{"id":9701,"date":"2021-09-16T13:15:47","date_gmt":"2021-09-16T04:15:47","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9701"},"modified":"2021-09-16T13:15:49","modified_gmt":"2021-09-16T04:15:49","slug":"benefisiu-ba-timor-leste-wainhira-sai-membru-organizasaun-mundial-komersiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/09\/16\/benefisiu-ba-timor-leste-wainhira-sai-membru-organizasaun-mundial-komersiu\/","title":{"rendered":"Benefisiu ba Timor-Leste Wainhira Sai Membru Organizasaun Mundial Kom\u00e9rsiu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Renato da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sistema kom\u00e9rsiu ne\u2019ebe livre nu\u2019udar pol\u00edtika hodi lahamosu diskriminasaun ba importasoens no&nbsp; eksportasoens ne\u2019ebe ohin loron akontese iha fatin hotu. Situasaun hirak nee&nbsp; ezize nasaun hotu&nbsp; hodi entende akordu komersiais internasionais ho ninia implikasoens hotu hodi dezenvolve ekonomia nasional abranje ba partes hotu. Ho nunee, setor&nbsp; kom\u00e9rsiu asumi papel importante iha prosesu dezenvolvimentu&nbsp; ekonomia pais ida nian, tantu iha nivel kom\u00e9rsiu internu&nbsp; no internasional hodi hakat ba komersiu livre ne\u2019ebe&nbsp; mais kompetitivas.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho liberalizasaun iha setor komersiu ne\u2019ebe livre hamosu mos espetativas lubun hodi eleva produtividade setor ekonomia rai laran sai kompetitivu nu\u2019udar politika konaba aumenta&nbsp; reseita&nbsp; estadu. &nbsp;Maneiras hirak nee sei mellora&nbsp; ekonomia&nbsp; pa\u00eds nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Tamba komersiu ne\u2019ebe livre, &nbsp;nu\u2019udar forma hodi aumenta produsaun husi bens nacionais nian hodi introduz inklui oinsa atu ita faan ba merkadu internasional ho regras aplikabel. Nunee mos, ho politika nee sei habelar mos oportunidades konaba&nbsp; transfer\u00eansia&nbsp; teknolojia. Liuhusi Sistema komersiu livre iha posibilidade boot hodi&nbsp; halo transfer\u00eansia&nbsp; teknolojia. Tamba modelu nee hamosu mos ekspetasaun ba pais sira hanesan Timor Leste &nbsp;hodi aproveita teknolojia husi pais dezenvolvidus ne\u2019ebe sofistikadu ho forma klara haktuir husi regras mundial ne\u2019ebe komunga husi pais membrus OMK sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tamba &nbsp;prosesu atu sai membru&nbsp; OMK aplika ho regras ne\u2019ebe mais rigor ba&nbsp; pa\u00eds kandidatu sira hodi prense&nbsp; termus&nbsp; adezaun nian konaba dezenvolvimentu ekon\u00f3miku no mos rejime komersial&nbsp; pa\u00eds nian ne\u2019ebe aplikabel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oinsa Atu Sai Membru OMK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Pais requerente tenke&nbsp; aprezenta sira nia&nbsp; solisitasaun ba Konsellu Jeral OMK hodi esplika aspetu&nbsp; pol\u00edtikas komersiais no ekon\u00f4mikas ne\u2019ebe sei &nbsp;afeta ba akordu&nbsp; OMK nian. Depois simu pedidu husi pais hirak nee, OMK sei konsentra ba quest\u00f5es&nbsp; diskrep\u00e2nsia entre&nbsp; regras&nbsp; OMK nian ho pol\u00edtikas no leis komersiais internasionais no dom\u00e9stikas pais requerente. Iha est\u00e1jiu final ba adezaun nian sei &nbsp;envolve mos negosiasaun bilaterais entre&nbsp; pa\u00eds &nbsp;requerente ho pais &nbsp;membrus&nbsp; sira konaba konsesoens, kompromisu tarif\u00e1rius no mos asesu ba merkadu konaba &nbsp;bens no serbisu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba Timor-Leste, esforsu