{"id":9255,"date":"2021-07-29T23:40:38","date_gmt":"2021-07-29T14:40:38","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9255"},"modified":"2021-07-30T00:01:01","modified_gmt":"2021-07-29T15:01:01","slug":"dili-no-territoriu-timor-leste-presiza-avansa-ho-planu-integradu-no-inkluzivu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/07\/29\/dili-no-territoriu-timor-leste-presiza-avansa-ho-planu-integradu-no-inkluzivu\/","title":{"rendered":"D\u00edli no Territ\u00f3riu Timor-Leste: Presiza Avansa ho Planu Integradu no Inkluzivu"},"content":{"rendered":"\n<p>Hakerek nain Eliziaria Febe Gomes \u2013 Peskizadora La\u2019o Hamutuk\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Kuaze dekada rua liu ona, D\u00edli no territ\u00f3riu Timor-Leste la\u2019o iha prosesu dezenvolvimentu nia laran. Maske nune\u2019e, too ohin loron ita nafatin asiste katak sidade no territ\u00f3riu tomak seidauk iha rezili\u00e9nsia atu hasoru kualk\u00e9r risku no perigu sira. Akontesimentu konkretu mak foin lalais ita hotu asiste ona kalamidade inundasaun boot ba dala rua desde tinan kotuk, no foin lalais iha in\u00edsiu Abril 2021 ita nafatin hasoru inundasaun boot ne\u2019eb\u00e9 rezulta estragu barak ba infrastrutura p\u00fabliku sira hanesan estrada, ponte, sistema eletrisidade, fasilidade sa\u00fade, eskola, estragu ba iha komunidade sira nia hela fatin no kuaze ema 44 mak tenki lakon sira nia vida. Ho esperiensia sira liu ba bele sai ona hanesan motivasaun atu hatuur planu ida ne\u2019eb\u00e9 ho baze partisipativu, integradu no konsidera asuntu ambient\u00e1l. Aleinde ne\u2019e, importante m\u00f3s atu hatuur povu nud\u00e1r sentru ba desizaun hotu hodi konsidera no promove prins\u00edpiu justisa, igualdade no inkluzaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha 29 Ju\u00f1u 2021, liu husi serim\u00f3nia Jornada Orsament\u00e1l 2022, Governu f\u00f3 sai m\u00f3s kona ba sira nia Planu Ordenamentu Territorial nud\u00e1r sira nia prioridade xave no inisiativa espes\u00edfiku ba periodu 2022-2023 atu dezenvolve set\u00f3r sira bazeia ba planu ordenamentu territorial inklui m\u00f3s finaliza planu mestre iha sidade Dili. Hein katak katak liu husi planu hirak ne\u2019e bele asegura katak sidade ka \u00e1rea ida bele iha rezili\u00e9nsia hodi hasoru kualk\u00e9r perigu ka risku sira iha futuru.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"644\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-9257\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1.jpg 960w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-300x201.jpg 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-768x515.jpg 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-626x420.jpg 626w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-537x360.jpg 537w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-640x429.jpg 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/lao-1-681x457.jpg 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><figcaption>E<em>stragu sira ba Infrastrutura P\u00fabliku<br>Inundasaun iha Dili no Territ\u00f3riu Timor-Leste, 4 Abril 2021<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"blob:https:\/\/neonmetin.info\/61a6a9b9-2b40-4163-9665-9edfd1da1766\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Saida mak sai kauza D\u00edli no territoriu nafatin hasoru risku?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Too ohin loron seidauk iha sistema planu no ordenamentu urbanu no rejion\u00e1l ida ne\u2019eb\u00e9 bele hametin sidade reziliente liu ba dezastre sira no nia implikasaun mak ema barak harii uma iha fatin ne\u2019eb\u00e9 tama kategoria risku tuir sira nia hakarak tanba laiha opsaun seluk atu harii uma, nune\u2019e fasil tebes atu hetan estragu no perigozu m\u00f3s ba sira nia moris; (<em>bele le\u2019e versaun artigu ne\u2019eb\u00e9 mai ho observasaun seluk tan iha pajina La\u2019o Hamutuk ninian<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p>Fat\u00f3r seluk ne\u2019eb\u00e9 sai m\u00f3s hanesan abut ba problema sira ne\u2019e mak dezigualdade sosi\u00e1l ekonomia ne\u2019eb\u00e9 obriga populasaun sira atu