{"id":9956,"date":"2021-10-14T11:19:06","date_gmt":"2021-10-14T02:19:06","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9956"},"modified":"2021-10-14T11:19:10","modified_gmt":"2021-10-14T02:19:10","slug":"ohin-kuda-aban-la-kuu-kedas-domingos-pereira-ho-nia-maluk-joven-sira-iha-dalan-ba-susesu-iha-agro-negosiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/10\/14\/ohin-kuda-aban-la-kuu-kedas-domingos-pereira-ho-nia-maluk-joven-sira-iha-dalan-ba-susesu-iha-agro-negosiu\/","title":{"rendered":"Ohin Kuda Aban La Ku\u2019u Kedas, Domingos Pereira Ho Nia Maluk Joven Sira Iha Dalan Ba Susesu Iha Agro-Negosiu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Francisco Jos\u00e9 De Almeida &amp; Santina Lucia Da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Oinsa joven ida aprende no hetan susesu iha moris? Iha dalan rua hatan pergunta ne\u2019e. Joven balun aprende no aplika saida mak nia aprende iha eskola ba nia moris loro-loron. Balun fali aprende hosi sira nia moris loro-loron iha familia no aplika saida mak sira aprende ba iha sira nia moris. Domingos Pereira reprezenta realidade nudar joven ne\u2019ebe aprende agrikultura hosi nia familia no lori saida mak nia aprende ba to\u2019o susesu. Ema dehan experiensia mak mestre ida diak liu ba ema nia moris, no ba Domingos, nia familia no vida agrikultura familia nian mak nia mestre, tanba nia halo estudu iha Departementu Ingles iha \u00a0maibe nia atinji diak liu iha agro-negosiu.<\/p>\n\n\n\n<p>Domingos Pereira mak oan dahuluk hosi Manuel Fransisco Guterres no Helena da Silva. Nia inan-aman &nbsp;muda hosi Ossu, Viqueque, mai &nbsp;hela iha Dili iha 1984. Sira nia familia moris simplis ho vida agrikultura.&nbsp; Domingos Pereira moris iha Hera, Dili iha 14 de Marsu 1993 nu\u2019udar oan mane boot alin mane nain 4 no alin feto 1, nia alin ne\u2019eb\u00e9 dadaun ne\u2019e eskola hela, ho dependensia ba rendementu hosi serbisu Agrikuktura. Ba nia inan Helena, hosi kiik kedas Domingos hatudu ona nia responsabilidade. Domingosjoven ida ativu, gosta aprende no fahe matenek ho ema seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho kui\u00f1esimentu ne\u2019eb\u00e9 nia iha, Domingos Pereira ho nia maluk joven balu halo atividade voluntariu husi tinan 2015 too 2019 hodi tama sai bairo hodi hanorin lian Ingles no Portuguese ba ema sira mak la hetan opurtunidade kursu. Hosi atividade ida ne\u2019e nia kee sai potensia mak joven sira iha ba halo atividade produtivu sira. Atividade voluntariu, lao tama sai bairo ba hanorin, ne\u2019e deit joven sira pronto ona sa tan halo atividade mak bele fo rendementu ba sira nia an.<\/p>\n\n\n\n<p>Susesu ne\u2019ebe Domingos Pereira iha mak susesu ida extraordinariu tebes tanba nia inisia atividade agrikultura iha momentu COVID-19 buras los iha Timor-Leste no tempu ida ne\u2019e mak bisnis barak taka, ema barak fila ba sira nia knua. Bainhira numeru infetadu aumenta Estadu deside implementa Estadu Emergensia, Serka Sanitaria no Konfinamentu Obrigatoriu ne\u2019eb\u00e9 limite movimentu populasaun no ida ne\u2019e halo ema barak sofre ekonomikamente. Dadus UNICEF nian hatudu katak joven sira 26% mak hetan rendementu kiik durante COVID. Domingos haree katak situasaun ida ne\u2019e presija hetan intervensaun atu hasae rendementu joven sira nian no iha tempu hanesan kontinua fornese hahan ba komunidade sira. Razaun sira ne\u2019e hotu mak dudu Domingos harii grupo ida hanaran Youth Empowerment for the Future (YEEF), ho nia motto ema ida neg\u00f3siu ida, ho membru feto nain 6 no mane nain 19.<\/p>\n\n\n\n<p>Susesu hirak ne\u2019e existe tan Domingos haree hetan potensia no rede sosial sira mak familia Domingos Pereira nian iha tiha ona. Ho hanoin katak saida mak nia halo sei fo kbiit ba nia kolega sira. YEFF hahu ho atividade kuda modo, hafoin aumenta ho hakiak manu broiler no hakiak ikan. Capital in\u00edsiu ne\u2019eb\u00e9 Domingos Pereira iha mak, fini modo hosi nia aman no korajen hosi ninia familia. Wainhira nia ba tuir tiha formasaun YSEALI (Young South East Asian Leaders Initiative) nian iha Malasia tinan 2019 kona-ba edukasaun, nia hetan kapital osan uitoan tan.