{"id":9194,"date":"2021-07-23T10:40:15","date_gmt":"2021-07-23T01:40:15","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9194"},"modified":"2021-07-23T10:40:16","modified_gmt":"2021-07-23T01:40:16","slug":"planu-realojamentu-ba-komunidade-afetadu-inundasaun-governu-presiza-halo-tuir-lei-espropriasaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/07\/23\/planu-realojamentu-ba-komunidade-afetadu-inundasaun-governu-presiza-halo-tuir-lei-espropriasaun\/","title":{"rendered":"Planu Realojamentu Ba Komunidade Afetadu Inundasaun  Governu Presiza Halo Tuir Lei Espropriasaun"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain membru RbR, Jemicarte Moniz dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inundasaun ne\u2019eb\u00e9 akontese iha Timor-Leste iha loron 4 Abril 2021 rezulta ema mate aleinde m\u00f3s uma no infrastrutura barak mak estraga. tanba kauza husi natural no sosial, kauza husi natural mak hanesan intensidade\u00a0 udan-been ne\u2019eb\u00e9 makas iha oras ida nia laran ka liu no kauza husi sosial mak hanesan sentimentu industrial ne\u2019eb\u00e9 konsiste barak liu husi ho pabimentasaun ne\u2019eb\u00e9 hamenus kualidade infiltrasaun udan-been b\u00e1 rai okos halo velosidade bee aumenta hodi halo drainajen sira la sufisinte atu evakua udan been ba iha tasi nune\u2019e ikus mai hodi hamosu inundasaun. Nune\u2019e m\u00f3s impaktu husi sosial umanu nian hanesan komunidade harii uma blokeia bee-dalan no mota nia sulin, soe foer arbiru.<\/p>\n\n\n\n<p>Inundasaun ne\u2019eb\u00e9 mak akonetse hetan estragus uma no infrastrutura, tanba dezastre ne\u2019e governu Timor-Leste agora hasoru hela dezafiu barak oinsa atu bele hadia, harii fali uma no infrastrtutura hirak ne\u2019e no m\u00f3s halo realojamentu b\u00e1 komuniadade afetadu sira. Tanba komunidade hetan impaku ne\u2019eb\u00e9 la hanesan, governu ninia politika atu responde ba krize m\u00f3s tenke adapta ba kontextu oin hirak ne\u2019e. Uma kain balun bele fila ba sira nia hela fatin atu hadia fali sira nia uma maib\u00e9 uma kain seluk labele. B\u00e1 komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 labele fila b\u00e1 sira nia uma tanba hetan estragus total ka hela iha fatin risku bo\u2019ot governu presiza hanoin atu fornese uma adekuadu iha fatin alternative inklui m\u00f3s oinsa implemnta prosesu realojamentu ho diak bainhira prosesu realojamentu ne\u2019eb\u00e9 lidera husi komunidade ho dalan konsultativa hodi responde b\u00e1 nesesidade komunidade sira nian ho diak, tenke trasparante, direitu ne\u2019eb\u00e9 mak seguru, la ho diskriminasaun no asegura benifisiu ba ema nia standar moris no seguransa&nbsp; direitu ba rai no uma.<\/p>\n\n\n\n<p>Lei espropriasun N\u00fa 8\/2017 sei ajuda tebes estadu bainhira atu estabelse prosedimentu no mekanizmu klaru atu foti rai no muda komunidade sira ba hela iha fatin foun. Inkliu Rejime Espesial Definisaun Titularidade&nbsp; Nain ba Rai Lei N\u00fa 13\/2017, Lei Sistema Nasional Area Protejida N\u00fa 5\/2016 nomos Lei Protesaun Sivil N\u00fa 12\/2020. Kolia kona ba Risku hanesan fenomena natureza ne\u2019eb\u00e9 akontese bele mai husi atividade ema nian inkliu atividade natureza nian ne\u2019eb\u00e9&nbsp; mai husi prosesu natureza nian. Iha ne\u2019eb\u00e9 akontesimentu hirak ne\u2019e iha relasaun ho ambiente no sociedade hodi hamosu estragus ruma. Risku mak hanesan, Inundasaun, Tsunami, Rai halai, Rai nakdodko, Vulkaum nakfera, no selu seluk tan ne\u2019eb\u00e9 hamsou estragus ruma. Maib\u00e9 to\u2019o agora seidauk iha Lei ida ne\u2019eb\u00e9 halo klasifikasaun ba area risku sira. Agora dadaun klasifikasaun ne\u2019eb\u00e9 mak Estadu halo hanesan prosesu informal ne\u2019eb\u00e9 laos estabelese iha lei.