{"id":8661,"date":"2021-06-03T21:50:02","date_gmt":"2021-06-03T12:50:02","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8661"},"modified":"2021-06-03T21:50:03","modified_gmt":"2021-06-03T12:50:03","slug":"politika-partidarizmu-hafraku-sistema-administrasaun-publika-iha-tl","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/06\/03\/politika-partidarizmu-hafraku-sistema-administrasaun-publika-iha-tl\/","title":{"rendered":"Politika Partidarizmu Hafraku Sistema Administrasaun Publika iha TL"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Realmente iha kontestu ida agora sistema administrasaun publiku hanesan impata dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun agora ne\u2019e ema barak iha esperiensia, maib\u00e9 susar ba ema atu sai kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida ne\u2019e bele hamenus sidadaun nia konfiansa ba iha instituisaun publiku. Melloramentu servisu administrasaun p\u00fabliku la\u2019os prosesu ida ne\u2019eb\u00e9 fasil maib\u00e9 presiza tempu naruk. Ho mundu ida ne\u2019eb\u00e9 dinamiku, administrasaun p\u00fabliku presiza ajusta an ho mudansa iha sosiedade nia laran. Sa tan alvu hosi servisu administrasaun p\u00fabliku nian mak p\u00fabliku. Tanba ne\u2019e avaliasaun ba servisu administrasaun p\u00fabliku la para deit iha produtividade, maib\u00e9 mos oinsa p\u00fabliku nia satisfasaun ba servisu administrasaun p\u00fabliku. Ho mundu modernu ida agora, administrasaun p\u00fabliku tenki loke-an atu hatan ba mudansa hirak ne\u2019e. Tanba ne\u2019e presiza iha inovasaun no kreatividade iha administrasaun p\u00fabliku tanba p\u00fabliku nia padraun atu hetan satisfasaun muda hosi tempu ba tempu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e Administrasaun p\u00fabliku tenke harii iha fundasaun ida forte hanesan temin tiha ona iha Konstituisaun RDTL Artigu 137<sup>o<\/sup> (Prins\u00edpiu Jer\u00e1l Administrasaun P\u00fabliku ninian)<\/p>\n\n\n\n<p>1. Administrasaun P\u00fabliku haree ba prosekusaun interese p\u00fabliku nian, ne\u2019e mak&nbsp; respeitu ba interese lej\u00edtimu sidadaun&nbsp; no instituisaun konstitusion\u00e1l sira-nian.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Administrasaun P\u00fabliku nia estrutura iha dalan ida atu sees husi birokratizasaun, buka dada besik populasaun sira-nia serbisu no kaer metin interese partisipasaun nian iha nia jestaun efetivu.<\/p>\n\n\n\n<p>3. Lei harii administradu sira-nia direitu no garantia, liu-liu hasoru hahalok sira-ne\u2019eb\u00e9 viola sira-nia direitu no interese lej\u00edtimu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e sai hanesan valor no identidade rasik, no ka\u2019er metin prinsipiu meritokratiku katak la iha intervensaun arbiru hosi pol\u00edtika na\u2019in sira, hodi nune\u2019e bele presta ninia serbisu ho justu, la todan ba ema ida, iha sensibilidade, transparensia, iha vontade di\u2019ak hodi disponibel no prontu atu serb\u00ed ka f\u00f3 atendementu ba interese no nesesidade p\u00fabliku ka povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Dala barak ita hanoin katak sidadaun nia asesu ba servisu p\u00fabliku nuudar karidade ne\u2019eb\u00e9 estadu halo ba sidadaun sira, karik tanba la selu. Ita haree sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 buka atu hetan servisu p\u00fabliku susar tebes. Ida ne\u2019e kontradiz ho nasaun sira seluk, sa tan iha kontestu ida ne\u2019eb\u00e9 ita harii hela ita nia instituisaun p\u00fabliku sira. Sidadun nia asesu ba servisu p\u00fabliku nuudar kestaun direitu fundamental ne\u2019eb\u00e9 proteze iha konstitusaun, Artigu 50<sup>0<\/sup> (Direitu ba servisu) katak sidadaun hotu-hotu, feto ka mane, iha direitu no dev\u00e9r atu halo servisu no livre atu hili nia profisaun. No konvensaun internasional kona ba direitu sivil no politika iha Artigu 3 hateten katak estadu parte sira kompromete atu asegura direitu hanesan ba mane no feto sira hodi goza direitu sivil no politika hirak ne\u2019eb\u00e9 estadu Timor hola parte ba. Iha kontestu dezenvolvimentu ekonomia, melloramentu iha administrasaun p\u00fabliku nuudar kestaun xavi atu atinzi kresimentu ekonomia ne\u2019eb\u00e9 inklusivu no sustentavel.