hodi sai membru OMK hahuu kedas iha&nbsp; novembru&nbsp; 2016. Nune\u2019e iha 7 dezembru 2016, Konsellu Jeral&nbsp; Organizasaun Mundial&nbsp; Kom\u00e9rsiu konkorda hodi kria Grupu&nbsp; Traballu&nbsp; adezaun Timor-Leste nian ba OMK hodi fo&nbsp; estatutu ba Timor Leste nu\u2019udar pais observador. Nune\u2019e iha junu 2017, Timor-Leste aprezenta memorandum konaba Rejime Kom\u00e9rsiu&nbsp; Eksternu nian. Memorandum Rejime Komersiu Eksternu nu\u2019udar dokumentu ne\u2019ebe&nbsp; deskreve ho klaramente&nbsp; medidas husi &nbsp;instituisoens sira ne\u2019ebe&nbsp; envolve iha pr\u00e1tika&nbsp; kom\u00e9rsiu eksterior pa\u00eds requerente nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus mai, hodi asegura kumprimisus no kuntinuasaun husi politika nee, VIII Governu Konstitusional indika tiha ona Ministru Koordenador Asuntu Ekonomiku (MCAE) hodi&nbsp; lidera prosesu hirak nee hodi sai Xefe Negosiador.&nbsp; Iha faze nee Timor Leste&nbsp; halo tiha ona negosiasaun bilaterais ho pais membru sira seluk hanesan Australia, Kanada, Uniaun Europea, Indonesia no Estadus Unidus Amerika no hetan apresiasaun aas husi pais hirak nee ba esforsu hotu ne\u2019ebe Governu Timor-Leste halo tiha ona hodi prienxe rekezitus hirak ne\u2019ebe hato\u2019o husi pais membrus sira. Xefe Negosiador halo mos konsultasaun ho pais PMD sira seluk ne\u2019ebe maka sai tiha ona membru OMK hanesan Afganistaun no Liberia hodi rona esperensia ne\u2019ebe pais rua nee halo tiha ona hodi sai membru OMK. Realiza tiha ona enkontru grupu traballu faze dahuluk iha 1 Outubru 2020 no mos enkontru grupu traballu faze daruak iha loron 29 Julu 2021 ho pais membru OMK sira hodi rona Timor Leste ninia vontade iha esforsu hirak nee. Iha espetativas boot katak iha fim de anu tinan 2022, Timor Leste bele hetan ona ninia estatutu nu\u2019udar pais membru OMK.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Benefisiu Saida Deit Maka Pais Membru Sira Sei hetn Wainhira Sai Membru OMK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Relatoiru husi United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) -Konfer\u00eansia Nasoens Unidas konaba Kom\u00e9rsiu no Dezenvolvimentu ne\u2019ebe fo sai iha fevereiru 2021 konsidera Timor-Leste tama iha lista paises menus Dezenvolvidus.<\/p>\n\n\n\n<p>Definisaun Pa\u00edses Menus Dezenvolvidus (PMDs) maka&nbsp; pa\u00edses hirak ne\u2019ebe ninia dezenvolvimentu ho rendementu baixa no hetan impedimentu estruturais ne\u2019ebe grave konaba dezenvolvimentu sustent\u00e1vel nian. Ho ninia indikador vulnerabilidade ne\u2019ebe aas no afeta setor ekon\u00f4mia ho nia ambientais inklui mos n\u00edvel&nbsp; rekursu humanus ne\u2019ebe kiik.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha senariu nee hodi hatan ba nesesidade pais PMD sira, OMK halo ninia afirmasaun hodi deklara katak pais PMD sira sei hetan benefisiu ho konsiderasaun espesiais iha faze implementasaun haktuir husi &nbsp;akordu OMK nian hanesan fasilita no prot\u00e9je desizoens pais PMD sira no mos kuntinua fo tulun hodi hasae pais hirak neee ninia &nbsp;partisipasaun iha kom\u00e9rsiu internasional. &nbsp;Nunee iha okaziaun nee, &nbsp;Timor Leste hamutuk ho pais 7 PMD sira seluk hanesan Butaun, Komores, Eti\u00f3pia, S\u00e3o Tom\u00e9 e Pr\u00edncipe, Som\u00e1lia, Sudaun do Sul no Sudaun oras nee iha hela prosesu negosiasaun hodi sai mos membrus OMK hanesan mos&nbsp; pais 35 &nbsp;PMD sira seluk ne\u2019ebe maka&nbsp; sai tiha ona membru OMK. Sai