{"id":8581,"date":"2021-05-26T20:08:14","date_gmt":"2021-05-26T11:08:14","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8581"},"modified":"2021-05-26T20:08:19","modified_gmt":"2021-05-26T11:08:19","slug":"merita-alves-husik-nia-ain-leut-ba-jerasaun-ohinloron-no-abanbainrua-atu-hakat-tuir","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/05\/26\/merita-alves-husik-nia-ain-leut-ba-jerasaun-ohinloron-no-abanbainrua-atu-hakat-tuir\/","title":{"rendered":"Merita Alves Husik Nia Ain-Leut Ba Jerasaun Ohinloron No Abanbainrua Atu Hakat Tuir"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>By Nuno Rodrigues Tchailoro<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha 24 maiu 2021, iha ninia rezid\u00e9nsia, iha Kuluhun, Lourdes Maria Alves Ara\u00fajo nia iis kotu tan moras. Nu\u2019udar eroina ida, ninia isin mak mate maib\u00e9 ninia hanoin no espir\u00edtu nunka mate, nia husik hela nia ain-leut ne\u2019eb\u00e9 sei hela rohan-laek hodi &nbsp;hatudu &nbsp;dalan ba jerasaun ohinloron no abanbainrua atu hakat tuir.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otas sei nurak tebes, ho idade 19, maske mai husi fam\u00edlia \u00e9lite ida, buibere Lourdes Maria Alves Ara\u00fajo komprometidu nia an halo suicidio ideol\u00f3jiku hamutuk ho nia kompa\u00f1eru da luta sira, husik buat hotu-hotu &nbsp;moris hamutuk ho maioria Povu ne\u2019eb\u00e9 ain-tanan hodi luta ba libertasaun tot\u00e1l e kompleta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia ema ida determinadu no dedika an tomak la\u2019\u00f3s de\u2019it ba luta ukun rasik-an ninian maib\u00e9 m\u00f3s nu\u2019udar figura ida ne\u2019eb\u00e9 hamriik iha oin hodi defende no promove emansipasaun feto to\u2019o nia iis kotu. Iha ninia hahalok reprezenta valores no prins\u00edpiu ne\u2019eb\u00e9 nia aprende durante tinan-tolu iha zonas libertadas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves, naran ne\u2019eb\u00e9 ko\u00f1esidu liu, moris iha Hatolia, Ermera, 15 Agostu 1956 husi aman Herminio Marques Alves no inan Guilhermina de Jesus Alves. Nia oan dahuluk husi maun-alin na\u2019in-sia, feto haat, mane lima.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia iha f\u00e9 pol\u00edtika ida katak ukun rasik-an loloos so bele hetan bainhira feto kore-an no emansipa ona husi sistema patrialkal ne\u2019eb\u00e9 hanehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sibete ka Bikiak, nu\u2019udar nia naran-funu ne\u2019eb\u00e9 nia hili, hah\u00fa hetan konxi\u00e9nsia pol\u00edtika nu\u2019udar Povu Maubere ne\u2019eb\u00e9 luta ba libertasaun nasion\u00e1l no ba emansipasaun feto iha zonas libertadas iha Sector Centro Norte. Ba Merita ho edukasaun Eskola T\u00e9knika&nbsp; kuartu ano kursu jer\u00e1l Kom\u00e9rsiu, formasaun pol\u00edtika tinan tolu iha ai-laran mesmu la\u2019\u00f3s universidade form\u00e1l ida maib\u00e9 loke dalan atu hatene pol\u00edtika no hanorin pol\u00edtika ba Povu Maubere tuir val\u00f3r no prins\u00edpiu Fretilin ninian. &nbsp;Ida ne\u2019e loos duni, ninia pensamentu no termus sosi\u00e1l pol\u00edtiku ne\u2019eb\u00e9 nia uza hatudu nia ko\u00f1esimentu ida klean tebes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ninia definisaun pol\u00edtika diferente tebes ho saida mak p\u00fabliku ohinloron hatene.&nbsp; Nu\u2019udar Vise-Sekret\u00e1ria OPMT iha Zona Modok (parte Laclo) hamutuk ho kuadru pol\u00edtiku sira seluk, nia aprende husi povu no hanorin povu, halo povu hatene lee no hakerek, taumatan ba labarik iha krexe, kooperativa produsaun no distribuisaun, sa\u00fade popular, seguransa no arte. Nia hateten katak knaar kuadru Fretilin nian mak atu transforma Povu Maubere nia moris hodi la sai atan ba ema ida no kaer rasik nia kuda talin. Signifika moris hamutuk ho Povu no serbisu hamutuk ho Povu ba ninian transformasaun rasik. Povu la\u2019\u00f3s objetu maib\u00e9 sai sujeitu ba ninia libertasaun.