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir mai tenta koloka dezafiu hun tolu ne\u2019eb\u00e9 hafraku sistema administrasaun p\u00fablika iha Timor-Leste no presiza rezolve lalais m\u00f3s &nbsp;iha futuru oin mai:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Dezafiu iha nivel pol\u00edtika<\/li><li>Problema kriasaun estrutura ho ninia funsaun, purezemplu kria estrutura minist\u00e9riu ka sekretaria estadu balu ho naran bo\u2019ot maib\u00e9 ninia funsaun no kompetensia kiik. Pelu kontrariu kria minist\u00e9riu ka gabinete ida ne\u2019eb\u00e9 iha responsabilidade ka kompetensia bo\u2019ot maib\u00e9 la konsidera tiha fali. Ita la kestiona pr\u00e1tika hanesan ne\u2019e tanba ida ne\u2019e desizaun pol\u00edtika hosi ulun na\u2019ain sira, maib\u00e9 preokupa de\u2019it ho ninia impaktu ba funsionamentu administrasaun p\u00fabliku, esforsu ba reforma administrativa no kapasitasaun ba administrasaun p\u00fabliku la iha abut ne\u2019eb\u00e9 metin no la sustentavel.<\/li><li>Intervensaun pol\u00edtika iha prosesu no funsionamentu funsaun p\u00fabliku, atetude pol\u00edtika na\u2019in sira entre ko\u2019alia no implementasaun iha pr\u00e1tika, purezemplu nomeia funsion\u00e1riu p\u00fabliku ida ba ka\u2019er kargu nuudar diret\u00f3r ka diret\u00f3r jeral tanba relasaun kolegial ka mai hosi partidu pol\u00edtiku hanesan.&nbsp;<\/li><li>Dezafiu iha jestaun, falta normas prosedimentu, no fraku iha kontrolu hodi hamosu duun malu halo korrupasaun iha ne\u2019e no iha ne\u2019eb\u00e1, no mal administrasaun, nsst. Burokrasia sai nuudar <em>red tape<\/em>, neneik tebes, la sensitvu ba nesesidade p\u00fabliku, utilizaaun ba rekursu ne\u2019eb\u00e9 saugati de\u2019it tanba foka liu ba prosesu no prosedura la\u2019os rezultadu no ikus mai hamosu persepsaun no konotasaun negativu hosi ema p\u00fabliku katak administrasaun p\u00fabliku sai naha todan.<\/li><li>Dezafiu iha kapasidade rekurusu umanu. Kapasidade rekursu umanu la\u2019os haree de\u2019it hosi aspetu abilidade no ko\u00f1esementu maib\u00e9 m\u00f3s hosi atetude no komportamentu. Formsaun atu hasa\u2019e kapasidade funsion\u00e1riu p\u00fabliku hahuu kedas tiha ona hosi tinan 2002 to\u2019o ohin loron, tantu halo iha rai laran no haruka ba rai liur. Ohin loron barak mak ba hasai tan kursu bo\u2019ot mestradu to Doutoramentu iha area oioin maib\u00e9 to ikus governu la uza rekursu sira ho kualifikadu ne\u2019e tan deit kestaun politika. Sira ne\u2019eb\u00e9 hetan nomeasaun husi partidu politiku kapasidade balun mak konsege elevadu no iha sorin seluk governu rasik mak sei dehan katak kapasidade funsion\u00e1riu sira sei fraku hela. No Indikasaun ida mak serbisu administrasaun p\u00fabliku nian maioria sei depende makaas hela ba apoiu ases\u00f3ria.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Dezafiu hirak temin iha leten mak sai hanesan razaun fundamental ba Governu to\u2019o ohin loron.<\/p>\n\n\n\n<p>Nu\u2019une reforsa klean liu tan husi matenek nain <strong>Heady (1995)<\/strong> hateten katak atu halo an\u00e1liz ba dezenvolvimentu administrasaun presiza atu hatene figura ka ideia hosi administrasaun p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 komun iha pa\u00eds sira sei iha prosesu dezenvolve aan hela (<em>developing countries<\/em>). Nune\u2019e nia salienta katak iha karakter\u00edstika lima atu deskreve pa\u00eds hirak ne\u2019e. <strong>Primeiru<\/strong>formasaun b\u00e1ziku administrasaun p\u00fabliku sei halo tuir ka imita (<em>imitative<\/em>) hosi sistema seluk (<em>sistema rai\/nasaun seluk<\/em>), la\u2019os orijinal (<em>indegenious<\/em>). <strong>Segundu<\/strong>, burokrasia iha pa\u00eds hirak ne\u2019e sei falta (<em>difisit<\/em>) ka iha limitasaun kbiit ka kapasidade rekursu umanu atu halo dezenvolvimentu ho efikaz no efisiente. Defisit ida ne\u2019e la\u2019os deit iha parte kuantidade maibe m\u00f3s kualidade. Hosi parte kuantidade, pa\u00eds hirak ne\u2019e iha tendensia rekruta funsionariu ne\u2019eb\u00e9 barak tebes (<em>overstafed<\/em>) maibe la iha