{"id":9697,"date":"2021-09-16T13:09:24","date_gmt":"2021-09-16T04:09:24","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9697"},"modified":"2021-09-16T13:09:26","modified_gmt":"2021-09-16T04:09:26","slug":"investe-ba-edukasaun-inkluzivu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/09\/16\/investe-ba-edukasaun-inkluzivu\/","title":{"rendered":"Investe ba Edukasaun Inkluzivu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Ekipa media UN Women<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>\u201cHalo advokasia ba feto no labarik-feto sira-nia direitu ba edukasaun hah\u00fa iha ita-nia uma-laran no komunidade nia leet, no haburas ba ukun-nain sira.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Gertrudes Pereira mak programa UNPRPD nia ofisi\u00e1l M&amp;E ba UN Women Timor-Leste. Nia servisu hamutuk ho UN Women iha tinan 2020, hafoin tinan barak nia admira knaar UN Women nian iha luta ba inklusividade sosi\u00e1l ba ema ho defisi\u00e9nsia iha Timor-Leste. Antes ne&#8217;e nia servisu ba organizasaun Ra\u2019es Hadomi Timor Oan (RHTO) no Asosiasaun Defisientes Timor-Leste (ADTL), ne\u2019eb\u00e9 nia dedika tinan 8 iha nia advokasia ba direitu ema ho defisi\u00e9nsia nian iha sosiedade, no feto no labarik-feto ho defisi\u00e9nsia sira-nia partisipasaun iha eskola.<\/p>\n\n\n\n<p>Pontu importante ida hosi ninia kareira mak hafoin esforsu advokasia barak ba Minist\u00e9riu Obras P\u00fablikas, Diploma Ministeri\u00e1l ida hasai ona atu asegura infraestrutura publika no komersi\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 amigavel no asesivel ba ema ho defisi\u00e9nsia sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia Pol\u00edtika Nasion\u00e1l ba Edukasaun Inkluziva (2011) iha objetivu katak nasaun nia populasaun hotu-hotu tenke simu edukasaun ho igualdade, ho kualidade di&#8217;ak ne&#8217;eb\u00e9 apropriadu ba sira-nia abilidade individu\u00e1l no tenke hetan ko\u00f1esimentu, kapasidade no abilidade \u2013 vokasional apropiradu &#8211; atu apoia sira-nia aan no sira-nia fam\u00edlia no partisipa iha \u00e1rea hotu-hotu ba dezenvolvimentu nasion\u00e1l nian, no m\u00f3s iha Planu Estrat\u00e9jiku Nasion\u00e1l ba Edukasaun (2011) afirma sira-nia kompromisu atu alkansa edukasaun inkluzivu liuhosi<em> &#8220;habelar no hadi&#8217;ak kompreensivu kuidadu nian sedu no edukasaun, liuliu ba labarik sira ne&#8217;eb\u00e9 vulneravel liu no sira ne&#8217;eb\u00e9 desfavoresidu liu,&#8221; <\/em>maib\u00e9, figura no sistema edukasaun iha rai-laran hatudu diferensa. Iha bareira barak ne&#8217;eb\u00e9 impede ita husi alkansa sistema edukasaun ne\u2019eb\u00e9 totalmente inkluzivu, liuliu aspetu infraestrutura no materi\u00e1l aprendizajen sira ne&#8217;eb\u00e9 adekuadu ba alunu oin-oin.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha tot\u00e1l Minist\u00e9riu no Sekret\u00e1riu Estadu 10 ne\u2019eb\u00e9 dezenvolve ona Planu Asaun Nasion\u00e1l ida ba ema ho defisi\u00e9nsia sira maib\u00e9 seidauk iha kompromisu tomak atu implementa planu sira ne&#8217;e, maske eis-Prezidente Parlamentu Nasion\u00e1l Ar\u00e3o Noe Amaral hateten ona katak<em> &#8220;Governu iha obrigasaun atu proteje ema ho defisi\u00e9nsia sira no labele esklui sira hosi planu no programa dezenvolvimentu sira.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Iha persepsaun katak s\u00f3 Minist\u00e9riu Solidariedade Sosi\u00e1l no Inkluzaun deit mak responsavel ba ema ho defisi\u00e9nsia sira, maib\u00e9 loloos ne\u2019e, asuntu ida-ne&#8217;e f\u00f3 impaktu ba aspetu dezenvolvimentu sosi\u00e1l hotu-hotu nian.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Nu&#8217;udar feto ho defisi\u00e9nsia, hau agradese tebes tanba bele hetan asesu ba edukasaun; kestaun kona-ba feto no labarik-feto ho defisi\u00e9nsia sira, ne&#8217;eb\u00e9 husik hela eskola, impede hau atu tuir luta ba sira-nia inkluzaun no asesu ba edukasaun&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;<em>Uluk hau servisu ho organizasaun lok\u00e1l rua ba ema ho defisi\u00e9nsia sira. Ba dahuluk ho Ra\u2019es Hadomi Timor Oan (RHTO) durante tinan tolu, iha ne&#8217;eb\u00e9 liuhosi ami-nia advokasia kona-ba asesibilidade ba ema ho defisi\u00e9nsia iha sira-nia komunidade, ami konsege harii uma no fasilidade sentina iha eskola ne&#8217;eb\u00e9 mak sensivel ba ema ho defisi\u00e9nsia iha nivel munis\u00edpiu. Aleinde ne&#8217;e, ami servisu hamutuk ho profes\u00f3r sira atu promove asesu igual ba edukasaun ba ema ho defisi\u00e9nsia sira hodi liga sira ba instituisaun sira ne&#8217;eb\u00e9 mak atu fornese ekipamentu eskola nian no m\u00f3s orienta sira atu hetan asesu no aplika ba bolsa estudu ne&#8217;eb\u00e9 mak iha<\/em>&#8220;.