&nbsp; Merita hateten, iha kada teoria, iha ninia pr\u00e1tika. Kuadru Fretilin tenke sai ezemplar tuir Nicolau Lobato ninia hanorin. &nbsp;Ida ne\u2019e nia sempre hateten beibeik ba jerasaun foun sira atu banati tuir lider revolusion\u00e1riu sira hanesan Nicolau Lobato, Sahe, Mau-Lear, Wewe no Bi-Lear no sira seluk ne\u2019eb\u00e9 nia fahe esperi\u00e9nsia hamutuk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha tinan-1977, hafoin Konfer\u00e9nsia CCF iha Laline, Merita Alves asume kargu Assistente Komisariadu. Nia knaar mak supreviziona atividade komisariada nian hodi aprezenta relat\u00f3riu ba diresaun Komisariadu, Adjuntu no Komisariadu Pol\u00edtiku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha Komisariadu, Merita Alves sai lokutora Radio Maubere hamutuk ho Martina Sousa, Nicolau Lobato nia kaben, to\u2019o milit\u00e1r Indon\u00e9zia kaptura.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha operasaun Serku no Anikilamentu husi milit\u00e1r Indon\u00e9zia, Merita Alves apa\u00f1a estallasu bomba,&nbsp; halo nia monu tun kedas ba rai. Sorte ho tulun kolaborad\u00f3r Estadu Maior salva nia hodi dada tun ba mota-laran, halai dook husi ataka surpreza forsa okupante nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha&nbsp; 1 Janeiru 1979, iha Koramil Becora, Buibere Merita Alves, hamutuk ho fam\u00edlia, hetan detensaun preventiva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hafoin inimigu kaer, Merita Alves mai kastigu kedas iha San Tai Ho hamutuk ho nia kompa\u00f1eru da luta sira seluk. Milit\u00e1r Indon\u00e9zia deskonfia Merita Alves hatene Nicolau Lobato nia paradeiru tanba serbisu besik ho Nicolau Lobato nia feen tan ne\u2019e &nbsp;obriga nia atu pinta Nicolau Lobato nia oin, &nbsp;hateten-sai lider FRETILIN sira-nia paradeiru,&nbsp; kilat hira mak sei iha ai-laran, no se se mak sei iha ai-laran. Loron-loron militar halo inkeritu ba nia. Maib\u00e9 ho firmeza, Merita Alves nunka hateten sai buat ida. Bainhira milit\u00e1r obriga nia hat\u00e1n de\u2019it katak nia la hatene.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves la taka nia pozisaun pol\u00edtika no dalabarak konfronta ho milit\u00e1r Indon\u00e9zia. Bainhira milit\u00e1r Indon\u00e9zia hateten katak funu hotu ona no Fretilin lakon ona, &nbsp;Merita Alves la simu hodi hatan katak laiha buat ida tempu mak sei ko\u2019alia.&nbsp; Nia pozisaun ne\u2019eb\u00e9 firme, lakohi hat\u00e1n inkeritu sira, milit\u00e1r Indon\u00e9zia iha planu atu lori ba oho, maib\u00e9 nia hetan sorte tan nia prima Abati Alves, Francisco Lopes da Cruz nia kaben mai salva &nbsp;nia hodi lori sai husi kadeia. Nia kompa\u00f1eru da luta sira seluk iha kadeia milit\u00e1r Indon\u00e9zia oho hotu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha San Tai Ho mak Merita Alves ko\u00f1ese malu ho fundad\u00f3r ASDT no membru Comit\u00e9 Central FRETILIN Octavio Jord\u00e3o Ara\u00fajo. Torturasaun beibeik husi milit\u00e1r Indon\u00e9zia no atu proteje-an husi violasaun, Merita Alves no Octavio ne\u2019eb\u00e9 sei sai prezu hodi halo aprezentasaun peri\u00f3dika ba milit\u00e1r Indon\u00e9zia ho organiza kazamentu subsubar hasasin husi ema na\u2019in-ualo iha igreja ho apoiu tomak husi Bispu Dom Martinho Lopes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha San Tai Ho, Merita Alves hasoru malu no hetan enkorajamentu husi pioneira ida ba luta klandestina nian Maria Gorrete atu kontinua firme ho konviksaun pol\u00edtiku no labele hakiduk ho presaun psikol\u00f3jiku no torturasaun f\u00edzika inimigu ninian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha 1980, milit\u00e1r Indon\u00e9zia kaer fila-fali Merita Alves ho nia kaben tan inimigu deskonfia sira-nia envolvimentu iha asaltu Marabia, 10 Ju\u00f1u 1980. Nia kaben, desde invazaun Indon\u00e9zia, inimigu kaptura fila-fila, nia gasta nia tempu barakliu iha prizaun no bainhira fila ba uma nia moris la hakmatek tan inimigu sempre kontrola.