<\/p>\n\n\n\n<p>YSEALI inspira nia hodi foti inisiativa fo tulun nia komunidade atu kuda aihan. Ho inspirasaun ida ne\u2019e,Domingos hahu inisia nia grupo hamutuk ho joven 20 resin halao atividade agrikultura iha Hera. Domingos Pereira ho nia kolega sira iha YEFF mos sai manan nain premeiru ba Mission Driven Alumni Outreach (MDAO) Embasada Amerika nian iha Timor-Leste. Hosi ida ne\u2019e sira hetan osan mak serve nudar kapita ba kontinua sira nia atividade.<\/p>\n\n\n\n<p>Maibe laos tanba ba tuir kursu YSEALI mak Domingos Pereira hahu atividade agrikultura. Domingos Pereira antes kedas hahu ona kuda modo tan nia inan aman rasik moris ho vida agrikultura. Ba nia YSEALI tulun nia atu loke sai potensia mak nia iha tiha ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi kapital nebe hetan hosi Embasada Amerika ida ne\u2019e, Domingos Pereira ho nia kolega sira hahu kuda modo ho kabubu 400 resin. Kada kabubu Domingos Pereira ho nia kolega sira projeta bele hetan rendementu grosu $200 to\u2019o $250. Maibe rendementu ida ne\u2019e laos fahe deit entre Domingos Pereira ho nia kolega sira, sira tenke rai hodi selu rai hektar ida resin mak sira aluga ho folin $1500 kada tinan. Durante tempu COVID-19 nia laran, atividade hanesan ne\u2019e tulun familia sira bele kontinua hetan aihan, tulun vendedor merkadu sira kontinua faan sasan, no tulun mos Domingos Pereira ho nia kolega sira hetan rendementu kiik hodi sustenta sira nia presija.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cFini modo fofoun kuda ne\u2019e mai hosi hau nia apa. Hafoin ida ne\u2019e mak ami sosa. Rendimentu mak ami projeta hetan kada koileta mais ou menus kabubu ida ami hetan $200 to\u2019o $ 250, maib\u00e9 COVID-19 ne\u2019e afeita, ami labele hetan rendimentu ida ne\u2019e, ami hetan ki\u2019ik liu mak $75 to\u2019o $90 dollares, maib\u00e9 nia tun liu husi ida ne\u2019e mos iha\u201d, Domingos Pereira esplika.<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-1024x683.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-9958\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-300x200.jpeg 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-768x512.jpeg 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-630x420.jpeg 630w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-640x427.jpeg 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2-681x454.jpeg 681w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/DP2.jpeg 1080w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption><em>Joven sira iha grupo YEFF mak lidera hosi Domingos Pereira (Foto: Santina LDA)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Halo atividade hanesan Domingos Pereira halo ne\u2019e, iha tempu COVID nia laran laos fasil, tan restrisaun ba movimentu ema no transporte fo implikasaun ba rendementu Domingos Pereira ho nia kolega sira nian. Seidauk tan Domingos Pereira tenke hanoin oinsa se kolleta falha no labele selu osan aluga rai nian. Domingos Pereira hatene difikuldade hirak ne\u2019e no nia halo esforsu jere nia grupo tuir realidade mak iha sira nia oin. Tan lakoi halo terus inan-aman iha foho, sira desidi la ba foho no halo buat ruma hodi sustenta sira nia nesesidade.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a0<em>\u201cSituasaun ne\u2019e difisil duni. Inisiativa ne\u2019e mai husi hau ho kolega sira ne\u2019eb\u00e9 mak durante ne\u2019e ami lao hamutuk halo atividade edukasaun nian. Iha momentu ne\u2019eba ema hotu hanoin tenki ba foho, tanba COVID-19 labele lao ba mai. Ho kolega sira ne\u2019eb\u00e9 mak iha inisiativa ida ne\u2019e, sira hotu iha Dili deit, balun hela iha Kost, balun hela ho familia. Sira dehan ba foho hanesan de\u2019it, ba ne\u2019eba m\u00f3s sei halo terus inan-aman. Entaun ami bolu malu di\u2019ak liu ita ba Hera para halo atividade ida k\u00e9 iha situasaun difisil\u201d Domingos Pereira haktuir istoria ba establese YEFF.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Maski rekoinese serbisu agrikultura ne\u2019e todan, maibe ba Domingos Pereira ne\u2019e laos bareira.Tanba Domingos Pereira hanoin katak \u201cSe mak lao dook liu nia mak sei hatene barak liu\u201d. Domingos Pereira ho nia kolega sira seidauk lao dook maibe susesu iha sira oin ona no sira brani kontinua foti risku. Rendementu uituan mak sira hetan konsege ajuda reduz despeza eskola nian hanesan, fotokopia, selu bemo no seluk tan.