{"id":9979,"date":"2021-10-16T18:33:42","date_gmt":"2021-10-16T09:33:42","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=9979"},"modified":"2021-10-16T18:33:44","modified_gmt":"2021-10-16T09:33:44","slug":"familia-vitima-trajedia-balibo-husu-estadu-konsidera-rekuperasaun-sosial","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/10\/16\/familia-vitima-trajedia-balibo-husu-estadu-konsidera-rekuperasaun-sosial\/","title":{"rendered":"Fam\u00edlia V\u00edtima Traj\u00e9dia Balib\u00f3, Husu Estadu Konsidera Rekuperasaun Sosi\u00e1l"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Santina Lucia da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Audi\u00e9nsia p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 organiza husi Centro Nasion\u00e1l Chega! (CNC) ho Konsellu Imprensa (KI) hodi komemora traj\u00e9dia Balibo Five ba dala-46, fam\u00edlia v\u00edtima sira hosi traj\u00e9dia hotu iha Balibo husi tinan 1975-1999, husu estadu atu konsidera rekuperasaun sosi\u00e1l, nune\u2019e bele rekupera sofrementu sosi\u00e1l no psikol\u00f3jika sobrevivente, no jerasaun v\u00edtima sira nian inklui husu ba entidades sira hotu atu serb\u00ed rai ida ne\u2019e ho didi\u2019ak atu bele kontribui lori povu sai husi mukit no nakukun.<\/p>\n\n\n\n<p>Audi\u00e9nsia p\u00fabliku ida ne\u2019e nu\u2019udar espasu ida ba v\u00edtima sira atu bele konta no halo hikas esklaresimentu kona-ba sira nia sasin rasik relasiona ho traj\u00e9dia Balibo.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha \u00e1mbitu audi\u00e9nsia ne\u2019e Julio de Vasconselhos dos Santos haktuir Iha tinan 1973 -1975 iha Atabae, estudante iha Atabae hamutuk ema 64, sira ne\u2019e komandante Aquiles mak lori husi&nbsp; Quelikai mai Atabae atu kontinua eskola iha Atabae, iha 1973-1975 Sarjentu Aquiles maka hanorin atu prepara rekursu umanus ba futuru, entaun lori husi Quelikai mai Atabae hamutuk ho Sarjentu Aquiles nia kaben ho nia oan atu eskola, tanba sira nia&nbsp; inan-aman laiha posibilidade atu eskola.<\/p>\n\n\n\n<p>Julio hatutan Sarjentu Aquiles m\u00f3s hanorin jin\u00e1stika no reza tersu, iha dadersan tuku 4 korneta lian ona, hotu-hotu hadeer ba har\u00fas, kose-nehan, atu ba formatura depois kontinua reza, no depois iha Portugal rona konflitu internu iha 25 Abr\u00edl 1984 kontinua, entaun komesa ona harii partidu barbarak, sarjentu Aquiles m\u00f3s iha hanoin ida oins\u00e1 atu prepara rekursu umanus atu bele sai hanesan li\u00f1a dirijerva ba ida hodi bele prepara atu defende soberania Timor-Leste. Entaun komandante husu autorizasaun ba iha alferes atu bele instrut\u00f3r para bele treinu oins\u00e1 kaer kilat no tiru.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIha ami na\u2019in 18 mak idade mais ou menus atu bele kaer kilat, maib\u00e9 balun kilat mak liu tiha fali ema tanba ema badak no ki\u2019ik, maib\u00e9 hatene ona oinsa bele tiru atu bele defende soberania estadu.\u201d <\/em>Hateten Julio de Vasconselhos dos santos iha Balibo, 15\/10.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski sei labarik hela maib\u00e9 komesa hanoin atu defende soberania nasaun RDTL, nune\u2019e mezmu rekursu limitadu sira evakua ba fatin ida ba fatin seluk para atu konkista reforsa hamutuk para hasoru forsa boot inimigu Indonesia ne\u2019eb\u00e9 mai husi tasi, rai maran, no lalehan, sira nia sofrementu ne\u2019eb\u00e9 mak sira enfrenta ohin loron ita goza ho di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Julio husu ba joven sira aprende nafatin para atu hatutan buat ne\u2019eb\u00e9 mak sira rai hela mai ita, sira kuda ona bandeira RDTL metin iha rai ida ne\u2019e, jerasaun foun nia dev\u00e9r lori bandeira ne\u2019e liki iha mundu internasion\u00e1l liu husi prestasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Julio realsa tan katak konflitu pasadu hela ba ist\u00f3ria, joven sira mai hamutuk haree ba oin labele sikat problema pasadu mai prezente no futuru, tanba kuandu ita rai konflitu pasadu mai prezenti mak ita sei kria kunfuzaun ba ita nia rain no nasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Julio informa ba governu presiza haree m\u00f3s edukasaun, sa\u00fade, agrikultura, seguransa, ekonomia no komunikasaun, presija tau atensaun. Justisa m\u00f3s tenke independente labele dependente, Parlamentu hadia m\u00f3s artigu balun kona-ba direitus tanba ohin loron ita haree violasaun direitus lad\u00fan f\u00f3 benef\u00edsiu ba v\u00edtima sira maib\u00e9 ba fali kriminozu ka suspeitu.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan, Andre de Jesus nu\u2019udar sobrevivente Korkuli hateten akontese torturasaun oioin konsege ultrapasa iha momentu ne\u2019eba iha funu maun-alin m\u00f3s akontese torturasaun, no funu hasoru Indonesia m\u00f3s akontese troturasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Andre espera nai-ulun sira liuliu governu no parlamentu nasional ratifika ona konvensaun internasional sira hodi evita pratika torturasaun. No hametin nafatin unidade iha diversidade nia laran.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta koalia kona-ba lideransa politiku, lideransa partidu se karik hau mak hanesan ita boot sira karik, hau ba konvida ida ne\u2019eb\u00e9 ki\u2019ik liu hau, se karik hau ki\u2019ik karik hau ba buka ida ne\u2019eb\u00e9 boot liu, atu nune\u2019e ita bele koopera hamutuk oinsa atu bele dezenvolve nasaun, atu dezenvolve nasaun la\u2019os hau mesak, \u00f3 mesak, lae, lideransa hotu-hotu tenki hamutuk, se ita la hamutuk bainhira mak ita nasaun bele lao di\u2019ak.\u201d<\/em> Hateten Andre de Jesus.<\/p>\n\n\n\n<p>Andre husu ba joven sira labele halo golpe, joven hanesan lutu nasaun nian, se laos ita boot sira se fali, ami hanesan parte hahu, kontinuasaun ita boot sira mak parte futuru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Santina Lucia da Costa Audi\u00e9nsia p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 organiza husi Centro Nasion\u00e1l Chega! (CNC) ho Konsellu Imprensa (KI) hodi komemora traj\u00e9dia Balibo Five ba dala-46, fam\u00edlia v\u00edtima sira hosi traj\u00e9dia hotu iha Balibo husi tinan 1975-1999, husu estadu atu konsidera rekuperasaun sosi\u00e1l, nune\u2019e bele rekupera sofrementu sosi\u00e1l no psikol\u00f3jika sobrevivente, no jerasaun v\u00edtima sira nian [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9980,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-9979","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9979"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9979\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9981,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9979\/revisions\/9981"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}