{"id":8923,"date":"2021-06-23T12:51:16","date_gmt":"2021-06-23T03:51:16","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=8923"},"modified":"2021-06-23T13:42:51","modified_gmt":"2021-06-23T04:42:51","slug":"deklarasaun-partidu-demokratiku-relasiona-ho-krize-politika-iha-myanmar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/06\/23\/deklarasaun-partidu-demokratiku-relasiona-ho-krize-politika-iha-myanmar\/","title":{"rendered":"Deklarasaun Partidu Demokratiku Relasiona ho Krize Politika iha Myanmar"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Komunikadu Hosi Partidu Demokratiku<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Myanmar moris iha krize politika desde inisiu de Fevereiro 2021, hafoin militar halo golpe de estadu hodi hadau ukun husi Partidu National League for Democracy (NLD) nebe manan iha eleisaun justa no demokratika iha fulan Novembru 2020.<\/p>\n\n\n\n<p>Myanmar foin sai husi rejime militar no ditatorial iha 2011, hafoin dekada balun ukun tuir rejime militar no ditatorial nian. Ho golpe militar ne\u2019e, oho hikas demokrasia nebe foin iha hela faze tranzisaun iha rai ne\u2019e, no halo Myanmar fila ba ditadura militar ida nebe repressivu, la respeita direitus humanus no anti-demokrasia.<\/p>\n\n\n\n<p>Povu Myanmar lasimu golpe ne\u2019e no tun iha dalan halo manifestasaun hasoru Junta Militar. Junta Militar atua ho violensia kontra manifestantes pasifikus sira. Kaer no detein ema hamutuk rihun, inkluindu premiada Nobel da Paz, lider partido NLD, no primeira-ministra, Aung San Suu Kyi, no politiku sira husi NLD nian. Ema barak nebe tuir manifestasaun pasifika hetan tiru no barak mate iha militar sira nia kilat tutun.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir relatoriu balun, hatudu vitima sira mate desde Fevereiru 2021, hamutuk atus walu (800) resin ona. Iha fulan Abril, Human Right Watch relata katak, ema hamutuk atus mak lakon nia vida tanba \u00a0oho husi Junta Militar sira iha fulan Fevereiru, krimi ida hasoru humanidade nebe viola momos lei internasional.\u00a0 Ema hamutuk 175,000 mak sai refujiadu no barak liu tan mak refuzia ba rai vizinho sira. Amo Papa Francisco rasik husu atu Junta Militar loke Myanmar hodi simu ajudu hodi tulun refujiadu sira no atu uza Igreja sira iha Myanmar hodi simu refujiadu sira nebe halai husi sira nia uma.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun iha Myanmar ne\u2019e, fo hanoin hikas ba ita kona-ba okupasaun Indonezia nian iha Timor-Leste durante tinan 24, iha nebe provoka refujiadu rihun ba rihun hakiduk ba ai-laran no balun ba Indonezia. Refujiadu sira terus tebes tanba husik hela sira nia uma, halai namakari, no laiha buat ida atu han no hemu. Situasaun iha Myanmar fo hanoin hikas ba ita oinsa militar Indonezia sira oho timoroan sira hamutuk rihun atus rua resin, rihun mak soe tama iha kadeia no hetan tortura fizika no psikolojika maka\u2019as. Fo hanoin hikas ba ita oinsa militar sira tiru manifestante pasifiku no inosente sira iha Santa-Kruz ka lori kalan-kalan ba oho.<\/p>\n\n\n\n<p>Hasoru krizi politika iha Myanmar nebe seriu tebes, Assembleia Jeral ONU nian, iha loron 18 fulan Junho 2021, hasai ona rezolusaun ida ho votus a favor 119, kontra 1, no abtensaun 36. Rezolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian ne\u2019e kondena golpe militar iha Myanmar no &nbsp;halo apelu ba estadu membru sira Nasoens Unidas nian atu labele haruka no fa\u2019an kilat ba Myanmar no apela ba Junta Militar hodi restaura hikas demokrasia iha Myanmar. Apelu atu labele haruka no fa\u2019an kilat ne\u2019e ho objetivu atu evita guerra sivil nebe atu mosu dadaun tuir enviadu Nasoens Unidas nian ba Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde apelu hirak ne\u2019e, Resolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian mos bolu atensaun ba Junta Militar atu imediatamente hapara tipu violensia hothotu hasoru manifestantes pasifikus sira no hapara&nbsp; restrisoens kona-ba uzu internet no media sosial sira. Nune\u2019e mos Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian bolu atensaun ba Junta Militar atu aselera implementasaun pontos 5 husi konsensus nebe Junta Militar halo ho ASEAN iha fulan Abril 2021 atu hapara violensia no hahuu halo dialogu ho opzisaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p>ASEAN nebe Timor-Leste hakarak hola parte ba, husi ninia membru sira nebe hamutuk 10, rai haat, Brunei, Kamboja, Laos no Tailandia, nebe konsideradu husi organizasaun internasional <em>Freedom House,<\/em> nudar rai sira nebe la livre, mak hili abstensaun no rai 6 seluk, inkluindu Myanmar rasik, a favor ba rezolusaun husi Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Pozisaun Estadu Timor-Leste nian, ho votos abstensaun relasiona ho Rezolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian kona-ba situasaun direitus humanus iha Myanmar, liga ho golpe militar nebe akontese iha inisiu fulan Fevereiru tinan ida ne\u2019e, hamosu interrogasaun boot ida bainhira ita haree husi koerensia iha prinsipiu sira ligadu ho kestaun fundamental sira direitus humanus nian no solidariedade entre povu sira iha ambitu moral, etika no sidadania.