<\/p>\n\n\n\n<p>Komunidade afetadu husi espropriasaun hetan impaktu oi-oin komunidade balun hetan impaktu tanba lakon sira nia rai, komunidade sira seluk mos lakon asesu ba vida moris ka fasilidade sira ka dalaruma mos lakon asesu ba fatin kultural ka fatin spiritual. Komunidade sira iha direitu atu hetan kompensasaun adekuadu. Kompensasaun adekuadu ne\u2019eb\u00e9 bazeia ba negosiasaun no prosesu tranasparante bele reduz posibilidade konflitu. Lei espropriasaun klaru tebes katak kompensasaun tenke inklui montante nato\u2019on atu troka ka hola fila fali rai no uma sira ne\u2019eb\u00e9 maka lakon, gasta sira seluk liga ho prosesu realojamentu, rendimentu ne\u2019eb\u00e9 lakon tanba esproriasaun no gasta seluk ne\u2019eb\u00e9 kona komunidade afetadu tanba prosesu realojamentu.<\/p>\n\n\n\n<p>Alternativu ba realojamentu hanesan prosesu ida ne\u2019eb\u00e9 komplexu no fo todan ba komunidade sira no iha impaktu tempu naruk ba sira nia relasaun sosial, vida moris no standar moris. Bainhira la implementa ho diak realojamentu bele ruzulta iha konflitu. Tanba ne\u2019e realojamentu nudar opsaun ikus ba estadu no so implementa bainhira la iha alteranativu seluk. Iha duni situasaun balun ne\u2019eb\u00e9 merese atu halo realojamentu hanesan bainbira komunidade hela iha area nebe perigu liu. Maske nune bainhira posivel diak liu estadu buka meius atu rezolve situasaun sem muda komunidade sira estadu bele uza meius oi-oin atu asegura katak komunidade sir abele fila fali ba sira nia hela fatin inkui; fo asiatensia atu harii ka hadia fali uma no harii infrastrutura atu reduz risku dezastre. Realojamentu hanesan opsaun ikus bainhira la iha ona alternative. Avaliasaun ba kustu no benifisiu ne\u2019eb\u00e9 los sai hanesan fator save ba governu bainhira hili opsaun ne\u2019eb\u00e9 apropriadu no sustentavel. Dalaruma ita bele hanoin katak asistensia finansial ka subsidiu ne\u2019eb\u00e9 boot sai hanesan gastu boot ba estadu no iha impaktu negativu ba orsamentu jeral estadu, maibe realidade hatudu katak komunidade vulveravel no kiak fo todan makas liu ekonomia nasaun nian duke komunidade ne\u2019eb\u00e9 reseliante no hases an husi kiak. Tanba nune dalaruma efetivu no sustentavel liu ba estadu atu fo asiatensia agora hodi nune komunidade sira bele harii uma kualidade diak nune evita problema no hamosu kustu ne\u2019eb\u00e9 boot iha future.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu presiza halo tuir prosedimentu sira ne\u2019eb\u00e9 mak hakerek iha lei espropriasaun ho komprensivu no fo protesaun makas. Prosesu ho ninia etapa oi-oin, inklui planeamentu projetu, konsultasaun publiku, inspesaun rai, negosiasaun, no abritrajen. Maske prosesu ne\u2019eb\u00e9 estabelese naruk oituan, prosesu ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 protesaun makas ba estadu rasik nomos ba komunidade afetadu sira. Bainhira governu tuir duni prosedimentu hirak ne\u2019e Ministeriu no Instituisaun sira seluk sente seguru katak sira foti rai ho dalan ne\u2019eb\u00e9 legal no seguru. Ida ne\u2019e sei ajuda governu atu evita kazu iha tribunal, hamenus konflitu, evita demonstrasaun ka dezsatisfasaun husi komunidade afetadu no ajuda estadu atu estabelse no haklean estadu de direitu. Bainhira tuir duni prosedimentu hirak ne\u2019e estadu no parseiru setor privadu sira bele fiar an katak dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 mak atu harii seguru no respeitu ema nian direitu.