{"id":8459,"date":"2021-05-19T20:52:48","date_gmt":"2021-05-19T11:52:48","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8459"},"modified":"2021-05-19T21:09:17","modified_gmt":"2021-05-19T12:09:17","slug":"cgt-impaktu-hosi-ss-afeta-ba-folin-ai-han-baziku-sae-iha-municipio-sira","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/19\/cgt-impaktu-hosi-ss-afeta-ba-folin-ai-han-baziku-sae-iha-municipio-sira\/","title":{"rendered":"CGT: Impaktu Hosi SS Afeta Ba Folin Ai-han Baziku Sa\u2019e Iha Municipio Sira"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi komunikadu imprensa Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) deklara katak apresia ba intervensaun governu hah\u00fa hosi in\u00edsiu bainhira moras surtu COVID-19 invade Timor-Leste, governu hah\u00fa kedas aplika ona Estadu Emerj\u00e9nsia (EE) to\u2019o ohin loron, nud\u00e1r esforsu hodi prevene no hakotu moras ida ne\u2019e atu labele hada\u2019et tan ba ema seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>CGT hateten mekanizmu ka meius barak ne\u2019eb\u00e9 governu foti ne\u2019e, ho intensaun ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak tebes, atu salva sidadaun sira nia vida moris, maske ohin loron nia n\u00fameru moras kontinua sa\u2019e no konsege hakotu ona ema balun nia vida.<\/p>\n\n\n\n<p>Maibe CGT hateten mos katak iha parte balun hosi ami nia observasaun no peskiza ne\u2019eb\u00e9 Sekretariadu Core Group Transparency hamutuk ho nia membru Mata Dalan Institute (MDI) hala\u2019o ba implementasaun serka sanitaria iha munisipiu neen (Baucau, Covalima, Ermera, Covalima, Bobonaro no Lautem) hatudu katak, meius ka pol\u00edtika sira ne\u2019eb\u00e9 foti, f\u00f3 ona impaktu negativu lubuk ida iha sosiedade alende impaktu pozitivu, \u201cinklui m\u00f3s hosi ami nia observasaun hatudu katak, iha sosiedade ne\u2019eb\u00e9 tuir loloos nia nivel konxi\u00e9nsia makaas hodi kumpre regra Estadu Emerj\u00e9nsia, maib\u00e9 realidade laiha.<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi peskiza ne\u2019ebe CGT ho nia parseiru sira halo deskobre katak, alende iha efeitu pozitivu ba aplikasaun regulamentu ne\u2019eb\u00e9 sosiedade sira tenke kumpre hodi halo mitigasaun ba katastr\u00f3fika situasaun sa\u00fade rai laran nian, maib\u00e9 iha periodu serka sanitaria no konfinamentu lori ona impaktu negativu ba povu kbiit laek sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho limitasaun movimentu husi ema no transporte p\u00fabliku nian halo komunidade sira nia rezili\u00e9nsia ba moris iha risku nia laran, inklui m\u00f3s ba komunidade balun ne\u2019eb\u00e9 hola parte iha vida neg\u00f3siu ne\u2019eb\u00e9 kuaze depende maka\u2019as ba sirkulasaun transporte hodi lori produtu agrikultura no nesesidade b\u00e1zika sira seluk hosi kapit\u00e1l Dili ba Munisipiu no entre entre munisipiu seluk, inklui m\u00f3s ba konsumid\u00f3r sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Implikasaun seluk mak transfer\u00e9nsia sas\u00e1n ka nesesidade b\u00e1zika hosi transporte ida ba transporte seluk, halo sas\u00e1n nesesidade b\u00e1zika nia folin hah\u00fa sa\u2019e makas, kauza hosi komunidade ne\u2019eb\u00e9 fan tutan tenke selu transporte ho folin karun dala rua to\u2019o dala hat, hanesan akontese transporta sas\u00e1n hosi Munisipiu Covalima \u2013 Dili tenke transfere sas\u00e1n to\u2019o dala hat no Dili \u2013 Lospalos tenke transfere dala tolu to\u2019o dala hat, ne\u2019eb\u00e9 antes ne\u2019e sira transporta ho direta dala ida. Impaktu husi transfer\u00e9nsia ne\u2019e halo foos folin sa\u2019e maka\u2019as hanesan foos Globus 25Kg inisiu ho 2 folin $13.50 negosiante sira balun hasa\u2019e nia folin $15.50 ate $18. No sas\u00e1n folin ne\u2019eb\u00e9 sa\u2019e la\u2019\u00f3s de\u2019it foos, maib\u00e9 m\u00f3s nesesidade b\u00e1ziku sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha komunikadu imprensa laran mos esplika katak iha tempu hanesan kapasidade kompras hosi komunidade menus liu ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 impaktu ba ema la sosa nune\u2019e sas\u00e1n no produtu balu hetan hetan estragu, tanba folin makas nune\u2019e konsumid\u00f3r balun deside hili opsaun seluk ne\u2019eb\u00e9 nia kapasidade to\u2019o no la nesesariamente tenke konsumu. Hanesan modo repollu, fehuk ropa, liis, se\u00f1ora ai han sira seluk, nune\u2019e modo sira ne\u2019e sai estragu hotu. Ho realidade husi situasaun ne\u2019eb\u00e9 iha, ami rekomenda ba governu presiza muda ka revee fali regulamentu ba transfer\u00e9nsia sas\u00e1n entre munisipiu sira ho transfer\u00e9nsia direta dala ida ba fatin ka destinasaun ne\u2019eb\u00e9 atu to\u2019o ba, nune\u2019e bele hafasil mekanizmu transportasaun nesesidade b\u00e1ziku sira husi fatin ida ba fatin seluk iha territ\u00f3riu nasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 nafatin aplika protokolu ne\u2019eb\u00e9 Minist\u00e9riu Sa\u00fade f\u00f3 sai, hodi halo teste swab ho rapidamente no