{"id":9140,"date":"2021-07-15T16:35:16","date_gmt":"2021-07-15T07:35:16","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9140"},"modified":"2021-07-15T16:39:33","modified_gmt":"2021-07-15T07:39:33","slug":"sidade-universitaria-aileu-labele-hamate-agrikultura-komunitaria","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/07\/15\/sidade-universitaria-aileu-labele-hamate-agrikultura-komunitaria\/","title":{"rendered":"Sidade Universitaria Aileu Labele Hamate Agrikultura Komunitaria"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Lic. AP nudar membru Rede ba Rai<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Asesu no direitu ba rai importante liu atu asegura direitu baziku ba sidadaun hotu-hotu. Koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai ne\u2019e laos buat foun iha Timor Leste. Hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian, iha ona ku\u00f1esementu ba konseitu rai no nai\u2019n ba rai. Maske laiha konseitu eskrita ruma ne\u2019eb\u00e9 koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai maib\u00e9 ezisti ona termu balun iha lian lokal rasik ne\u2019eb\u00e9 refleta ona konseitu kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai. Tuir ema timor oan nia interpretasaun ba pratika ne\u2019ebe iha define katak rai mak ita nia knua no uma hela fatin, ita nia moris fatin, ita nia lulik sira nia horik fatin, beiala sira nia horik fatin, ita nia to\u2019os no ita nia natar no seluk-seluk tan. Tanba ne\u2019e konseitu\u00a0nai\u2019n\u00a0ba\u00a0rai\u00a0tuir\u00a0kultura\u00a0Timor leste iha nia kultura rasik ne\u2019eb\u00e9 nudar valor uniku hodi regula relasaun entre ema ho ema, ema ho natureza no ema ho matebian ou beiala sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sistema tradisional ida ne\u2019e ezisti hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian no kontinua vigora to\u2019o ohin loron. Nune\u2019e mos akontese katak iha rai balun ne\u2019ebe beiala sira konsidera hanesan rai komunidade nian. Nune\u2019e ema hotu bele asesu ba rai komunidade hodi halo atividades hanesan halo uma ka halo to\u2019os komunal nian no seluk seluk tan. Tuir Konstituisaun Republika Demokratika de Timor Leste&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; (K-RDTL), Artigu 54<sup>o<\/sup><em> hateten katak ema hotu-hotu sidadaun Timor Leste iha direitu ba rai<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Relasiona ho desizaun Governu ne\u2019eb\u00e9 hili Munisipiu Aileu hodi estabelese &nbsp;cidade universitaria no okupa propriedade komunidade agrikultura nian, tanba fatin ne\u2019eb\u00e9 governu hili ne\u2019e potensia tebes ba agrikultura ne\u2019eb\u00e9 identifikadu nudar rai bokur ne\u2019eb\u00e9 potensia no ativa hela nudar baze produsaun agrikultura nian, ne\u2019eb\u00e9 konsidera hanesan dalan ba harii ekonomia real povu nian, liu liu durante ne\u2019e sustenta hela moris familia nian. Maib\u00e9 Estadu seidauk halo esforsu masimu hodi proteje direitu povu nian. Estadu seidauk hatudu nia papel n\u00fadar reg\u00falador val\u00f3res universal direitu demokratikus RDTL nian iha timor leste no area remotas seluk hodi hametin povu nia direitu ba rai. Tanba rai mak bele dezenvolve ekonomia hodi kontribui ba nasaun ida ne\u2019e. No lei Nu 13\/2017 kolia klaru tebes no esklarese konseitu rua liga ho rai lisan propriedade komunitaria no zona protesaun komunitaria.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Propriedade Komunitaria<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cSai nu\u2019udar propriedade komunitaria lokal nian bein imovel ne\u2019eb\u00e9 tuir komunidade lokal ida, konsidera katak pretense ba komunidade tomak ne\u2019eb\u00e9 sira uza hamutuk, ka liu husi grupu individu balun ka familia, no haktuir uzu ba rai kostume&nbsp; lokal.\u201d (Artigu 27. 1<sup>0 <\/sup>, Lei 13\/2017).