muda mai no konsentra hotu iha sidade. Sidade Dili sai sentru atrativu ba atividade hotu, empregu, atendimentu p\u00fabliku sira, edukasaun iha nivel tersi\u00e1riu sira, sa\u00fade ho kondisaun di\u2019ak liu kompara iha \u00e1rea rural, no m\u00f3s sentru distribuisaun iha merkadu kuaze sentraliza iha Dili hodi rezulta taxa n\u00fameru populasaun iha kada tinan kontinua aumenta no susar atu kontrola. Razaun seluk Kapit\u00e1l ida ne\u2019e sai prefer\u00e9nsia m\u00f3s atu buka moris tanba kampu servisu sira kuaze maioria iha Dili \u2013 Governu, organizasaun, aj\u00e9nsia no neg\u00f3siu sira maioria konsentra hotu iha Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Densidade populasaun iha munisipiu Dili ho 860 Ema\/km<sup>2<\/sup> no maioria husi populasaun ne\u2019e hela iha area ho karakter\u00edstiku tetuk no besik nivel tasi hanesan iha Nain Feto ho 6,600 Ema\/km<sup>2<\/sup>; Dom Aleixo ho 3,900 Ema\/km<sup>2<\/sup>; Vera-Cruz ho 1,100 Ema\/km<sup>2<\/sup>, no iha area Cristu Rei ho 930 Ema\/km<sup>2<\/sup> (Sensu 2015). N\u00fameru ida ne\u2019e hatudu katak Dili iha futuru sei la nato\u2019on atu fasilita movimentu ema no sas\u00e1n sira, kondisaun ne\u2019e susar atu kontrola bainhira atividade no hahalok ignor\u00e1nsia husi umanu bele afeta m\u00f3s ba degradasaun ambient\u00e1l hodi halo sidade ne\u2019e fasil tebes hasoru risku husi dezastre naturais.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne\u2019e, D\u00edli m\u00f3s hola parte iha \u00e1rea delta mota (river delta) ne\u2019eb\u00e9 m\u00f3s sai kauza ba inundasaun boot hanesan akontese iha fatin seluk, ezemplu konkretu iha Sidade New Orleans no Bangladesh. Kondisaun ida ne\u2019e, susar tebes atu harii edif\u00edsiu aas sira iha \u00e1rea delta mota, no sidade ne\u2019e presiza hasai kustu barak hodi realiza mitigasaun ida ne\u2019eb\u00e9 adekuadu no karik la posivel m\u00f3s katak Dili atu sai hanesan kapit\u00e1l ka sai sentru ba atividade prinsip\u00e1l sira hanesan universidade, edif\u00edsiu p\u00fabliku, hospital.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"708\" height=\"455\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-9259\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao.jpg 708w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao-300x194.jpg 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao-654x420.jpg 654w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao-341x220.jpg 341w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao-640x411.jpg 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Lao-681x438.jpg 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 708px) 100vw, 708px\" \/><figcaption><em>Estragu sira ba Infrastrutura P\u00fabliku<br>Inundasaun iha Dili no Territ\u00f3riu Timor-Leste, 4 Abril 20<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Konseku\u00e9nsia mak daudaun ne\u2019e ita asiste katak ema barak iha D\u00edli laiha ona opsaun atu harii uma hodi deside sira nia hela fatin besik ba fatin perigozu sira, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 hela iha mota ninin no balu mak harii uma iha zona protejidu sira hanesan iha \u00e1rea lagoa ninin, Tasi-Tolu, no m\u00f3s sira ne\u2019eb\u00e9 harii uma iha foho hun hodi halakon aihoris no fasil liu atu akontese rai monu.<\/p>\n\n\n\n<p>Razaun seluk, kuaze d\u00e9kada rua liu ona Timor-Leste hamriik nud\u00e1r nasaun independente, maib\u00e9 seidauk iha dezenvolvimentu ida ne\u2019eb\u00e9 ekuitativu no inkluzivu, no m\u00f3s seidauk iha konsiderasaun ba dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 integradu no sustent\u00e1vel. Partikul\u00e1rmente iha Timor-Leste, Governu gasta ona kuaze biliaun $3.1 liu husi Fundu Infrastrutura entre 2011 no 2020, maib\u00e9 realidade gastu barak hirak ne\u2019e ba de\u2019it deze\u00f1u no konstrusaun ne\u2019eb\u00e9 lah\u00f3 kualidade, hodi ignora tiha rekomendasaun ba iha manutensaun tuir padraun 10% kada tinan husi kustu tot\u00e1l ba konstrusaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Hatuur Planu No Ordenamentu Ne\u2019eb\u00e9 Integradu No