{"id":9653,"date":"2021-09-06T21:44:39","date_gmt":"2021-09-06T12:44:39","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9653"},"modified":"2021-09-06T21:44:42","modified_gmt":"2021-09-06T12:44:42","slug":"direito-de-resposta-e-de-retificacao-providensia-adekuadu-ba-defeza-direitu-personalidade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/09\/06\/direito-de-resposta-e-de-retificacao-providensia-adekuadu-ba-defeza-direitu-personalidade\/","title":{"rendered":"Direito de Resposta e de Retifica\u00e7\u00e3o: Provid\u00e9nsia adekuadu ba defeza Direitu Personalidade"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Zenatu Zeneves<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha ita nia direitu konstitusion\u00e1l liberdade espresaun no imprensa hola parte iha <em>Direito, Liberdade e garantia pessoais<\/em>. Garantia konstitusion\u00e1l ida-ne\u2019e prev\u00e9 iha Artigu 40.\u00b0 \u00a0ne\u2019eb\u00e9 ko\u2019alia kona-ba liberdade espresaun no Artigu 41.\u00b0 kona-ba liberdade imprensa. Garantia hirak ne\u2019e fundament\u00e1l tebes ba ezekusaun prins\u00edpiu no valor sira <em>estado de direito democr\u00e1tico<\/em> nian. Previzaun konstitusion\u00e1l ida-ne\u2019e hanesan buat rua ne\u2019eb\u00e9 insepar\u00e1vel iha prins\u00edpiu estadu modernu nian ne\u2019eb\u00e9 ita adopta. Tamb\u00e1 liberdade expresaun konsiste prerrogativa fundament\u00e1l ida-ne\u2019eb\u00e9 investe iha <em>ser humano poder de autonomia<\/em> ida ou hanesan poder ida-ne\u2019b\u00e9 nia determina konforme nia konxi\u00e9nsia rasik. Poder ida-ne\u2019e konsiste iha poder ba atuasaun hodi buka realizasaun nia a\u2019an no nia felisidade rasik. Nune\u2019e liberdade espresaun hanesan liberdade ema idaidak nian hodi espressa nia ideia lah\u00f3 tauk tamb\u00e1 <em>coer\u00e7\u00e3o ou repres\u00e1lias<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha sorin seluk, liberdade imprensa konstitui <em>cerne<\/em> ida ba sosiedade livre no demokr\u00e1tiku nian. Tan-ne\u2019e, liuhusi informasaun jornal\u00edstika independente no la iha sensura, povo bele avalia akontesimentu moris sosi\u00e1l ou p\u00fablika nian. Ho liberdade imprensa povo bele ezerse sira nia <em>direito de ser informado<\/em> no bele partisipa ho nia konxi\u00e9nsia kona-ba vida sosi\u00e1l ou realidade p\u00fabliku. Tan-ne\u2019e, iha ita nia Direitu Konstitusion\u00e1l konsidera ida hanesan relasaun estreita entre Artigu 40.\u00b0 no 41.\u00b0 CRDTL. Purtantu, liberdade imprensa intimente ligadu ho liberdade espresaun tamba liuhusi direitu ida-ne\u2019e mak hanoin no ideolojia sira bele manifesta no diskute ba formasaun pensamentu iha sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske konstituissaun f\u00f3 <em>pleno gozo<\/em> liberdade ida-ne\u2019e maib\u00e9 natureza umana ema nian, tentativa ba abuzu liberdade espresaun no imprensa bele akontese. Abuzu hirak ne\u2019e bele kauza ofensa ba direitu fundament\u00e1l sira seluk hanesan: direitu personalidade (direito bom nome, imagem, reputasaun no seluk-tan) no bens jur\u00eddica supra-individu\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 koresponde ba intrese p\u00fabliku. Doutrinariamente, atuasaun ba situasaun hirak ne\u2019e mak limitasaun ba liberdade espresaun no imprensa iha komunikasaun sosi\u00e1l. limitasaun ba liberdade espresaun no imprensa iha komunikasaun sosi\u00e1l iha direitu komunikasaun sosial iha kada ordenamentu jur\u00eddika iha diferensia.