hamenus burokrasia naruk no kleur atu ajente ekon\u00f3miku sira nafatin hala\u2019o sira nia atividade, hodi nune\u2019e bele ajuda normaliza folin sas\u00e1n iha territ\u00f3riu nasion\u00e1l no ajudu minimiza risku vulnerabilidade husi komunidade kbiit laek sira ne\u2019eb\u00e9 Lakon sira nia oportunidade husi situasaun ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>CGT rekomenda ba governu atu fasilita ajente ekon\u00f3miku sira ho lais, fasilita trata dokumentu gia de marxa iha loron ida nia laran inklui m\u00f3s teste swab, atu nune\u2019e atividade ekonomia rai laran bele la\u2019o nafatin no labele hamosu problema sosi\u00e1l sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi CGT nia rezultadu peskiza deskobre m\u00f3s katak, husi Estadu Emerj\u00e9nsia hosi faze primeiru ate ohin loron, ajente ekon\u00f3miku informal sira ne\u2019eb\u00e9 durante no antes EE ho rendimentu $0.50 &#8211; $1.00\/loron balun m\u00f3s la hetan, tanba osan ne\u2019eb\u00e9 utiliza hodi hala\u2019o sira nia atividade kuaze halo kr\u00e9ditu ba ajente ekon\u00f3miku sira balun ne\u2019eb\u00e9 durante ne\u2019e apoia hodi f\u00f3 kr\u00e9ditu. Kada fulan tenke f\u00f3 fila osan funan inklui nia kapit\u00e1l ho val\u00f3r $48.90 no balun m\u00f3s tenke f\u00f3 fila ho val\u00f3r $85.00 depende hosi val\u00f3r ka montante ne\u2019eb\u00e9 sira foti.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho val\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 termina, obriga ajente ekon\u00f3miku informal sira tenke buka meius hodi selu, maske la konsege hetan rendimentu no balun m\u00f3s tenke obriga fam\u00edlia ho pasi\u00e9nsia la han hodi rai nune\u2019e bele selu kr\u00e9ditu, no balun m\u00f3s tenke obriga an deve fali iha fatin seluk hodi taka tusan husi kr\u00e9ditu tanba ajente sira ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 kr\u00e9ditu la f\u00f3 toler\u00e1nsia maske situasaun ohin loron obriga sidadaun sira lubuk balun hamlaha tanba laiha rendimentu, no balun tenke hetan moras tanba iha presaun psikolojia tanba la konsege selu ema nia kr\u00e9ditu ho lalais.<\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba problema ne\u2019eb\u00e9 ajente ekon\u00f3miku informal sira hasoru liga ba kr\u00e9ditu sira ne\u2019eb\u00e9 halo, CGT rekomenda ba governu atu buka mekanizmu ida oins\u00e1 atu identifika ajente sira ne\u2019eb\u00e9 durante ne\u2019e f\u00f3 kr\u00e9ditu ho atividade legal atu bele f\u00f3 tempu ba creditor sira no hat\u00fan nia funan durante EE, atu alende sira bele f\u00f3 fila osan maib\u00e9 iha parte ida, sira m\u00f3s bele moris ho rendimentu ne\u2019eb\u00e9 laiha serteza.<\/p>\n\n\n\n<p>CGT observa iha terrenu ba munisipiu sira iha fatin entrada entre munisipiu, hatudu katak reprezentante povu ka Deputadu\/a balun la kumpre rekizitu sira ne\u2019eb\u00e9 governu kria, Deputadu\/a, ne\u2019eb\u00e9 tuir loloos nia nivel konxi\u00e9nsia makas liu ona, maib\u00e9 iha pratika laiha.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha viajen ba kada munisipiu, rekizitu ne\u2019eb\u00e9 tenke kumpre mak hatudu rezultadu teste Swab ba seguransa sira iha fatin entrada (seguransa no ekipa sa\u00fade sira iha) hodi justifika laiha moras nune\u2019e bele halo viajen, maib\u00e9 Deputadu\/a balun 3 ho nia karreta MP-88 liu nein hatudu dokumentu no liu de\u2019it, hatudu hahalok at no vandalizmu ne\u2019eb\u00e9 la kumpre regra. Ho hahalok sira hanesan hatudu katak ita la kumpre regra sira ne\u2019eb\u00e9 iha no sosiedade ida ne\u2019eb\u00e9 ami konsidera kontribui hodi espalla ka fahe tutan moras ne\u2019e ba sidadaun sira seluk, nune\u2019e ami rekomenda ba Deputadu\/a sira fav\u00f3r kumpre regra sira no hatudu ita boot sira nia klase hanesan deputadu ne\u2019eb\u00e9 nia nivel konxi\u00e9nsia maka\u2019as liu, se ita boot sira iha regra espes\u00edfiku hodi f\u00f3 espasu livre (movimentu), presiza esklarese ba p\u00fabliku atu p\u00fabliku hatene no labele duvida katak ita boot sira viola hela regra Estadu Emerj\u00e9nsia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira Liu hosi komunikadu imprensa Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) deklara katak apresia ba intervensaun governu hah\u00fa hosi in\u00edsiu bainhira moras surtu COVID-19 invade Timor-Leste, governu hah\u00fa kedas aplika ona Estadu Emerj\u00e9nsia (EE) to\u2019o ohin loron, nud\u00e1r esforsu hodi prevene no hakotu moras ida ne\u2019e atu labele hada\u2019et tan ba ema seluk. CGT [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8460,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-8459","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8459"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8459\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8463,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8459\/revisions\/8463"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8460"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}