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nudar membru plenu CPLP nian, lahatudu ninia solidariedade ba Angola nebe hamutuk ho rai seluk nudar proponente ba rezolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian, no la solidariu ho membru CPLP tomak, nebe kondena golpe militar iha Myanmar. Timor-Leste mos la sensitivu ho maioria husi membru Estadu ASEAN sira nebe kondena golpe iha Myanmar.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste mos la sensitivu ba record diak Timor-Leste nian kona-ba defeza ba direitus humanus nebe hetan rekuinesimentu internasional liu husi premiu Nobel da Paz nebe Bispo D. Carlos Felipe Ximenes Belo no Dr. Jose Manuel Ramos-Horta hetan, no premio <em>Reebok Human Rights Award<\/em> nebe saudozu Fernado La Sama de Araujo hetan durante iha prizaun iha Cipinang.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia abstensaun ne\u2019e mos hatudu Governu laiha sensibilidade ba Timor-Leste nia sofrimentu rasik no sofrimentu povu rai seluk nian. Timor-Leste nebe sofre invazaun no okupasaun husi militar Indonezia durante tinan 24, hatene no sente tebes iha kulit oinsa refujiadu sira nia terus, oinsa mate iha militar sira nia liman, oinsa torturadu fiziku no psikolojikamente iha kadeira laran sira, oinsa hetan oho iha massakre sira, oinsa desterradu husi nia rain, oinsa simu violensia no mate iha manifestasaun sira, oinsa ninia direitu sira fundamentais sira violadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Durante tinan 24, ita halo kampaine iha mundu tomak, buka apoiu husi rai no organizasaun internasionais oioin, hodi kondena Indonezia hodi respeita direitus humanus iha Timor-Leste, tuir lolos ita tenki sensivel liu no tenki koerente ho hahalok sira ne\u2019e hodi kondena golpe militar, kondena violasaun ba direitus humanus nebe Junta Militar halo hasoru ema sivil sira, no ijiji demokrasia ba Myanmar hanesan uluk ita ijiji demokrasia ba Indonezia.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste ninia abstensaun ne\u2019e mos sei difikulta Timor ninia esforsu hakarak sai membru Conselho Direitus Humanus iha Nasoens Unidas nian, tanba Timor-Leste lahatudu seriedade no sensibilidade hodi denfende direitus humanos.<\/p>\n\n\n\n<p>Abstensaun Estadu Timor nian iha votasaun hatudu momos Timor-Leste lahalo tuir Konstituisaun RDTL no halo violasaun momos ba akordo, konvensoens no paktu internasionais sira kona-ba direitus humanus nebe Timor-Leste assina no ratifika ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Abstensaun Timor nian mos hatudu momos Timor-Leste la koerente defende estadu de direitu no demokratiku nebe Estadu Timor adopta tanba hola pozisaun abstensaun ba rejime ida nebe lahalo tuir lei no la respeitu instituisaun demokratika sira, no lahalo tuir vontade popular nebe fo ona vitoria ba partido NLD nebe sai vensedor iha eleisaun justa no demokratika iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Abstensaun Timor nian la ajuda atu hapara violasaun direitus humanus iha Myanmar no la ajuda atu restaura hikas demokrasia iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste ninia hakarak tama iha ASEAN sai hanesan baze hodi hola pozisaun abstensaun. Ida ne\u2019e mak sai razaun no justifikasaun lolos ba pozisaun Timor-Leste nian. Maibe Timor-Leste haluha katak rai membru ASEAN sira, maioria, mak hola pozisaun a favor ba rezolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nian, inkluindu Myanmar rasik. Tama ASEAN la signifika tenki taka matan ba violasaun direitus humanus sira. Labele mos uza razaun membru ASEAN sira devididos iha votos, entre a favor no abstensaun, neduni Timor-Leste mos hili abstensaun. Abstensaun sei kontribui de\u2019it ba violasaun ba direitus humanus no reforsa deit rejime anti demokrasia sira iha rejiaun no iha mundu. Abstensaun hanesan opsaun ida nebe aat liu hodi kombate hasoru rejimi anti demokrasia no violador ba direitus humanus sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Se tama ASEAN atu taka matan ba violasaun direitus humanus no admite ba rejime sira anti-demokrasia, di\u2019ak liu Timor-Leste haree hikas ninia hakarak ida atu tama iha ASEAN, tanba kontraria ho estadu de direitu no demokratiku nebe Timor-Leste komunga no defende, kontraria ho ispiritu Konstituisaun RDTL nebe respeita direitus humanus, liberdade no solidariu ho povu oprimidus sira. Timor-Leste bele hein, rai membru ASEAN sira sai