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Zona Protesaun Komunitaria<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cZona Protesaun Komunitaria mak area ne\u2019eb\u00e9 estadu tenke f\u00f3 protesaun, ho objektivu atu salva interese ne\u2019eb\u00e9 komum husi komunidade lokal ida liu husi protesaun ba area uma nian, area to\u2019os\/natar, ka fatin ne\u2019eb\u00e9 relasiona ho lisan, fatin hakiak animal, be\u2019e matan ka fatin ne\u2019eb\u00e9 iha rekursu natural sira ne\u2019eb\u00e9 uza fahe malu no sai rekursu nesesariu ba komunidade sira nia moris.\u201d ((Artigu 23<sup>0<\/sup>, Lei 13\/2017).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune\u2019e m\u00f3s Lei 8\/2017 ne\u2019eb\u00e9 kolia kona ba espropriasaun tanba utilidade p\u00fabliku, Artigu 8<em> ne\u2019eb\u00e9 prinsipal liu iha klauzula 3 hateten katak, espropriasaun sempre ho karakter exesional no tenki uza deit bainhira la posivel uza bein moveil seluk hodi konkretiza finalidade ka dezenha fali prejetu ne\u2019eb\u00e9 atu implementa ka fundamenta ba ninia fin<\/em>. No iha Artigu 42 <em>despezu ne\u2019eb\u00e9 prinsipal iha klauzula 2 hateten hahalok tenki iha kondisaun ne\u2019eb\u00e9 garantia dignidade ema nia direitu, no seguransa ba ema ne\u2019eb\u00e9 afeta, respeita nafatin prinsipiu proporsionalidade ba edukasaun no laos diskriminasaun<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husu ba Ministeriu Agrikultura atu labele nonok deit tenki foti pozisaun ruma atu bele salva rai ida ne\u2019eb\u00e9 konsidera hanesan zona produtividade atu nune\u2019e labele hamate agrikultura sira nia produsaun tanba maioria ita bele dehan 85% komunidade moris hanesan agrikultura no mai husi rai, se Ministeriu Agrikultura nia asaun mak tarde sei lori konsekuensia ne\u2019eb\u00e9 boot ba agrikultura iha future oin mai ita, hare ba realidade povu barak moris ho vida agrikultura no agrikultura mak sai hanesan baze prioridade ne\u2019eb\u00e9 as tebes hodi haforsa ba set\u00f3r sira seluk hanesan set\u00f3r ekonomia, set\u00f3r edukasaun, set\u00f3r saude no estabilidade nasaun ne\u2019e nian, liu husi hamosu no hametin sustentabilidade ba nesesidade baziku, liu-liu aihan. Atu hetan Susesu ida ne\u2019e bele haforsa set\u00f3r ekonomia hanesan hadia gestaun atu jere produsaun agrikultura, hodi hasa\u2019e kresimentu no rendementu uma laran. Ba set\u00f3r saude mak hasa\u2019e seguransa aihan sei tulun hadiak m\u00f3s nutrisaun uma kain nian. Set\u00f3r edukasaun nian mak promove sustentabilidade edukasaun no konservasaun rekursu humanu ida diak. Rai ne\u2019eb\u00e9 mak sei uza ba kria Sidade Universitaria ho hektares 36 nudar rai produtivu tebes ba seitor agrikultura no maioria komunidade depende tebes ba sira produsaun husi rai ida ne\u2019e atu bele sobrevive aliende ne\u2019e mos rendimentu ne\u2019eb\u00e9 sira hetan liu husi batar, modo, hare, kafe no seluk-seluk tan ne\u2019eb\u00e9 sira kuda iha rai produtivu ida ne\u2019e uza hodi sustenta sira nia oan ba eskola no uza m\u00f3s ba nesesidade lor-loron nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hare b\u00e1 realidade konseitu dezenvolvimentu atual iha risku no lori ameasa bo\u2019ot b\u00e1 komunidade kiak no vulneravel sira sei lakon moris subsitensia, lakon kultura no m\u00f3s rendimentu familiar. Nu\u2019une sei <a href=\"https:\/\/bemvin.org\/lei-n-62008-16-abril-rezime-jurdiku-finansiamentu-partidu.html\">aumenta kiak sai aas liu tan<\/a>, tanba deit konseitu dezenvolvimentu politika rai ne\u2019eb\u00e9 produz husi estadu hodi foti povu kiak nia rai produtivu hodi harii mega projetu sira iha ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sira nia importansia b\u00e1 lukru ekonomia duke b\u00e1 produsaun aihan iha rai leten hodi sustenta povu nia moris mak sustentavel no ekuitavel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Opsaun Husi Komunidade sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e komunidade sira husu ba governu atu:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Konsidera sira nia direitu nu\u2019udar nain ba rai<\/li><li>Konsidera opsaun ne\u2019eb\u00e9 komunidade f\u00f3 hodi hili rai seluk iha Mausadu iha suco Bandudato, Lau-Usi Lahae, ho Luan 66 hektare.