membru OMK maka unika dalan hodi&nbsp; aumenta eksportasaun inklui &nbsp;atrai mos investimentu iha rai laran. Maneiras nee hodi bele estimula kresimentu ekonomia ho r\u00e1pidu liuhusi partisipasaun ne\u2019ebe efetiva haktuir husi sistema komersiu multilateral nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, pais PMD sira mos sei hetan tratamentu espesial ho nia flesibilidade balun &nbsp;hanesan;<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Protesaun ba &nbsp;tarif\u00e1s<\/u><\/strong> haktuir husi&nbsp; deklarasaun ne\u2019ebe fo sai iha loron 15 abril 1994 iha Marrakesh, Maroko ne\u2019ebe hetan asinatura husi nasaun 123 konaba Akordu Jeral&nbsp; Tarifas no Kom\u00e9rsiu nian (GATT 1947) ne\u2019ebe ikus mai hanaran Akordu &nbsp;Marrakesh, hateten katak, partes kontratantes husi paises dezenvolvidu sira labele iha retaliasaun konaba kompromisu ne\u2019ebe halo tiha ona iha negosiasaun komersiais hodi hamenus ou halakon tarifas no bareiras&nbsp; kom\u00e9rsiu nian ba partes kontratantes husi paises menus dezenvolvidu sira. Akordu Marrakesh ofisialmente tama iha vigor iha loron 1&nbsp; janeiru&nbsp; 1995.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Konaba Kom\u00e9rsiu no Serbisu<\/u><\/strong> nian hateten klaru katak fo&nbsp; prioridade espesial ba Membru PMD sira iha ninia implementasaun hodi reforsa kapasidade&nbsp; serbisu dom\u00e9stiku nian ho efisi\u00eansia no kompetitividade,hanesan asesu ba teknolojia&nbsp; no mellora asesu kanais&nbsp; distribuisaun ba rede informasaun nian. Ikus liu halo&nbsp; liberalizasaun ba asesu merkadu iha varias&nbsp; setores&nbsp; liuhusi fornesimentu mos ba intereses eksportasaun pais PMD sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Konaba Agrikultura nian<\/u><\/strong>, Parte&nbsp; dasiak (IX), artigu 15 konaba Tratamentu Espesial no Diferensial pontu daruak husi akordu Marrakesh nian hateten katak&nbsp; Pais PMD sira livre hodi halo kompromisu ba redusaun nian haktuir husi pilares 3 husi akordu ne\u2019ebe iha konaba \u2013 asesu ba merkadu, apoio internu no kompetisaun ba eksportasaun nian. Ho nia afirmasaun katak pais membru husi&nbsp; PMD sira sei la&nbsp; obriga hodi halo kompromisu konaba redusaun nian. Gradualmente pais&nbsp; PMD&nbsp; importadores l\u00edquidu&nbsp; alimentus b\u00e1ziku sira sei hetan nafatin benefisiu ho nia flesibilidades wainhira tama hotu iha lista NFIDCs (Net Food-Importing Developing Countries). Importador l\u00edquido maka pais sira ne\u2019ebe kompra mais barak liu husi pais seluk haktuir husi termsu kom\u00e9rsiu global nian&nbsp; do que faan durante per\u00edodu ba tempu ne\u2019ebe iha. Pa\u00eds hirak nee&nbsp; produz sasan hirak nee tuir rekursus dispon\u00edveis rejiaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Konaba Investimentu nian<\/u><\/strong>, akordu konaba (Trade-Related Investment Measures -TRIMS) ou Medidas&nbsp; Investimentu Relasionadu ba Kom\u00e9rsiu nian kont\u00e9mpla&nbsp; mos dispozisoens tranzit\u00f3ria ne\u2019ebe permite ninia pais membru sira hodi&nbsp; mantein akordu nee ho per\u00edodu ne\u2019ebe iha. Tamba akordu TRIMs estabelese disiplinas konaba medidas&nbsp; investimentu&nbsp; ba empreendimentu sira ne\u2019ebe aplika ba kom\u00e9rsiu merkadoria nian. Akordu nee mos pro\u00edbe ba ninia membru sira hodi aplika&nbsp; tipos konaba medidas&nbsp; investimentu, inklui ida ne\u2019ebe mak la tuir prins\u00edpiu&nbsp; tratamentu nasional nian hanesan restrisoens quantitativas, requizitu husi konte\u00fado lokal no mos requizitu&nbsp; balansu komersial nian. &nbsp;&nbsp;Iha akordu nee fo mos opurtunidade ba pais&nbsp; PMD sira ho per\u00edodu tranzisaun&nbsp; hodi elimina akordu TRIMs ne\u2019ebe maka la tuir ona nesesidade hodi hamosu medidas foun liuhusi notifikasaun ba OMK konaba violasaun ruma ne\u2019ebe dezvia ona husi akordu nee.