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha ita nia ordenamentu jur\u00eddika protesaun no defesa ba <em>bens jur\u00eddico<\/em>, konstitusionalmente hetan protesaun hanesan haktuir iha artigo 36.\u00b0 CRDTL. Maske nune\u2019e, protesaun no defeza ba <em>direito \u00e0 honra e \u00e0 privasidade<\/em> ida ne\u2019e iha diferensia ho ordenamento juridiku pa\u00eds sira CPLP nian. Diferensia ida-ne\u2019e akontese mai kedas husi planu sira kona-ba responsabilidade krimin\u00e1l no sivil. Iha pa\u00eds sira CPLP planu protesaun no defeza sira ba <em>direito personalidade ou direito a honra<\/em> e privacidade mai ho planu responsabilidade krimin\u00e1l no sivil.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha kazu timor-Leste nian, desde inisiu relativa ho protesaun no defeza ba direitu personalidade mai ho planu responsabilidade civil iha kazu sira relativa ho komunikasaun sosi\u00e1l la iha aplikasaun responsabilidade krimin\u00e1l. Esperitu ida-ne\u2019e mai husi espiritu luta ba ukun-rasik a\u2019an kontra rejime ditadura Soeharto nian; ne\u2019eb\u00e9 hamate liberdade espresaun no imprensa. Ho espiritu ida-ne\u2019e mak planu responsabilidade relativa ho kazu sira iha komunikasaun sosi\u00e1l aplika responsabilida sivil no responsabilidade kontra-ordenasaun. Iha responsabilidade civil regula iha artigu 67.\u00b0 CCTL no relativa ho kontra ordenasaun regula iha artigo 40.\u00b0. Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha similidaridade entre <em>ordenamento jur\u00eddico<\/em> iha pa\u00eds sira CPLP nian iha kontestu komunikasaun sosi\u00e1l mak kestaun direitu komunikasaun sosi\u00e1l hanaran <em>direito de resposta ou de retifica\u00e7\u00e3o<\/em>. <em>Direito de resposta ou de retifica\u00e7\u00e3o<\/em> klasikamente dezignadu hanesan direitu resposta (hak jawab) tuir konstitusionalista Vital Moreira, Direito de Resposta \u201c \u00e9 <em>o poder, que assiste a todo aquele&nbsp; que seja pessoalmente afectado por noticia, coment\u00e1rio ou referencia sa\u00edda num \u00f3rg\u00e3o de comunica\u00e7\u00e3o social, de fazer publicar ou transmitir nesse mesmo \u00f3rg\u00e3o, gratuitamente, um texto seu contendo um desmentido, rectifica\u00e7\u00e3o ou defesa\u201d<\/em>. Tamba-ne\u2019e, nia konsidera direitu de resposta hanesan instrumentu defesa ema nian, kontra kualker opinaun ou imputasaun ho kar\u00e1ter peso\u00e1l ofensiva ou prejudisi\u00e1l ou kontra kualker notisia ou refer\u00e9nsia peso\u00e1l <em>inver\u00eddica ou inexacta<\/em>. Definisaun ida-ne\u2019e implisitamente kontein iha artigu 34.\u00b0 Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro, Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social.<\/p>\n\n\n\n<p>Doutrinariamente, iha opinaun oioin relativa ho <em>Direito de resposta<\/em> ne\u2019eb\u00e9 konsidera hanesan instrumento defeza ba direitu personalidade, nomeadamente direitu ba bom nome no reputasaun. Iha hanoin balu hateten katak iha \u00e2mbitu direitu imprensa, direitu resposta konsidera nu\u2019udar direitu ida individu\u00e1l atu asesu meiu sira informasaun nian no partisipasaun iha formasaun opinaun p\u00fablika. Iha m\u00f3s hanoin katak direitu resposta hanesan instrumentu ida iha pluralizmu informativomaibe ida ne\u2019e bele exerse deit husi ema sira ne\u2019ebe hetan ofensa ba sira nia personalidade husi publikasaun husi orgaun komunikasaun sosial.