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha 1988, bainhira Octavio Jord\u00e3o Ara\u00fajo sai fali ona husi prizaun, sira-rua kontinua fali atividade klandestina iha grupu ki\u2019ik ho rezist\u00e9nsia iha ai-laran iha grupu ki\u2019ik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves hamutuk ho nia kaben iha tinan 1990 ho karreta lori material konstrusaun ne\u2019eb\u00e9 hetan husi Helena Maria de Ara\u00fajo \u2018Kaiku\u2019 hodi harii \u2018abrigu\u2019 iha Alian\u00e7a Ara\u00fajo nia uma iha Lahane ba Xanana Gusm\u00e3o atu halo atividade guerrilla urbana. Merita Alves,&nbsp; Octavio Jord\u00e3o de Ara\u00fajo no Helena Maria de Ara\u00fajo mak responsabiliza ba apoiu lojistika loron-loron nia durante Xanana Gusm\u00e3o hela iha \u2018abrigu\u2019. Maske hatene Xanana Gusm\u00e3o iha hela \u2018abrigu\u2019 ne\u2019e no Alian\u00e7a husu atu bele hasoru,&nbsp; Merita deside atu la hasoru diretamente tanba se akontese buat ruma ba lider m\u00e1simu rezist\u00e9nsia nia, ema bele deskonfia nia halo traisaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita hamutuk ho nia feto maluk sira hatudu katak organizasaun klandestina la\u2019o forte tebes tanba ne\u2019e bele f\u00f3 protesaun ba kuadru FALINTIL no klandestina sira atu hala\u2019o nia atividade pol\u00edtika iha sidade laran. Husi uma mak organizasaun klandestina hah\u00fa no habelar. Husi uma mak enkontru klandestina sira hala\u2019o, organiza manifestasaun, hatutan informasaun ba malu, &nbsp;harii kaixa, f\u00f3 protesaun no tratamentu sa\u00fade ba luta na\u2019in sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kapturasaun Xanana Gusm\u00e3o iha 1992 iha Lahane, Merita Alves ho nia kaben &nbsp;sai dadur dala ida tan iha Colmera, Nanggala nia fatin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves uza rede fam\u00edlia envolve iha klandestina, maske ki\u2019ik maib\u00e9 forte tebes no seguru liu atu organiza malu. Hah\u00fa kedas husi nia kaben,&nbsp; nia alin na\u2019in-rua S\u00e3o Alves no Melkias Alves no nia ku\u00f1ada Helena Ara\u00fajo, kontribuisaun ida ne\u2019eb\u00e9 boot tebes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha perseguisaun inimigu ninian nian, Merita Alves sempre iha dalan atu f\u00f3 apoiu f\u00f3 apoiu ba rezist\u00e9nsia. Bainhira nia rede inimigu persege, nia haruka informasaun ba li\u2019ur liuhusi padre Jesuita Jo\u00e3o Felgueiras no Martins.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha situasaun perigu nia laran, bainhira mane sira milit\u00e1r Indon\u00e9zia deskonfi, &nbsp;Merita Alves hamriik iha oin atu f\u00f3 protesaun ba komandante no ativista klandestina sira. Merita Alves organiza tratamentu sa\u00fade ba komandante FALINTIL Maunana no tula komandante Neves hetan asist\u00e9nsia m\u00e9dika iha kl\u00ednika Motael ho doutor Daniel Murphy.