balansu ho kualidade kapasidade ne\u2019eb\u00e9 nesesariu atu halao dezenvolvimentu nasional. <strong>Terseiru<\/strong>, burokrasia ka burokrat sira la halao sira nia funsaun\/serbisu tekn\u00edku ne\u2019eb\u00e9 produktivu maibe halo tuir deit orientasaun polit\u00edka partidu nian, grupu nom\u00f3s interese privadu. <strong>Kuartu<\/strong>, iha lakuna\/gap\/kesenjangan\/discrepancy entre polit\u00edka (<em>policy, kebijakan<\/em>) no nia implementasaun. La iha konsistensia (<em>lack of consistency<\/em>) no la koresponde ba malu entre vizaun, pol\u00edtika no aksaun ka pr\u00e1tika iha terenu. <strong>Kintu<\/strong>, burokrasia iha pa\u00eds hirak ne\u2019e dala barak konsidera no senti sira nia aan hanesan hamrik mesak (<em>au<\/em><em>ton\u00f3mo<\/em>), signifika la iha kontrolu hosi ema seluk ka povu ba sira nia serbisu no atetude. Lia fuan seluk bele dehan katak burokrasia sai hanesan liurai kiik ka kerajaan-kerajaan kecil. Karakter\u00edstika no mentalidade hirak ne\u2019e sai hanesan eransa kolonialista sira ne\u2019eb\u00e9 ukun ho absoluta, atetudi feodal durante tempu naruk kolonializasaun no okupasaun nian no kontinua nafatin maske pa\u00eds hirak ne\u2019e ukun rasik aan tiha ona. Bainhira ukun rasik a\u2019an, matenek oan no grupu elite sira maka tama hotu ka iha asesu ba burokrasia, sira maka hatene liu no halo ema seluk defisil atu dizafia nom\u00f3s halo kontrolu ba sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha sorin seluk tuir matenek nain <strong>Willis (1989)<\/strong> Iha livru <strong>Yate, Douglas<\/strong> nia akresenta tan karakterist\u00edka rua. <strong>Ida<\/strong>, iha pa\u00eds hirak ne\u2019e serbisu burokrasia la\u2019o neneik tebes no sai burokrat\u00edku liu tan (<em>burokratizasaun<\/em>). <strong>Rua<\/strong>, burokrasia hetan influensia maka\u2019as hosi faktor relasaun familia, primordializmu hanesan suku, relijiaun, no m\u00f3s relasaun polit\u00edka (<em>political connections<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba Nai Ulun sira katak hakarak Administrasaun ida ne\u2019eb\u00e9 lao diak liutan iha futuru Presiza aplika valor no identidade administrasaun p\u00fabliku Timor-Leste nian hanesan harii Administrasaun P\u00fablika ida ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o lais no mamar, atu serbi interese lejitimu sidadaun sira nian no m\u00f3s instituisaun estadu sira nian, ne\u2019e mak nu\u2019udar ezijensia husi konstituisaun no m\u00f3s nasaun nia hakarak. Nu\u2019une harii no kaer metin estadu nia apareliu funsional ne\u2019eb\u00e9 lao mamar no partisipativu atu bele duni toman dezenvolvimentu social ne\u2019eb\u00e9 armoniozu no sustentavel iha rai laran. No Administrasaun P\u00fablika tenke tuur iha estrutura ida ne\u2019eb\u00e9 bele sees an husi dalan burokratizasaun nian, hakbesik ba komunidade atu bele serbi no dudu atu ema sira bele partisipa iha knar seluk no halo jestaun ba buat hotu-hotu p\u00fabliku nian. Solusaun atu hadia sistema administrasaun iha timor leste mak hanesan tuir mai ne\u2019e: Presiza aplika valor no identidade administrasaun p\u00fabliku Timor-Leste nian hanesan Dezenvolve Administrasaun P\u00fabliku Banati Tuir Identidade Nasaun Timor-Leste aprezenta valor iha simb\u00f3lu nasional Timor-Leste sai nuudar valor no identidade administrasaun p\u00fabliku Timor-Leste nian hanesan Unidade, Aksaun, no Progressu. Presiza hadia kapasidade iha nivel ambiente pol\u00edtika Maski ida ne\u2019e desizaun pol\u00edtika governu nian maibe tenke hadia estrutura balun izisti ho naran bo\u2019ot maib\u00e9 responsabilidade no kompetensia kiik. presiza hadia atitude no komportamentu lideransa pol\u00edtika na\u2019in sira konsistensia entre pol\u00edtika no pr\u00e1tika. Presiza hadia jestaun no funsaun institusional administrasaun p\u00fabliku Kria Ajensia Planeamentu Nasional ida hodi responsabiliza ba koordenasaun, halo monitorizasaun no avaliasaun ida rigorozu, sistemat\u00edka ba implementasaun pol\u00edtika, planu, no programa Governu nian. Presiza hadia kapasidade rekursu umanu Iha Instituisaun hotu tuir Planu asaun ba dezenvolvimentu