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSerbisu iha Agrikultura mak la iha dezafiu ne\u2019e labele avansa, tanba serbisu agrikultura presija pasi\u00e9nsia. Ohin kuda laos aban ku\u2019u kedas, maibe prepara ba tinan rua ka tolu, no presija serbisu badinas liu tan\u201d, dehan Domingos. \u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Domingos Pereira nia kolega Julio Neves Barros hato\u2019o katak Domingos Pereira hanesan Lider vizion\u00e1riu, nia iha hanoin dook, maske idade naton nia hanoin ona buat boot oins\u00e1 mak bele desenvolve setor produtivu no kore depend\u00e9nsia ba importasaun aihan hosi nasaun seluk. saida mak Domingos Pereira ho sira halo iha situasaun pendemia ne\u2019e bele reduz despeza inan aman nia ba selu eskola, foto kopia, osan transporte no seluk tan. Alein de ida ne\u2019e sira &nbsp;ajuda mos hasa\u2019e produsaun agrikola. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi serbisu agrikultura mak halo Domingos nia kolega sira bele hetan rendementu kiik too $150 iha kada kolleta. Nia kolega sira hatete katak ida ne\u2019e naton ba sira hodi sustenta sira nia moris nu\u2019udar estudante no hakmaan inan-aman sira nia gastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Risku ba moris laos buat foun ona ba Domingis Pereira. Moris hosi familia simplis ho problema sosial oioin mak familia hasoru halo nia haree futuru ho perspetiva diferente. Domingos Pereira nia aman la eskola bo\u2019ot &nbsp;sira nia moris susar, osan la iha, vida tomak, hosi kiik to\u2019o bo\u2019ot depende deit ba agrikulktura.<\/p>\n\n\n\n<p>Domingos Pereira nia kolega sira mos rekoinese karakter diak mak nia iha. Sira ko\u00f1ese nia &nbsp;nu\u2019udar ema ida ne\u2019eb\u00e9 hatene lidera no sempre buka solusaun ba dezafiu mak grupo hasoru. Kolega sira iha YEFF reko\u00f1ese katak Domingos iha dedikasaun bo\u2019ot ba saida mak nia halo.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho nia kolega sira YEFF, Domingos laos produs modo lori deit ba merkado maibe mos lori ba loja supermerkado sira. Bainhira sira nia modo konsege tama ba supermerkado ne\u2019e hanesan atinjimentu ida. Supermerkadu sira mos haksolok enkoraja liutan joven sira atu involve an barak liutan iha atividade agrikutura.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cJoven halao atividade agrikultura, barak ona, balun susesu ona, sira balun hola kareta, halo uma rasik. Iha grupu 6 ka 7 ne\u2019eb\u00e9 uluk sira uma duut, agora uma di\u2019ak hotu ona. Sira iha avansu\u201d, Supervisor Supermerkado LEADER, Teofilo da Silva fo sasin<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Supermerkado LEADER fa\u2019an produtu local 155 item. \u00a0Ida ne\u2019e oportunidade ida ne\u2019eb\u00e9 LEADER oferese no fo motivasaun ba joven sira atu kuda aifuan sira ne\u2019ebe presu di\u2019ak hanesan, buah naga, pateka, strawberry. Joven sira buka atu diversifika sira nia produtu agrikultura, labele ida kuda ona modo sira seluk m\u00f3s kuda buat ne\u2019eb\u00e9 mak hanesan deit nune\u2019e evita produsaun labele barak liu fali nesesidades.<\/p>\n\n\n\n<p>*<strong><em>**Publikasaun ida ne&#8217;e hetan apoio hosi Sekretaria Estadu Juventude no Desporto (SEJD) no Alumi Parlamentu Foisa&#8217;e Timor &#8211; Leste (APFTL)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Francisco Jos\u00e9 De Almeida &amp; Santina Lucia Da Costa Oinsa joven ida aprende no hetan susesu iha moris? Iha dalan rua hatan pergunta ne\u2019e. Joven balun aprende no aplika saida mak nia aprende iha eskola ba nia moris loro-loron. Balun fali aprende hosi sira nia moris loro-loron iha familia no aplika saida mak sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9957,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-9956","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-feature"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9956","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9956"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9956\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9959,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9956\/revisions\/9959"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9957"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9956"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9956"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9956"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}