<\/li><li>Konsidera hodi tetu opsaun alternative ne\u2019eb\u00e9 komunidade sira oferese hikas rai Mausadu iha suco Bandudato, Lau-Usi no Lahae, ho luan hektares 66 ne\u2019eb\u00e9 la iha komunidade ruma maka posse-doura nomos rai Hundolte iha suco Liurai ho Malare, ho luan hectare 26. Ba opsaun hirak ne\u2019eb\u00e9 oferese, komunidade konsidera propriedade estadu nian, liu-liu rai Mausadu tanba uluk iha tempu portuguez nian espasu ne\u2019e utiliza hodi konstrui eskola ba komunidade sira, nune\u2019e governu liu husi Ministeriu Justisa la konfuzaun bainhira halo despesu administrativa no entidade benefisiariu hanesan Ministeriu Ensinu Superior no Kultura la presiza preve orsamentu hodi halo endiminizasaun ka kompensasaun.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu Liu husi Ministeriu Justisa no Entidade Benifisiariu hanesan MInisteriu Ensinu Superior Sensia no Kultura Viola Komunidade sira nia Direitu Primariu sira ne\u2019eb\u00e9 haktuir iha Lei Espropriasaun tanba Utilidade Publika, aktu hirak ne\u2019e hanesan tuir mai ne\u2019e;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>La Konsidera opsaun ne\u2019eb\u00e9 komunidade f\u00f3 hodi hili rai seluk iha Mausadu iha suco Bandudato, Lau-Usi Lahae, ho Luan 66 hektare.<\/li><li>Governu admite Kompa\u00f1a Bernabad no hetan seguransa husi aparellu estadu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hodi halo estudu viabilidade ba propriedade komunidade sira nian sem komunika ho komunidade, ne\u2019e konsidera hanesan aktu Ilegal, no hatudu karakter obrigatoriu ka brutalizmu.<\/li><li>Maske komunidade seidauk konkorda ho mekanizmu hirak ba espropriasaun ne\u2019eb\u00e9 la aplika tuir lei, entidade benifisiaria sira haruka ona maluk balu inkliu obriga komunidade hodi loke ona sira nia konta bankaria.<\/li><li>Governu la halo estudu ba impaktu sosial no realojamentu ba komunidade ne\u2019eb\u00e9 konsidera nudar afetadu ba projetu ne\u2019e rasik.<\/li><li>Iha mos ona kazu krime ne\u2019eb\u00e9 involve aparellu estadu nian hanesan Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), maske kazu ne\u2019e taka ona. Husi Situasaun no kondisaun hirak ne\u2019eb\u00e9 akontese ne\u2019e hanesan pratika injustisa ne\u2019eb\u00e9 mak lao no sei reforsa liu tan hodi kria hela dezordem, dezigualdade sosial ba jerasaun sira tuir mai.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Negosiasaun Entre Komunidade ho <\/strong><strong>Entidade Benifisiariu Ministeriu Ensinu Superior no Kultura<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Prosesu negosiasaun entre parte Entidade benifisiariu Ministeriu Ensinu Superior no Kultura ho komunidade sira halo sorumutu ona, maib\u00e9 seidauk rezulta akordu intendimentu m\u00fatuo ruma. Durante prosesu negosiasaun komunidade iha vontade kolabora diak tebes ho parte Entidade benifisiariu Ministeriu Ensinu Superior no Kultura, no komunidade sempre hato\u2019o preukupasaun sira kona-ba sira nia direitu lolos maib\u00e9 parte Entidade benifisiariu Ministeriu Ensinu Superior no Kultura, la f\u00f3 resposta serteza b\u00e1 komunidade sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Implementasaun ba Estadu nia Obrigasaun sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Estadu sira tenke garante katak despezu so bele hala\u2019o iha sirkunstansia exasional. Despezu ejijejustifikasaun tomak tanba impaktu adverse ba direitus umanus bar-barak ne\u2019eb\u00e9 reko\u00f1ese internasionalmente. Kualker despezu tenke:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Halo tuir haruka;<\/li><li>Hala\u2019o tuir lei internasional direitus umanus nian;<\/li><li>Hala\u2019o ba deit finalidade hodi promove moris diak jeral;<\/li><li>Razoavel no Proporsional;<\/li><li>Regula hodi garante kompensasaun tomak no justu no reabilitasaun;<\/li><li>Halo tuir mata dalan ida ne\u2019e. Protesaun ne\u2019eb\u00e9 fornese hosi rekezitu prosesual hirak ne\u2019e aplika ba ema vulneravel no grupu afetadu hotu-hotu, la haree ba karik sira kaer titulu ba uma no propriedade tuir lejislasaun nasional nian.