Inkluzivu<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, Sidade D\u00edli no territoriu Timor-Leste iha ona nesesidade atu avansa ho planu no dezenvolvimentu ida ne\u2019eb\u00e9 integradu, ekitativu no inkluzivu mak ami hato\u2019o rekomendasaun balu hanesan tuir mai ne\u2019e<\/p>\n\n\n\n<p>Haktuir husi UN-Habitat 2014, f\u00f3 sai hanoin balu kona-ba oins\u00e1 bele halo sidade ka \u00e1rea ida menus husi vulnerabilidade no menus husi perigu klim\u00e1tiku, nune\u2019e sira rekomenda katak importante m\u00f3s atu iha adaptasaun ba kondisaun ne\u2019eb\u00e9 iha vulnerabilidade, liuliu kondisaun hela fatin, bele opta padraun sira atu konstrui uma ka infrastrutura sira ne\u2019eb\u00e9 bele prevene husi risku klim\u00e1tiku sira<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"645\" height=\"366\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/programa-Governu-nian_Urplan_.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-9258\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/programa-Governu-nian_Urplan_.png 645w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/programa-Governu-nian_Urplan_-300x170.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/programa-Governu-nian_Urplan_-640x363.png 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 645px) 100vw, 645px\" \/><figcaption><em>Imajen 2. Materia Jornada Orsament\u00e1l 2022, Ju\u00f1u 2021<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e, \u00e1rea hirak ne\u2019eb\u00e9 perigozu no fasil liu presiza iha bandu ba harii uma ka harii konstrusaun ruma bazeia ba nivel risku. Nune\u2019e, di\u2019ak tebes se bainhira utilizasaun ba rai no padraun atu harii uma ka konstrusaun ruma bele ajusta tuir \u00e1rea ida-idak, ezemplu hanesan iha sidade Dili, bele m\u00f3s hatuur kontrolu no jestaun ba rai no bee atu identifika \u00e1rea hirak ne\u2019eb\u00e9 fasil liu ba bee sa\u2019e, bele deside fatin balu atu sai hanesan \u00e1rea rezerva bee, aihoris, kultivasaun ka fatin desportu ruma ne\u2019eb\u00e9 bele absorve bee lihun no evita inundasaun<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><strong>Promove Prinsipiu Justisa, Igualdade no Inkluzividade ba iha \u00e1rea ka sidade ida<\/strong><\/a><strong><\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Halo planu tuir tend\u00e9nsia ba mudansa sosi\u00e1l, kultur\u00e1l, ekonomia no konsidera oins\u00e1 ema hotu-hotu iha \u00e1rea ka sidade ida bele simu benef\u00edsiu. Signifika planu ka programa sira ne\u2019eb\u00e9 implementa presiza garante katak f\u00f3 duni benef\u00edsiu ba populasaun hotu hodi haktuir ba pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 ho baze atu kompleta ema hotu nia nesesidade b\u00e1ziku sira hodi minimiza m\u00f3s diskriminasaun iha sira nia moris loron-loron, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 mak vulneravel liu, hanesan ema ho defisi\u00e9nsia, feto sira, labarik feto, ka sira ne\u2019eb\u00e9 ho nesesidade espes\u00edfiku inklui ema hirak ne\u2019eb\u00e9 idade ona, nune\u2019e bele promove prins\u00edpiu justisa no igualdade iha planeamentu hanesan tuir mai.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><strong>Konsidera Populasaun Sai Sentru ba Desizaun.<\/strong><\/a><strong><\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Governu hah\u00fa ona halo planu atu harii sistema drainajen iha sidade Dili, karik di\u2019ak liu atu loke fali diskusaun p\u00fabliku no f\u00f3 oportunidade ba p\u00fabliku atu hato\u2019o hanoin sira antes atu konstrui ka deze\u00f1a fali bazeia ba kondisaun no desizaun populasaun nian atu nune\u2019e la hasusar no haterus tan populasaun sira iha futuru hodi haktuir duni sira nia kondisaun moris.<\/p>\n\n\n\n<p>Razaun importante atu hadi\u2019ak liu tan mekanizmu konsultasaun atu nune\u2019e komunidade ka ba v\u00edtima afetadu sira bele intende no kompriende ho di\u2019ak objetivu no materiais sira husi proponente projetu, atu bele rona barak liu komunidade afetadu sira nia preokupasaun, autoridade lok\u00e1l, feto, ema ho defisi\u00e9nsia sira, lia na\u2019in, inklui sosiedade siv\u00edl la\u2019\u00f3s iha nasion\u00e1l de\u2019it maib\u00e9 m\u00f3s too nivel suku. Nune\u2019e proponente bele konsiente liu no buka medida seguru ba v\u00edtima sira, atu la repete esperi\u00e9nsia aat sira iha pasadu ne\u2019eb\u00e9 lori komunidade inklui feto no labarik, ferik katuas sira no ema ho defisi\u00e9nsia hasoru situasaun ne\u2019eb\u00e9 la seguru no asist\u00e9nsia ba kondisaun tempor\u00e1riu no esperansa ne\u2019eb\u00e9 iha hela inserteza.