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Konaba Direitus&nbsp; Propriedade Intelektual Relasiona ho Kom\u00e9rsiu nian<\/u><\/strong>, Nasaun membru OMK husi pais PMD sira sei hetan&nbsp; per\u00edodu tranzisaun husi akordu&nbsp; TRIPS (Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights) &nbsp;at\u00e9&nbsp; 1 jullu 2034. Ho nunee fo biban ba Timor-Leste hodi proteje&nbsp; propriedade intelektual haktuir husi akordu&nbsp; OMK konaba&nbsp; Direitu&nbsp; Propriedade Intelektual Relasionadu ho kom\u00e9rsiu nian hodi kuntinua dezenvolve aspetu nee ho rigor.&nbsp; &nbsp;Rekunhese mos katak akordu TRIPS nu\u2019udar&nbsp; akordu jur\u00eddiku internasional entre nasaun&nbsp; membru OMK sira. \u00c1reas&nbsp; propriedade intelektual sira nee maka hanesan direitu autorais, marka registradas, inklui marka ba serbisu nian; indikasoens geogr\u00e1fikas, inklu denominasoens orijen nian; dezenhu industriais,&nbsp; protesaun&nbsp; variedades&nbsp; foun ba planta sira, informasoens ne\u2019ebe labele&nbsp; divulga sai hanesan segredu komersiais no&nbsp; dadus ba teste nian. Akordu nee mai ho ninia karakter\u00edstika prinsipais 3 maka hanesan Padraun, Aplikasaun no Rezolusaun ba disputa nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Hare ba ninia natureza serbisu hodi proteje atividade komersiu nian, hatudu sinais katak OMK maka nu\u2019udar organizasaun internasional ne\u2019ebe asumi papel hodi halo definisaun konaba regras no jogu pol\u00edtikas komersiais internasional nian, inkluzivu iha \u00e2mbitu konaba rezolusaun&nbsp; disputas komersiais internasional sira. Tamba Organizasaun Mundial&nbsp; Kom\u00e9rsiu&nbsp; nu\u2019udar f\u00f3rum internasional ne\u2019ebe harii hodi&nbsp; fiskaliza regras kom\u00e9rsiu internasional nian. Ho &#8216;kompromisu \u00faniku&#8217; nu\u2019udar parte integrada ba ninia membrus hotu hodi aseita regras OMK nian ne\u2019ebe kobre bens no serbisus, agr\u00edkolas no naun agr\u00edkolas inklui atividade ekonomia sira hanesan&nbsp; transporte, turizmu, telekomunikasoens no setor ekonomia sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho ninia prins\u00edpiu&nbsp; hamosu&nbsp; kom\u00e9rsiu ne\u2019ebe&nbsp; livre, ordenadu no justu ba partes hotu, hodi kumprimenta&nbsp;&nbsp; funsoens hirak nee konaba&nbsp; insentiva atividade kom\u00e9rsiu ne\u2019ebe livre, OMK aplika mos v\u00e1rios prins\u00edpiu nu\u2019udar pilares importante ba prosesu sira nee hotu hanesan &nbsp;prins\u00edpiu konaba protesaun&nbsp; tarifas,&nbsp; prins\u00edpiu&nbsp; konaba Tratamentu Nasional,&nbsp; prins\u00edpiu konaba Nasaun mais Favoresida, prins\u00edpiu konaba resiprosidade (Reciprocity) no prins\u00edpiu konaba proibisaun&nbsp; quantitativas .