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne\u2019e mos lei espropriasaun ajuda governu atu dezenvolve solusaun ne\u2019eb\u00e9 sustentavel. Bainhira la halo konsultasaun, negosiasaun no selu kompensasaun nato\u2019on entaun komunidade afetadu sira dala barak lakon rai no hela fatin no la iha kibit atu hola rai foun, nune\u2019e sira sei hola rai iha area risku ba dezastre natural ka susar atu estabelese fali sira nia vida moris. Problema hirak ne\u2019e mos sai problema estadu tanba hasoru bebeik problema ho komunidade hirak ne\u2019e no dalaruma tenke muda komunidade dala rua ka dala tolu. Se karik governu tuir duni lei espropriasaun ne\u2019eb\u00e9 mak iha, estabelese fatin realojamentu no selu kompensasaun adekuadu entaun entidade governu rasik bele sente seguru katak sira sei rezolve problema ne\u2019e ba tempu naruk, salva osan no evita todan ba governu, alende ne\u2019e&nbsp; mos reduz kiak ba komunidade efetadu sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Implementasaun ba Estadu nia Obrigasaun sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Estadu sira tenke garante katak despezu so bele hala\u2019o iha sirkunstansia exasional. Despezu ejijejustifikasaun tomak tanba impaktu adverse ba direitus umanus bar-barak ne\u2019eb\u00e9 reko\u00f1ese internasionalmente. Kualker despezu tenke:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Halo tuir lei haruka;<\/li><li>Hala\u2019o tuir lei internasional direitus umanus nian;<\/li><li>Hala\u2019o ba deit finalidade hodi promove moris diak jeral;<\/li><li>Razoavel no Proporsional;<\/li><li>Regula hodi garante kompensasaun tomak no justu no reabilitasaun;<\/li><li>Halo tuir mata dalan ida ne\u2019e. Protesaun ne\u2019eb\u00e9 fornese hosi rekezitu prosesual hirak ne\u2019e aplika ba ema vulneravel no grupu afetadu hotu-hotu, la haree ba karik sira kaer titulu ba uma no propriedade tuir lejislasaun nasional nian.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p><strong>Respeita Direitus Umanus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Respeita Direitus Umanus&nbsp; iha kontestu nasaun Timor-Leste ukun rasik a\u2019an (Independensia) sai nafatin nudar preukupasaun husi entidade sira iha rai laran nomos komunidade internasional sira, iha prosesu konstrusaun nasaun Timor-Leste hodi dezenvolve instituisaun estadu hamutuk ho ninian enkuadramentu legal sira ne\u2019eb\u00e9 respeita prinsipiu demokrasia no valor sira direitus umanus nian. Tuir prinsipiu direitus umanus nomos enkuadramentu legal nian indika katak estadu mak iha kompotensia atu garante, respeita, prot\u00e9g\u00e9 no hakonu direitus fundamental sidadaun sira nian, mak bainhira entidades la halo sira nia obrigasaun tuir lei konsidera nudar violasaun kontra direitus umanus povu nian, iha aspeitu direitu sivil politika nomos direitu ekonomia, sosial no kultura.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Direitun Asesu ba Rai no Uma<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba governu kria programa nasional ida kona ba uma adekuadu husi propriu instituisaun nasional ida ne\u2019eb\u00e9 iha kompotensia atu dezenvolve uma adekuadu no halo kontrolu ne\u2019eb\u00e9 efetivu, inkliu kria fundus ne\u2019eb\u00e9 apropriadu hodi hari konstrusaun foun ba residensia komunidade ka populasaun kbit laek sir abele asesu. Prevene eviksaun ne\u2019eb\u00e9 uza forsa no kria lei hodi regula kona ba prosedimentu propriu ba eviksaun, kompensasaun no realokasaun ne\u2019eb\u00e9 prevene violasaun direitus umanus labele akontese antes, durante no depois eviksaun. Haforsa servisu entre li\u00f1a ministerial sira ne\u2019eb\u00e9 relevante atu asegura intervensaun integradu ba planu eviksaun tuir lei no padraun estandar internasonal, hodi garante asesu ba informasaun relasiona ho prosesu tomak ba planu eviksaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura, (KIDESK) ne\u2019eb\u00e9 governu Timor leste ratifika iha tinan 2003 iha konvensaun ida ne\u2019e komite b\u00e1 komvensaun f\u00f3 komentariu jeral iha No.7 temi katak: \u201c<em>Hasai ema ida husi uma ka rai ne\u2019eb\u00e9 nia hela labele halo ema ne\u2019e sai fali ema ida uma laek ka sai vulneravel violasaun direitus humanus sira seluk. Bainhira ema afetadu ida labele tau matan b\u00e1 nia an rasik, Estadu partisipante tenke foti medidas hotu-hotu to\u2019o iha ne\u2019eb\u00e9 nia rekursu bele husik, hodi asegura uma\/abrigu alternativu no adekuadu b\u00e1 ema ne\u2019e nia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 nia bele hetan asesu b\u00e1 rai ne\u2019eb\u00e9 bele produs ai han, se ida ne\u2019e mak situasaun ne\u2019e envolve.