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Respeita Direitus Umanus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Respeita Direitus Umanus&nbsp; iha kontestu nasaun Timor-Leste ukun rasik a\u2019an (Independensia) sai nafatin nudar preukupasaun husi entidade sira iha rai laran nomos komunidade internasional sira, iha prosesu konstrusaun nasaun Timor-Leste hodi dezenvolve instituisaun estadu hamutuk ho ninian enkuadramentu legal sira ne\u2019eb\u00e9 respeita prinsipiu demokrasia no valor sira direitus umanus nian. Tuir prinsipiu direitus umanus nomos enkuadramentu legal nian indika katak estadu mak iha kompotensia atu garante, respeita, prot\u00e9g\u00e9 no hakonu direitus fundamental sidadaun sira nian, mak bainhira entidades la halo sira nia obrigasaun tuir lei konsidera nudar violasaun kontra direitus umanus povu nian, iha aspeitu direitu sivil politika nomos direitu ekonomia, sosial no kultura.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Direitun Asesu ba Rai no Uma<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husu ba governu kria programa nasional ida kona ba uma adekuadu husi propriu instituisaun nasional ida ne\u2019eb\u00e9 iha kompotensia atu dezenvolve uma adekuadu no halo kontrolu ne\u2019eb\u00e9 efetivu, inkliu kria fundus ne\u2019eb\u00e9 apropriadu hodi hari konstrusaun foun ba residensia komunidade ka populasaun kbit laek sir abele asesu. Prevene eviksaun ne\u2019eb\u00e9 uza forsa no kria lei hodi regula kona ba prosedimentu propriu ba eviksaun, kompensasaun no realokasaun ne\u2019eb\u00e9 prevene violasaun direitus umanus labele akontese antes, durante no depois eviksaun. Haforsa servisu entre li\u00f1a ministerial sira ne\u2019eb\u00e9 relevante atu asegura intervensaun integradu ba planu eviksaun tuir lei no padraun estandar internasonal, hodi garante asesu ba informasaun relasiona ho prosesu tomak ba planu eviksaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Direitu Asesu ba Aihan<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haforsa programa Agrikultura nia objektivu atu garante seguransa&nbsp; produsaun ba populasaun. Kontrolu&nbsp; sistema distribuisaun produsaun atu garante asesu ne\u2019eb\u00e9 hanesan no m\u00f3s haforsa produsaun variadade produtu lokal ne\u2019eb\u00e9 adekuadu atu alkansa sustentabilidade produsaun ba povu hotu. Kontinua halo estudu ka peskiza kona ba introdusaun ba teknologia foun&nbsp; ba agrikultura no aumenta treinamentu hodi hasai kui\u00f1esimentu kona ba produsaun iha ita nia rai. Hamosu Politika no Programa dezenvolvimentu ekuitavel no inklusivu ne\u2019eb\u00e9 aumenta kresimentu ekonomia hodi fo benifisia ba ema kiak no vulneravel sira iha area rural, medida hirak hanesan sei redus dependensia ba rekursu natural limitadu sira. Iha Programa hametin kresimentu sustentavel mos implika ba ambiente no biodiversidade no medidas sira atu prezerva sustentabilidade rekursu natural sira no konsideira iha prosesu dezenvolvimentu sira. Governu presiza Diversifika no Moderniza iha Set\u00f3r agrikultura hodi hasa\u2019e produtividade ekonomia iha Rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Triste tebes katak iha tinan Sanulu resin ona ukun rasik an nia laran ne\u2019e Dirasaun Nacional Terras Propriedades e Serbisus Cad\u00e1strais DNTPSC la k\u00f3nsege leno an hanesan Instituisaun Estadu nian ne\u2019ebe tau matan ba administrasaun rai ba komunidade iha Timor Leste. Tempu to\u2019o ona presiza estadu hari\u2019i sistema