ho situasaun ida ne\u2019e, sira nia plantasaun barak mak estraga, li-liu ba plantasaun kaf\u00e9 no tua ne\u2019eb\u00e9 sira te\u2019in hodi hetan osan hodi nune\u2019e bele sustenta sira nia vida\u201d, <\/em>hateten Administrador Natalino.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte sorin komunidade afetadu, Antonino Paulo Soares hosi Suku Batara konfesa katak hosi siklone sejora ne\u2019e nia lakon animal, to\u2019os no ai-horis sira tanba estraga hotu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cHosi animal kesi, animal ne\u2019eb\u00e9 husik ami ba haree lakon hotu, tanba rai dada hosi foho leten mak tun, ne\u2019eb\u00e9, rai dada hotu buat sira ne\u2019e. Pois to\u2019os laran hanesan plantasaun, ai-oan sira ne\u2019eb\u00e9 estadu f\u00f3, ida ami halo rasik bibit, ne\u2019eb\u00e9 mai kuda rasik hanesan privadu ne\u2019e ba hotu\u201d,<\/em> haktuir Antunino ho triste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hatutan ni-nia kaf\u00e9 no ai-oan sira seluk ne\u2019eb\u00e9 kuda iha rai lolon hodi tahan rai halo metin no atu rai hela ba oan sira nia future mos estraga hotu, tanba rai fila tiha ba rai henek mutin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Antonino husu atu governu tulun netik sira ba dezastre ne\u2019e,<em> \u201cami la\u2019os atu obriga governu maib\u00e9 estadu Timor-Leste hanesan ami nia inan-aman, buat ne\u2019eb\u00e9 akontese ba ami, depende ba na\u2019i ulun sira tanba plantasaun ne\u2019eb\u00e9 ami kuda estraga hotu. Atu hakiak animal mos ami book aan la di\u2019ak\u201d.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Adroaldo \u2018Saretukau\u2019 Lider lokal hosi suku neen hanesan Suku Orlalan, Batara, Manelima, Funar, Fatumaquerec no Sanana\u2019in no aldeia 29 iha Postu Administrativu Laclubar, husu governu atu distribui mos apoiu emerj\u00e9nsia ba komunidade afetadu sira ne\u2019eb\u00e9 lakon sira nia to\u2019os no plantasaun durante dezastre natural siklone seroja, tanba komunidade barak mak lakon sira nia animal, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8241,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-8240","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8240","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8240"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8240\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8242,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8240\/revisions\/8242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}