demokratiku hotu ona ka respeita hotu ona direitus humanus foin tama. Lalika ansi no hakarak tama lais iha ASEAN hodi sai la koerente, la respeita no la honra konstituisaun RDTL no akordo, konvensoes no paktu internasionais sira nebe Timor-Leste ratifika ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico fiar, kleur ka lais, estadu ASEAN sira sei sai demokratiku. Indonezia sai exemplo diak iha ASEAN, rai ida nebe uluk ukun tuir rejime militar, autoritariu no ditatorial nian durante tinan tolunulu resin, maibe ikus mai sai rai demokratiku no ohin loron sira mos vota a favor ba Rezolusaun Assembleia Jeral Nasoens Unidas nebe kondena golpe militar no violasaun ba direitus humanus iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir loloos, Timor-Leste agora hatudu no afirma nia an no sai modelu husi rai ki\u2019ik ida nebe defende duni demokrasia, liberdade no direitus humanus bazeia ba ninia experiensia naruk luta hasoru rejime ditatorial ida nebe la demokratiku no la respeita direitus humanus. Maibe ho abstensaun ne\u2019e, halo Timor-Leste hakiduk fali ba kotuk no ladefende ho firme demokrasia no direitus humanus.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico koerente ho ninia prinsipiu no valor sira nebe tane aas demokrasia, direitus humanus no solidariedade hodi kondena ho firmi no maka\u2019as golpe militar iha Myanmar nebe halo violasaun momos ba prinsipius no valores sira demokrasia no direitus humanus. Partido Democr\u00e1tico apela ba Junta Militar hodi restaura hikas demokrasia iha Myanmar liu husi entrega hikas poder ba partidu NLD nebe nudar vensedor iha eleisoens demokratikas iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico mos apela ba Junta Militar respeita direitus humanus iha Myanmar no liberta hotu dadur politiku sira, inkluindu lider husi partidu NLD, Aun Suu Kyi, nebe eleita no vensedora iha eleiesoens justas no demokratikas iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico la aseita ho pozisaun abstensaun husi Estadu Timor-Leste nian, tanba la koerente ho Konstituisaun RDTL nudar Estadu de direitu no demokratiku, la honra akordo, konvensoens no paktu internasionais sira nebe Timor-Leste ratifika no assina ona, nune\u2019e mos lahatudu solidaridade ba povu sira oprimidos. Estadu Timor-Leste hatudu momos ninia inkoerensia, hipokrizia no double standard iha politika relasaun internasional, tanba iha parte ida fo apoiu ba luta povu Palestina ho Sahara Osidental nian, no kondena violasaun ba direitus humanus nebe Israel no Marroko halo hasoru povu Palestina no Sahara Osidental, maibe taka matan ba rejime Myanmar nian nebe halo violasaun maka\u2019as ba prinsipiu sira demokrasia no direitus humanus nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico husu deskulpa ba Povu Myanmar tanba pozisaun abstensaun nebe Estadu Timor-Leste hola, pozisaun ida nebe la reflete pozisaun Partido Democr\u00e1tico nian, pozisaun ida nebe kontra prinsipius no valores sira nebe konsagra iha Konstituisaun RDTL nian kona-ba demokrasia, liberdade, solidariedade no respeitu ba direitus humanus.<\/p>\n\n\n\n<p>Partido Democr\u00e1tico kondena golpe militar iha Myanmar, no fo ninia apoiu no solidariedade tomak ba Povu Myanmar nebe ohin loron luta ba ninia liberdade no demokrasia iha nia rain. Partido Democr\u00e1tico fo nia apoiu total ba Rezolusaun Assembleia Jeral Nasones Unidas nian nebe kondena golpe militar no husu atu rai membru ONU sira labele haruka ka fa\u2019an &nbsp;kilat ba Myanmar hodi evita guerra sivil nebe sei provoka krizi no sofrimentu boot liu tan ba povu Myanmar, no apela ba Junta Militar hodi restaura lais demokrasia iha Myanmar no respeita povu Myanmar nia direitu ba liberdade expressaun no votande popular.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*(Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, Presidente Partido Democr\u00e1tico. Dili, 22 de Junho de 2021)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Komunikadu Hosi Partidu Demokratiku Myanmar moris iha krize politika desde inisiu de Fevereiro 2021, hafoin militar halo golpe de estadu hodi hadau ukun husi Partidu National League for Democracy (NLD) nebe manan iha eleisaun justa no demokratika iha fulan Novembru 2020. Myanmar foin sai husi rejime militar no ditatorial iha 2011, hafoin dekada balun ukun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8924,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-8923","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8923"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8923\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8927,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8923\/revisions\/8927"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8924"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}