<\/p>\n\n\n\n<p>Sorin seluk, iha hanoin seluk katak direitu resposta konsidera hanesan garantia verasidade informativa, ne\u2019eb\u00e9 la\u2019\u00f3s deit oferese hodi responde ba posibilidade atu aprezenta nia versaun kona-ba faktu sira, mas hanesan m\u00f3s insetiva ba auto-kontrolu ba jornalista sira, ne\u2019eb\u00e9 justamente monu ba dezautorizasaun p\u00fablika iha ninia orgaun komunikasaun sosi\u00e1l. Iha m\u00f3s hanoin katak direitu resposta hanesan sansaun ou indeminizasaun relativa ba publikasaun sira ne\u2019eb\u00e9 ofensa direitu personalidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho hanoin hirak ne\u2019e, jeralmente doutrina destaka direitu resposta iha funsaun dupla; ida Proporsiona meiu ida hodi solusiona problema ho lais, simples no la <em>dispendioso<\/em> defeza ba reputasaun ou koresaun ba refer\u00e9nsia <em>inver\u00eddica<\/em> ou <em>err\u00f4nea<\/em>. Iha kontestu ne\u2019e, mezmu la impede <em>t\u00edtular de direito<\/em> bele halo prosesu kontra orgaun ou meiu ne\u2019eb\u00e9 nia publikasaun ofensa ba nia direitu personalidade maib\u00e9 tenke sivilmente la\u2019\u00f3s krimin\u00e1l. Tan-ne\u2019e, iha direitu resposta ba publikasaun konsidera hanesan meiu efikaz ba reparasaun danu sira relativa ho ofensa ba direitu personalidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha sorin seluk, konduz ba difuzaun ba versaun alternativa, fakulta ba p\u00fabliku hodi asesu <em>ponto de vista<\/em> ida diverjente ou kontradit\u00f3riu kona-ba asuntu mak hanesan ne\u2019eb\u00e9 kontribui ba diversifikasaun informasaun. &nbsp;Nune\u2019e direitu resposta la signifika hanesan forma asesu husi <em>t\u00edtular de direito<\/em> hodi asesu ba orgaun komunikasaun sosi\u00e1l no limita liberdade editori\u00e1l maib\u00e9 ne\u2019e hanesan <em>direito atribuindo<\/em> ba nia respons\u00e1vel sira hodi determina sira nia konte\u00fadu. Ida-ne\u2019e m\u00f3s implika ba difusaun ba testu ne\u2019eb\u00e9 <em>t\u00edtular de direito<\/em> ida elabora tenke iha paridade ho kondisaun ne\u2019eb\u00e9 motiva ba resposta ne\u2019e haktuir ba <em>principio igualdade de armas ou principio equival\u00eancia<\/em> entre resposta ho testo respondidu.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha prins\u00edpiu ida-ne\u2019e signifika katak <em>igualidade de armas<\/em> tenke refleta iha kondisaun sira difuzaun resposta nian, designadamente iha nia estensaun, insersaun&nbsp; no forma aprezentasaun. Nune\u2019e bele iha relev\u00e1ncia atu atingi ho intensidade hanesan, sensivilemnte audit\u00f3riu hanesan ba asesu testu resposta nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske nune\u2019e, direitu resposta ida-ne\u2019e m\u00f3s bele hetan rekuzasaun ho kondisaun sira hanesan tuir mai ne\u2019e: (1) relativa ho intempestivu ne\u2019b\u00e9 haktuir iha n\u00fameru 1 no 4 Artigu 34.\u00b0, ilejitimidade husi reposdente ne\u2019eb\u00e9 haktuir iha n\u00fameru 3 Artigu 34.\u00b0. (2) rekuza ho hatudu fundamentasaun ba <em>inexist\u00eancia<\/em> iha publikasaun ne\u2019eb\u00e9 la afeita ba <em>reputa\u00e7\u00e3o ou bom nome<\/em>&nbsp; t\u00edtular ba direito nian ou referensia factu sira <em>inver\u00eddicas ou err\u00f4neas<\/em> kona-ba nia ne\u2019eb\u00e9 haktuir iha al\u00ednea a) numero 6 artigo 34 \u00b0 Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social. (3) tamba viola normas sira ne\u2019ebe relasiona ho konte\u00fado ba resposta hanesan falta relasaun directa no \u00fatil ba resposta no ratifikasaun ho texto ou imagem ne\u2019ebe extensaun excessiva, expressa desproporcionadamente desprimorosas. Previsaun ida ne\u2019e konsta iha al\u00ednea b) no c) numero 6 artigo 34.