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Milit\u00e1r Indon\u00e9zia sempre mai ho stereotipe katak feto sira fraku, Merita hatudu katak pelu kontrariu husi pontu fraku nakfilak sai forsa feto nian. Bainhira mane sira persegue no inimigu deskonfia, feto sira mak hamriik iha oin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha tinan-1997-1998, Merita Alves sai figura prinsip\u00e1l ida husi sira seluk ba reorganizasaun FRETILIN no OPMT tuir orientasaun husi Comit\u00e9 Diretiva Fretilin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bainhira L\u00fa Olo, Ran Nakali, Soekarno no Gamoloi hala\u2019o atividade pol\u00edtika iha D\u00edli, iha 1998, Merita Alves ho nia fam\u00edlia mak f\u00f3 protesaun, organiza enkontru klandestina no apoiu loj\u00edstika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tan nia envolvimentu pol\u00edtika, Merita Alves partisipa iha Konferensia Kuadrus FRETILIN iha Sydney iha 1988, Konferensia partidu nian ba dahuluk hafoin 1977.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves sai membru Frente Pol\u00edtika Interna hodi partisipa ativamente mobiliza feto no mane kampa\u00f1a referendum atu timoroan hili rejeita pakote autonomia ho Indon\u00e9zia nu\u2019udar dalan ba independ\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha 2001 sai membru Assembleia Konstituinte no deputada ba primeira lejislatura husi 2002-2007.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha tinan-2001-2021 sai membru Comit\u00e9 Central da FRETILIN. Koordenadora Jer\u00e1l ba Restruturasaun OPMT.&nbsp; Eleita nu\u2019udar Sekret\u00e1ria Jer\u00e1l OPMT &nbsp;ho mandatu dalatolu tutuir malu, husi 2006-2011, 2011-2016 no 2016-2021.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nu\u2019udar lider organizasaun pioneira ba luta emansipasaun feto, Merita preokupa tebes ho konservasaun mem\u00f3ria luta feto nia. Iha tinan-2010, iha ninia lideransa konsege halibur lider nasion\u00e1l hotu-hotu atu apoiu projetu hakerek livru partisipasaun feto iha luta libertasaun nasion\u00e1l. &nbsp;Projetu ne\u2019e konsege grava sasin sira nia mem\u00f3ria kona-ba luta libertasaun nasion\u00e1l liu ema na\u2019in-800 husi munis\u00edpiu hotu ne\u2019eb\u00e9 nia arkivu sei asesivel ba p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Merita Alves hamutuk lideres OPMT nian mai kedas hanoin klaru katak ist\u00f3ria feto iha luta libertasaun nasion\u00e1l timoroan mak hakerek no uza projetu ne\u2019e atu transfere ko\u00f1esimentu ist\u00f3ria rezist\u00e9nsia nian husi jerasaun 1975 nian ba jerasaun foun sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dalabarak husu nia atu bele lee filafali transkrisaun entrevista maib\u00e9 nia nunka hakarak lee tanba sente moe. Nia razaun nia rejeita atu lee tanba nia hateten la\u2019\u00f3s nia mesak mak luta, maib\u00e9 Povu mak luta.&nbsp; Ne\u2019e hatudu nia esp\u00edritu luta koletivismu nian, la hatuur nia an aas liu sira seluk hodi defende nia interese pesoal. &nbsp;Maib\u00e9 fiar iha luta koletivu povu nian ne\u2019eb\u00e9 nia komunga tiha ona.&nbsp; Eroina nunka mate. Merita Alves, Prezente!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Nuno Rodrigues Tchailoro Iha 24 maiu 2021, iha ninia rezid\u00e9nsia, iha Kuluhun, Lourdes Maria Alves Ara\u00fajo nia iis kotu tan moras. Nu\u2019udar eroina ida, ninia isin mak mate maib\u00e9 ninia hanoin no espir\u00edtu nunka mate, nia husik hela nia ain-leut ne\u2019eb\u00e9 sei hela rohan-laek hodi &nbsp;hatudu &nbsp;dalan ba jerasaun ohinloron no abanbainrua atu hakat [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":8582,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-8581","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-memoria"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8581"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8581\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8583,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8581\/revisions\/8583"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}