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Planu realojamentu ba komunidade afetadu inundasaun&nbsp; governu presiza halo tuir lei espropriasaun ba utilidade publiku&nbsp; Lei Numeru 8\/2017 nu\u2019udar lei ne\u2019eb\u00e9&nbsp; importante hodi estabeselese mekanizmu espropriasaun ne\u2019eb\u00e9 util tebes ga governu atu foti rai husi sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 mak hela iha area risku no m\u00f3s atu foti rai atu dezenvolve uma no infrastrutura iha area foun sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Bainhira posivel, prioritiza opsaun sir aba hela fatin no reabilitasaun uma duke realojamentu liu husi asistensia sosial ne\u2019eb\u00e9 nato\u2019on. Realojamentu hanesan opsaun ikus liu bainhira la iha ona laternativa seluk.<\/li><li>Tetu didiak kustu no benifisiu husi kriteria nebe sei halo limitasaun ba asitensia sosial bazeia ba estatutu rai. Iha posibilidade boot katak fasil liu ba &nbsp;estadu atu selu asistensia sosial tanba prosesu atu prova katak rai espesifiku ida hanesan rai estadu ne\u2019e sei han tempu no gasta estadu nia rekursu barak.<\/li><li>Bainhira la iha ona opsaun seluk no tenke halo realojamentu uza prosesu sira ne\u2019eb\u00e9 estabelse iha lei espropriasaun numeru 8\/2017.<\/li><li>Husu ba governu kria programa nasional ida kona ba uma adekuadu husi propriu instituisaun nasional ida ne\u2019eb\u00e9 iha kompotensia atu dezenvolve uma adekuadu no halo kontrolu ne\u2019eb\u00e9 efetivu, inkliu kria fundus ne\u2019eb\u00e9 apropriadu hodi hari konstrusaun foun ba residensia komunidade ka populasaun kbit laek sir abele asesu.<\/li><li>Prevene eviksaun ne\u2019eb\u00e9 uza forsa no kria lei hodi regula kona ba prosedimentu propriu ba eviksaun, kompensasaun no realokasaun ne\u2019eb\u00e9 prevene violasaun direitus umanus labele akontese antes, durante no depois eviksaun.<\/li><li>Haforsa servisu entre li\u00f1a ministerial sira ne\u2019eb\u00e9 relevante atu asegura intervensaun integradu ba planu eviksaun tuir lei no padraun estandar internasonal, hodi garante asesu ba informasaun relasiona ho prosesu tomak ba planu eviksaun nian.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p><strong>Referensia:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Konstituisau Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika de Timor-Leste Vigora iha 20 de Maio 2002.<\/p>\n\n\n\n<p>Lei No.8\/2017 kona ba Lei Espropriasaun tanba Utilidade P\u00fabliku Versaun-Tetum, Minist\u00e9riu da Justisa, 2014.<\/p>\n\n\n\n<p>Regime Espesial ba Definisaun Titularidade Bein Imovel , Lei No 13\/2017 De 5 de Junho.<\/p>\n\n\n\n<p>Konvensaun Internasional Direitu ekonommia sosoial no kultura Lei Nu 1\/2003 de 10 de Dezembru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain membru RbR, Jemicarte Moniz dos Reis Inundasaun ne\u2019eb\u00e9 akontese iha Timor-Leste iha loron 4 Abril 2021 rezulta ema mate aleinde m\u00f3s uma no infrastrutura barak mak estraga. tanba kauza husi natural no sosial, kauza husi natural mak hanesan intensidade\u00a0 udan-been ne\u2019eb\u00e9 makas iha oras ida nia laran ka liu no kauza husi sosial [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9195,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-9194","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9194"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9194\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9196,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9194\/revisions\/9196"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}