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-9698\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-300x200.jpg 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-768x512.jpg 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-2048x1365.jpg 2048w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-630x420.jpg 630w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-640x427.jpg 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/UN-Wome-TL_Helio-miguel-8-1-681x454.jpg 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption><strong><em>halo pratika ba edukasaun inkluzivu. [Foto: Media UN Women | 16.09.2021]<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Hafoin ida-ne&#8217;e, hau servisu hamutuk tinan lima ho Asosiasaun Defisientes Timor-Leste (ADTL), sombri\u00f1a ba organizasaun ema ho defisi\u00e9nsia sira iha Timor-Leste. Hau involve iha advokasia no inisiativa hasa\u2019e kapasitasaun barak atu ajuda ema ho defisi\u00e9nsia sira asesu ba oportunidade sira iha sosiedade, ne&#8217;eb\u00e9 inklui hasa&#8217;e partisipasaun feto no labarik-feto sira ho defisi\u00e9nsia iha \u00e1rea edukasaun. Ami dezenvolve programa ho naran \u201cKlase Ekuivalente\u201d iha tinan 2019, ne&#8217;eb\u00e9 ho objetivu atu f\u00f3 oportunidade ba ema adultu sira ho defisi\u00e9nsia ne&#8217;eb\u00e9 nunka rejista iha eskola atu asesu ba edukasaun, liuliu halo advokasia ba feto ho defisi\u00e9nsia sira hodi partisipa<\/em>&#8220;.<\/p>\n\n\n\n<p>Importante ba ita atu foti asaun forte hodi asegura feto no labarik-feto sira ho defisi\u00e9nsia iha asesu barak liutan ba edukasaun tanba bainhira sira hetan eskluisaun barak liu, ida-ne&#8217;e sai susar liu atu halai-sai husi kiak no susar atu hakbiit sira. Ida ne&#8217;e bele hah\u00fa husi ita-nia uma laran no komunidade nia leet, no haburas ba ukun-na&#8217;in sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhosi di\u00e1logu importante ho inan-aman no membru komunidade sira kona-ba asuntu ida-ne&#8217;e, ita bele kria imajen diak liu ba feto ho defisi\u00e9nsia sira, iha ne&#8217;eb\u00e9 sosiedade simu sira no respeita sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, entidade governu hotu-hotu tenke sai na&#8217;in ba asuntu ne&#8217;eb\u00e9 ema ho defisi\u00e9nsia sira hasoru, liuliu feto no labarik-feto sira ho defisi\u00e9nsia tanba sira iha risku ba diskriminasaun bo\u2019ot liu. Investe no hadi&#8217;ak edukasaun inkluzivu laos deit hadi&#8217;ak n\u00fameru feto no labarik-feto sira ne&#8217;eb\u00e9 ho defisi\u00e9nsia iha edukasaun, maib\u00e9 profes\u00f3r sira mos sei treinadu no alunu sira sei sosializa atu respeita ema ho defisi\u00e9nsia sira, ita sei hah\u00fa elimina bareira sira ne&#8217;eb\u00e9 haketak ita nia unidade.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/tetun.org\/?q=finally%2C+all+government+entities+should+take+more+ownership+of+the+issue+faced+by+people+with+disability%2C+especially+women+and+girls+with+disability+as+they+are+at+more+risk+of+discrimination.+investing+in+and+improving+inclusive+education+not+only+improves+the+number+of+women+and+girls+with+disability+in+education%2C+but+as+teachers+are+trained+and+students+are+socialized+to+respect+people+with+disability%2C+we+can+begin+to+eliminate+barriers+that+separate+us+from+being+united.#\/dictionary\"><br><\/a><a href=\"https:\/\/tetun.org\/?q=through+important+dialogues+with+parents+and+members+of+the+community+regarding+this+issue%2C+we+can+create+a+better+image+for+women+and+disabilities%2C+where+they+are+welcomed+and+respected+in+all+spheres+of+society.#\/dictionary\"><br><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Ekipa media UN Women \u201cHalo advokasia ba feto no labarik-feto sira-nia direitu ba edukasaun hah\u00fa iha ita-nia uma-laran no komunidade nia leet, no haburas ba ukun-nain sira.\u201d Gertrudes Pereira mak programa UNPRPD nia ofisi\u00e1l M&amp;E ba UN Women Timor-Leste. Nia servisu hamutuk ho UN Women iha tinan 2020, hafoin tinan barak nia admira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9699,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-9697","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9697","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9697"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9697\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9700,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9697\/revisions\/9700"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9699"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9697"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9697"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9697"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}