<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, Timor Leste nu\u2019udar pais ne\u2019ebe hetan ninia independensia iha sekulu XXI, gradualmente presiza ona involve an iha modalidade hirak nee hodi bele fo protesaun ba atividade ekonomia rai laran nian nunee mos atividade kom\u00e9rsiu internasional nian. Hanesan&nbsp; modalidade ba bens no serbisu nian no oinsa atu hakat liu&nbsp; fronteiras nasionais ou rejionais. Oinsa atu aguarda korporasaun multinasionais&nbsp; ne\u2019ebe bele fo&nbsp; impaktu ba sistema&nbsp; kom\u00e9rsiu internasional nian. Tamba kom\u00e9rsiu internasional ho ninia fontes principal maka reseita ekon\u00f4mika ba qualquer pa\u00eds ne\u2019ebe&nbsp; konsideradu nu\u2019udar pot\u00eansia mundial tenke hetan protesaun iha nia atividade komersiu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, adezaun nee mos sei fo biban ba Timor-Leste hodi halo reforma ba instituisoens sira&nbsp; inklui&nbsp; lejislasoens, mellora sistema&nbsp; birokrasia ho mais efikas no efisiensia, eleva kapasidade serbisu administrasaun mais prudente, aumenta no hasae kapasidade rekursus humanus ho kualifikasaun mais diak no harii&nbsp; infrastrutura nebe mais adekuadu hodi fasilita sistema komersial hodi hatan ba mudansas komersiu iha tempu oin mai.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho nunee, prosesu adezaun &nbsp;Timor Leste sai membru OMK nu\u2019udar kompromisu hodi kumpri regras &nbsp;kom\u00e9rsiu internasional nian hodi eleva kapasidade atividade ekonomia iha futuru. Portantu, ho tempu ne\u2019ebe naruk tebes husi esforsu hotu ne\u2019ebe Governu anterior no atual halo oras nee, urjente tebes ba elementus hotu hotu iha pais nee hodi kontribui hanoin hamutuk hodi salva guarda ba esforsu diak ida nee. Tamba adezaun ba OMK fo mos esperansa ba ita hotu konaba hametin boa governasaun ne\u2019ebe ideal. No mais posivel liu maka ajuda ona politika eksterna ita nian konaba kumprimisus hodi sai membru ASEAN. Tamba rekezitus prinsipal iha setor ekonomia hodi sai membru ASEAN haktuir husi Deklarasaun Bali 2015 wainhira nasaun membru ASEAN harii ASEAN Economic Community (AEC) hateten katak ASEAN nu\u2019udar fatin ba merkadu&nbsp; \u00faniku ho transasaun livre konaba bens, serbisu, investimentu, maun de&nbsp; obra ne\u2019ebe&nbsp; qualifikada ho ninia sirkulasaun kapitais ne\u2019ebe livre. Ho razoens fundamentu husi politika no kumprimisu nee hodi hamosu&nbsp; ASEAN sai&nbsp; rejiaun ne\u2019ebe est\u00e1vel, pr\u00f3spera no kompetitiva liuhusi dezenvolvimentu ekon\u00f4miku equitativu, redusan ba pobreza ho diversifikadu sosioekon\u00f4mia.<\/p>\n\n\n\n<p>Mehi hodi hare Timor Leste ida ne\u2019ebe pr\u00f3spera iha futuru nu\u2019udar kumprimisu ita hotu nian hodi lahare ba ninia kores politik, ninia estatuta sosial no ninia pasadu. Ida nee, ita hotu nia responsabilidade.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*(Artigu ne&#8217;e nu&#8217;udar opiniaun pesoal)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Renato da Costa Sistema kom\u00e9rsiu ne\u2019ebe livre nu\u2019udar pol\u00edtika hodi lahamosu diskriminasaun ba importasoens no&nbsp; eksportasoens ne\u2019ebe ohin loron akontese iha fatin hotu. Situasaun hirak nee&nbsp; ezize nasaun hotu&nbsp; hodi entende akordu komersiais internasionais ho ninia implikasoens hotu hodi dezenvolve ekonomia nasional abranje ba partes hotu. Ho nunee, setor&nbsp; kom\u00e9rsiu asumi papel importante iha prosesu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9702,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-9701","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9701"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9701\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9703,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9701\/revisions\/9703"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}