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><a><strong>Hakbiit Pod\u00e9r no Kapasidade Lok\u00e1l<\/strong><\/a><strong><\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>F\u00f3 oportunidade ba rejiaun seluk atu hetan edukasaun ho kualidade, sa\u00fade ho kondisaun di\u2019ak, asesibilidade ba bee moos no saneamentu, empregu, oportunidade ba iha kondisaun s\u00f3siu-ekon\u00f3miku ne\u2019eb\u00e9 estavel hodi atrai no aumenta sira nia vontade atu hela no dezenvolve rasik iha sira nia munis\u00edpiu. Iha parte seluk, presiza maximiza funsaun no kapasidade ba iha autoridade ida-idak iha kada munis\u00edpiu hodi bele enkoraja sira atu defini sira nia planu no determina tuir sira nia nesesidade iha area urbanu ka rural atu asegura katak area hotu bele iha kondisaun ekuitativu no tetu ba aspetu hotu tantu sosi\u00e1l, kultur\u00e1l, ekonomia no ambient\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita bele aprende husi pratika di\u2019ak sira ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 pod\u00e9r m\u00e1simu ba autoridade lok\u00e1l hanesan sidade S\u00e3o Paolo Brazil, no nasaun vizinhu Indon\u00e9zia. Iha kontextu Timor-Leste karik bele f\u00f3 oportunidade ba pod\u00e9r lok\u00e1l no nia komunidade sira rasik atu defini sira nia prioridade, liu-liu oins\u00e1 sira rasik bele halo planu tuir nesesidade urj\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 sira nia area presiza, tanba sira mak hatene kle\u2019an liu sira nia difikuldade no dezafiu ne\u2019eb\u00e9 sira hasoru.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><a>Konkluzaun<\/a><\/h1>\n\n\n\n<p>Esperi\u00e9nsia boot rua ne\u2019eb\u00e9 sidade Dili no territ\u00f3riu iha Timor-Leste tomak hasoru bele sai hanesan motivasaun ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak tebes atu hadi\u2019ak no opta planu urbanu no territorial ida ne\u2019eb\u00e9 konsidera populasaun sira hotu iha desizaun no loke oportunidade ba sira atu define no deside rasik iha sira nia rejiaun ho konsiderasaun ba planu ne\u2019eb\u00e9 ekuitativu, inkluzivu no integradu ba iha \u00e1rea hotu lah\u00f3 diskriminasaun. Iha Parte seluk, presiza adapta m\u00f3s tuir padraun sira ba konstrusaun no manutensaun ba harii uma, infrastrutura p\u00fabliku sira ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak liu no garante nia kualidade atu nune\u2019e bele hasoru kualk\u00e9r perigu no risku ba dezastre sira iha futuru.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne\u2019e, importante m\u00f3s atu konsidera aproximasaun sira ne\u2019eb\u00e9 adekuadu ba iha Planu Urbanu no Territorial iha Timor-Leste hodi asegura katak sidade D\u00edli no territ\u00f3riu tomak bele iha rezili\u00e9nsia hodi hasoru kualk\u00e9r risku, perigu husi dezastre sira iha futuru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Eliziaria Febe Gomes \u2013 Peskizadora La\u2019o Hamutuk\u201d Kuaze dekada rua liu ona, D\u00edli no territ\u00f3riu Timor-Leste la\u2019o iha prosesu dezenvolvimentu nia laran. Maske nune\u2019e, too ohin loron ita nafatin asiste katak sidade no territ\u00f3riu tomak seidauk iha rezili\u00e9nsia atu hasoru kualk\u00e9r risku no perigu sira. Akontesimentu konkretu mak foin lalais ita hotu asiste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9260,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-9255","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9255"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9255\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9261,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9255\/revisions\/9261"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9260"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}