Reportajen Santina Lucia da Costa
Prezidente Repúblika, Dr. Francisco Guterres Lu Olo konsidera rate Santa Cruz ho monumentu espesiál ida ba eroi no martir sira sei nakfilak ba fatin importante ida, iha roteiru istóriku-turístiku no edukativu ba ema hotu.
“Ho laran ksolok tebes mak hau haree ohin katak projetu harii Monumentu 12 novembru, iha rate Santa Cruz, hahú daudaun ona. Ita hein katak monumentu ne’e sei prontu duni iha tinan ida nia laran, ho kualidade di’ak, molok 12 Novembru 2022.” Hateten Xefe Estadu, Dr. Francisco Guterres Lu Olo iha Rate Santa Cruz, 12/11.
Lu-Olo akresenta, rate Santa Cruz ho monumentu espesiál ida ba eroi no martir sira sei nakfilak ba fatin importante ida, iha roteiru istóriku-turístiku no edukativu ba ema hotu iha rai-laran no ba vizitante sira husi rai-liur.
Nia dehan ho laran taridu tebes maibé kahur ho domin, orgullu fiar no esperansa, mak ita halibur dala ida tan, iha fatin istóriku ida ne’e, hodi fó omenajen ba sira ne ebé fakar-ran no mate iha 12 Novembru 1991.
Nia afirma ita hotu hatene katak joven liu atus rua hitu nulu mak mate ka lakon. Ita-nia belun ida, Kamal Bamadajah, ne’ebé marxa hamutuk ho joven sira, lakon mós ninia vida.
Hafoin restaurasaun independénsia, Estadu tulun inisiativa buka sira ne’ebé lakon to’o ohin loron. Saudozu balun nia fatin-hakoi identifika husi testemuña maibé restus mortais la hetan ona!
Prezidente Repúblika sente tebes família sira-nia halerik rohan-laek tanba la konsege hetan saudozu sira-nia restus mortais. Família balun deside hamenus sira-nia halerik, liuhusi foti fatuk no bolu klamar saudozu nian, iha sira-nia fatin mate.
Estadu Timor-Leste bele ajuda hamenus halerik ne’e liuhusi harii monumentu ida hodi: Rekoñese no valoriza sakrifísiu saudozu sira nian
Iha fatin hanesan Prezidente Commitee 12 Novembru, Gregorio Saldanha reforsatan governu halo ona konkursu kompañia Bobolait manan ona, agora ita hein kompañia ninia responsabilidade atu hala’o, ne’ebé ita hotu hein atu kompañia bele halo obra ne’e.
Gregorio Saldanha dehan Commitee nia hakarak iha rua de’it, obra tenke kualidade, no hotu iha tempu ne’ebé determinadu ona.