{"id":9793,"date":"2021-09-28T22:12:32","date_gmt":"2021-09-28T13:12:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9793"},"modified":"2021-09-28T22:13:40","modified_gmt":"2021-09-28T13:13:40","slug":"presija-aplika-prinsipiu-uma-adekuadu-no-haktuir-lei-espropriasaun-sekarik-implementa-realojamentu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/09\/28\/presija-aplika-prinsipiu-uma-adekuadu-no-haktuir-lei-espropriasaun-sekarik-implementa-realojamentu\/","title":{"rendered":"Presija Aplika Prinsipiu Uma Adekuadu no Haktuir Lei Espropriasaun, Sekarik Implementa Realojamentu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Francisco JDA <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>&#8220;Sosializa m\u00f3s Lei ba Rai n\u00fa.13\/2017 no Lei Espropriasaun n\u00fa.8\/2017 atu proteje no asegura komunidade sira nia direitu ba rai no hela fatin, liu-liu ba grupu vulneravel sira mak hanesan feto, labarik, ferik-katuas, ema ho defisi\u00e9nsia, agrikult\u00f3r no peskad\u00f3r sira ho rendimentu ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 depende makaas ba rai hodi sustenta moris&#8221;. <\/em>Ines Martins<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho planu governu nian atu harii re-alojmentu ba komunidade afetadu sira husi dezastre naturais ne\u2019ebe akontese iha loron 4 Abril 2021, ne\u2019ebe estraga komunidade sira nia uma, rai agrikola no infraestrutura no iha situasaun propagasaun COVID-19<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi konferensia imprensa Oxfam iha Timor-Leste hato\u2019o rekomendasaun ba VIII Governu Konstituisional, atu prioritiza opsaun reabilita uma ne\u2019ebe destruidu duke harii re-alojamentu, liu-liu ba komunidade sira ne\u2019eb\u00e9 la hela iha area risku.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Oxfam katak sewainhira laiha ona opsaun seluk no tenke harii duni realojamentu, prosesu sira ba re-alojamentu tenke kumpri prosesu no prins\u00edpiu sira ne\u2019eb\u00e9 estabelese ona iha Lei Espropriasaun n\u00fa. 8\/2017.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi konferensia imprensa, Asesora ba Feto no Rai iha Oxfam Timor-Leste, Ines Martins ba jornalista sira hateten katak Oxfam rekomenda ba governu atu sosializa lei sira hanesan Lei \u00c1rea Protejida no Lei Protesaun Siv\u00edl, konaba \u00e1rea sira ne\u2019eb\u00e9 risku ba hela fatin. Sosializa m\u00f3s Lei ba Rai n\u00fa.13\/2017 no Lei Espropriasaun n\u00fa.8\/2017 atu proteje no asegura komunidade sira nia direitu ba rai no hela fatin, liu-liu ba grupu vulneravel sira mak hanesan feto, labarik, ferik-katuas, ema ho defisi\u00e9nsia, agrikult\u00f3r no peskad\u00f3r sira ho rendimentu ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 depende makaas ba rai hodi sustenta moris, waihira Governu atu implementa re-alojamentu ka sentru akollementu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ines mos hatutan bainhira governu harii re-alojamentu ka reabilita uma komunidade sira ne\u2019ebe destruidu, governu presija promove no haktuir <em>prins\u00edpiu hitu <\/em>kona-ba uma adekuadu tuir padraun internasaional mak hanesan uma labele karun liu, uma tenke natoon seguru no m\u00f3s asegura privasidade, uma tenke iha asesu ba oportunidade vida moris no rekursu xave sira (por ezemplu kl\u00ednika, merkadu no seluk tan), uma tenke apropriadu tuir kultura ema nian, uma tenke asesivel no entrega la ho diskriminasaun, uma tenke iha asesu ba nesesidade b\u00e1ziku sira (bee moos, hariis fatin, ahi no seluk tan) no estadu tenke reko\u00f1ese no f\u00f3 direitu legal klaru ba ema nia hela fatin hodi sira sente seguru no la bele hasoru despeju arbiru.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba asuntu refere Oxfam iha Timor-Leste f\u00f3 apoiu direta ba Sekret\u00e1riu Estadu Protesaun Siv\u00edl, liuhusi diresaun Protesaun Siv\u00edl, atu halo servisu mak efetivu no efisiente hodi f\u00f3 asist\u00e9nsia ba komunidade afetadu sira. Alende ne\u2019e, Oxfam halo an\u00e1lize leg\u00e1l no hato\u2019o rekomendasaun ba Governu hodi konsidera bainhira halo desizaun ba pol\u00edtika no dezenvolve planu sira atu implementa re-alojamentu.<\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam mos halo ona enkontru ho Diret\u00f3r Jeral Protesaun Sivil Superintendente Asistente Polisia, Ismail da Costa Babo, Ministru Prezid\u00e9nsia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhaes, Sekret\u00e1riu Terras no Propriedade, Mario Ximenes no m\u00f3s ho Ministru Planu no Ordenamentu no Vice Primeiru Ministru, Jose Reis hodi rekomenda ba Governu katak prosesu re-alojamentu kumpre lei no komunidade nia direitu ba rai liu-liu Lei Espropriasaun n\u00fa. 8\/2017.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha enkontru refere governu rasik buka ona solusaun tempu naruk, hodi kria komisaun ida hodi dezenvolve estrat\u00e9jia no programa ba harii re-alojamentu. Solusaun ne\u2019eb\u00e9 komisaun ne\u2019e propoin tenke asesivel, sustent\u00e1vel, no reziliente ba mudansa klim\u00e1tika no inkluzivu. Governu identifika ona fatin harii re-alojamentu mak hanesan Hera-Hali Dolar, Metinaru, Beduku, Tibar no Merkadu Comoro. Dadus atualizadu husi loron 10 Setembru 2021, ne\u2019eb\u00e9 akumuladu husi Sekret\u00e1riu Estadu Protesaun Sivil (SEPS), hatudu katak iha Dili laran sei iha sentru evakuasaun hamutuk 6 ne\u2019eb\u00e9 sei ativa, ho uma kain hamutuk 131, ho total membru fam\u00edlia na\u2019in 701.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Francisco JDA &#8220;Sosializa m\u00f3s Lei ba Rai n\u00fa.13\/2017 no Lei Espropriasaun n\u00fa.8\/2017 atu proteje no asegura komunidade sira nia direitu ba rai no hela fatin, liu-liu ba grupu vulneravel sira mak hanesan feto, labarik, ferik-katuas, ema ho defisi\u00e9nsia, agrikult\u00f3r no peskad\u00f3r sira ho rendimentu ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 depende makaas ba rai hodi sustenta moris&#8221;. Ines [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9794,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-9793","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9793"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9793\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9797,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9793\/revisions\/9797"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}