\u00b0 Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social. &nbsp;Rekuza ida-ne\u2019e tenke fundamentada husi responsavel editorial tuir previsaun iha numero 7 iha prazu ne\u2019eb\u00e9 determina ona. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira kondisaun rekuzasaun hirak iha leten la konsege fundamenta no rekuza publikasaun ba direitu resposta mak orgaun ou meiu sei konsidera hanesan kontra ordenasaun ho punisaun koima $ 2.500 a $ 10.000 USD. Antes to\u2019o prosesu kontra ordenasaun parte sira bele hatama prosesu arbitrajen no mediasaun ba Conselho de Imprensa hanesan haktuir iha al\u00ednea g) artigo 44.\u00b0 Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social. &nbsp;Ikus-liu bainhira parte sira la satisfeitu bele rekore ba prosesu judisi\u00e1l hanesan haktuir iha artigo 36.\u00b0 Lei N.\u00b0 5 \/2014 de 19 de Novembro Lei da Comunica\u00e7\u00e3o Social.<\/p>\n\n\n\n<p>Espirito husi previzaun norma hirak iha leten konsidera hanesan kontrolu p\u00fabliku ba Liberdade imprensa no defeza p\u00fabliku nian ba direitu personalidade kontra abuzu ba liberdade comunica\u00e7\u00e3o social.<\/p>\n\n\n\n<p>Hakerek-na\u2019in&nbsp; Dr. Zenilton Zeneves<\/p>\n\n\n\n<p>Linsensiadu Iha faculdade Direito UNTL<\/p>\n\n\n\n<p>Refer\u00e9nsia:<\/p>\n\n\n\n<p>Constitui\u00e7\u00e3o Anotada da Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste, Bacelar de Vasconcelos, Pedro Carlos,<strong> Editor: <\/strong>Direitos Humanos-Centro de Investiga\u00e7\u00e3o Interdisciplinar Escola de Direito da Universidade do Minho<br>Campus de Gualtar, Braga<\/p>\n\n\n\n<p>Constitui\u00e7\u00e3o da Republica Portuguesa anotada, Gomes Canotilho, J.J &amp; Moreira, Vital, Coimbra Editora<\/p>\n\n\n\n<p>Direito Comunicacao social, segundo edi\u00e7\u00e3o revista aumentada<\/p>\n\n\n\n<p>Alberto Arons de Carvalho<\/p>\n\n\n\n<p>Ant\u00f3nio Monteiro cardoso<\/p>\n\n\n\n<p>Ja\u00f5o Pedro figueiredo<\/p>\n\n\n\n<p>Casa das letras\/editorial noticias<\/p>\n\n\n\n<p>Legisla\u00e7\u00e3o Anotada da Comunica\u00e7\u00e3o Social<\/p>\n\n\n\n<p>de&nbsp;Ant\u00f3nio Monteiro Cardoso,&nbsp;Jo\u00e3o Pedro Figueiredo&nbsp;e&nbsp;Alberto de Carvalho&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Editor:&nbsp;&nbsp;Casa das Letras<\/p>\n\n\n\n<p>C\u00f3digo Civil de Timor-Leste<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Zenatu Zeneves Iha ita nia direitu konstitusion\u00e1l liberdade espresaun no imprensa hola parte iha Direito, Liberdade e garantia pessoais. Garantia konstitusion\u00e1l ida-ne\u2019e prev\u00e9 iha Artigu 40.\u00b0 \u00a0ne\u2019eb\u00e9 ko\u2019alia kona-ba liberdade espresaun no Artigu 41.\u00b0 kona-ba liberdade imprensa. Garantia hirak ne\u2019e fundament\u00e1l tebes ba ezekusaun prins\u00edpiu no valor sira estado de direito democr\u00e1tico nian. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9654,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-9653","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9653","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9653"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9653\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9655,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9653\/revisions\/9655"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9654"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9653"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9653"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9653"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}