administrasaun rai ne\u2019eb\u00e9 modernu hodi hametin direitu nai\u2019n ba rai iha komunidade. Nune bele evita ema kapitalista, politiku no Estadu mak domina rai iha Timor Leste. Estadu labele sai nai\u2019n ba rai maibe Estadu bele administra deit kon\u00e1ba oinsa sidadaun ida bele asesu ba uza rai. DNTPSC n\u00fadar instit\u00faisaun Estadu nian iha kn\u00e1r reg\u00faladora as\u00fantu asesu ba rai nian. Tan ne\u2019e DNTPSC presiza familiariza prosesu administrasaun rai iha komunidade atu garante direitu asesu ba rai hodi prevene konflitu kona ba rai iha komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu Asegura Estadu Timor-Leste Sai nudar estadu de direitu demokratiku nomos hanesan estadu ne\u2019eb\u00e9 garante direitu ne\u2019eb\u00e9 hakerek iha konvensaun direitus umanus ne\u2019eb\u00e9 timor-leste ratifika tiha ona. Tuir mai hakark hato\u2019o rekomendasaun ba entidades estadu sira atu konsidera hodi bele foti medidas tuir ida-idak nia kompotensia hodi bele hadia liu tan kondisaun direitu umanu povu nian iha futuru. Rekomendasaun espesiefiku kada asuntu ne\u2019eb\u00e9 identifika mak hanean tuir mai ne\u2019e:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Governu presiza aplika prosedimentu sira tuir lei numeru 8\/2017 kona ba espropriasaun tanba utilidade publiku.<\/li><li>Governu presiza promove partisipasaun koletiva povu nian ba iha planu dezenvolvimentu sira, particular iha projetu konstrui Sidade&nbsp; Universitaria, presiza rona komunidade sira nia opsaun sira.<\/li><li>Governu presiza aselera planu realojamentu ne\u2019eb\u00e9 integradu ne\u2019eb\u00e9 ikus mai la lori impaktu sosial negative ne\u2019eb\u00e9 estruturada ba komunidade sira nia moris.<\/li><li>Governu presiza aselera produsaun politika ordenamentu territoriu, nune\u2019e hodi define area ka zona sir aba dezenvolvimentu nian.<\/li><li>Governu presiza halo estudu investigative ida kona ba impaktu sosial, ekonomia, kultura no ambiente.<\/li><li>Husu ba Governu, liu-liu Ministeriu Agrikultura atu labele nonok deit nudar aktu fase liman no tenki foti pozisaun ruma atu bele salva rai ida ne\u2019eb\u00e9 konsidera hanesan zona produtividade ba produsaun.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Referensia :<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konstituisau Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika de Timor-Leste Vigora iha 20 de Maio 2002.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lei No.8\/2017 kona ba Lei Espropriasaun tanba Utilidade P\u00fabliku Versaun-Tetum, Minist\u00e9riu da Justisa, 2014.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Regime Espesial ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13\/2017 De 5 de Junho.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1\/2003 de 10 de Dezembru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Instrumentu Internasional Direitus Umanus Prepara husi Unidade Asesoria Direitus Umanus Nasoins Unidas iha Timor-Leste Dezembru 2015.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-embed\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\nhttp:\/\/redebarai.org\/\n<\/div><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Lic. AP nudar membru Rede ba Rai Asesu no direitu ba rai importante liu atu asegura direitu baziku ba sidadaun hotu-hotu. Koalia kon\u00e1-ba rai no nai\u2019n ba rai ne\u2019e laos buat foun iha Timor Leste. Hori uluk kedas iha tempu beiala sira nian, iha ona ku\u00f1esementu ba konseitu rai [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6217,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-9140","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9140"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9140\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9144,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9140\/revisions\/9144"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}