kapasitasaun ne\u2019e importante tebes hodi liga m\u00f3s ba identifikasaun nesesidade instituisaun nian. No ikus liu Governu presiza tau ninia ema tuir Merito ka ninia area espesializada ne\u2019eb\u00e9 nia iha nune\u2019e bele hala\u2019o servisu ho lais efisiensia efikasi no kualidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Tan ne\u2019e duni Administrasaun tenke banati tuir norma lubun ne\u2019eb\u00e9 iha sistema nia laran, ba prinsipiu no valor oi-oin liu liu ba integridade, meritu no exelensia iha knar nudar p\u00fabliku nia serbi nain tuir norma sira ne\u2019eb\u00e9 bele garante katak ita bele duni ita nia objektivu nasional sira atu hetan progresu ba dezenvolvimentu ida ne\u2019eb\u00e9 justu no ekuilibriu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Konstrusaun estadu defisil tanba iha fat\u00f3r oioin ne\u2019eb\u00e9 bele teri netik iha dalan klaran, la\u2019os de\u2019it mai hosi sosiedade ninia kapasidade, atetude no komportamentu, maib\u00e9 m\u00f3s mai hosi sistema pol\u00edtika, ninia estrutura no funsionamentu inklui administrasaun p\u00fabliku. Administrasaun p\u00fabliku tenke harii iha fundasaun ida forte hanesan temin tiha ona iha Konstituisaun RDTL artigu 137, valor no identidade rasik, no ka\u2019er metin prinsipiu meritokratiku katak la iha intervensaun arbiru hosi pol\u00edtik na\u2019in sira, hodi nune\u2019e bele presta ninia serbisu ho justu, la todan ba ema ida, iha sensibilidade, transparensia, iha vontade di\u2019ak hodi disponibel no prontu atu serb\u00ed ka f\u00f3 atendementu ba interese no nesesidade p\u00fabliku ka povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun ba Governu Timor-Leste:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"a\"><li>Presiza aplika valor no identidade administrasaun p\u00fabliku Timor-Leste nian.<\/li><li>Presiza hadia kapasidade iha nivel ambiente pol\u00edtika.<\/li><li>Presiza hadia atitude no komportamentu lideransa pol\u00edtika na\u2019in sira konsistensia entre pol\u00edtika no pr\u00e1tika.<\/li><li>Presiza hadia jestaun no funsaun institusional administrasaun p\u00fabliku.<\/li><li>Presiza hadia kapasidade rekursu umanu Iha Instituisaun hotu<\/li><li>Presiza komprende didiak kna\u2019ar no resposabilidade nudar gestor.<\/li><li>Governu presiza tau ninia ema tuir Merito ka ninia area espesializada ne\u2019eb\u00e9 nia iha nune\u2019e bele hala\u2019o servisu ho efisiensia no kualidade.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p><strong>REFERENSIA<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"a\"><li>Heady. <em>Papers in comparative public Administration<\/em>, Resist Book Yogyakarta 1995.<\/li><li>Yate, Douglas. <em>Bureucratic Democasy<\/em>: The Search for Democracy and Efficiency in American Governament. Cambridge, MA: Harvard University Press.1989.<\/li><li>Konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL).Vigor iha Loron 20 de Maio de 2002.<\/li><li>Lei Komisaun Estatutu Funsaun Publica no.8\/2004 \/16 de junho.<\/li><li>Konvensaun Internasional Kona ba Direitu Sivil no Politika.1976.<\/li><li>Jornal Nacioanal Di\u00e1rio edisaun 28 Ju\u00f1u 2010.<\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Realmente iha kontestu ida agora sistema administrasaun publiku hanesan impata dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun agora ne\u2019e ema barak iha esperiensia, maib\u00e9 susar ba ema atu sai kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida ne\u2019e bele hamenus sidadaun nia konfiansa [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-8661","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8661","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8661"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8661\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8662,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8661\/revisions\/8662"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8661"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8661"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8661"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}