Home Notisia Reportajen Jornalista Sensivel Ba Jéneru, Sei Hamenus Violénsia iha Sosiedade

Reportajen Jornalista Sensivel Ba Jéneru, Sei Hamenus Violénsia iha Sosiedade

0
860

Konsultan Nasional, Ivo Mateus Gonsalves halo aprezentasaun konaba Reportajen Sensivel ba Jeneru. [Foto: Adro | 05.12.2021]

Reportajen Adroaldo ‘Saretukau’

Forum Dialogue 2021, Peskizadór no Konsultor Nasionál halo aprezentasaun premilimináriu matadalan reportajen ba jornalista konaba violénsia bazeia ba jéneru, iha salaun Delta Nova.

Iha aprezentasaun Peskizadór no Konsultor Nasionál, Ivo Mateus Gonçalves hatete peskiza ida ne’e halo atu analiza ba média online, media imprime diáriu hanesan Timor Post, STL, Independente no sira seluk liu-liu haree ba análize violénsia bazeia ba jéneru.

Nia hateten iha sira nia peskiza ida ne’e, iha métodu aprosimasaun ne’ebé sira uza mak entrevista ho média sira, jornalista senior, governu no parte legal no relevante sira ne’ebé mak haree no fo sira nia perspetiva konabá violénsia bazeia ba jéneru.

“Matadalan ida ne’e prodúz atu tulun jornalista sira komprende liu tan konaba saída mak violénsia bazeia ba jéneru, aktu krime ka aktu bai-bain. Depois atu haree no esplora mos aktu negativu ka vítima ida nia direitu. Ida mos atu promove atividade instituisaun, para atu bele kombate violénsia bazeia ba jéneru”, hatete Peskizador Ivo Mateus.

Nia hatutan atu oinsá papél jornalista nian iha sira nia kobertura, atu la halo vítima ka sobrevivente sira laran moras, no oinsá respeita vítima sira antes entrevista,“oinsá mak média online sira bele kontrola komentáriu aat sira ne’ebé mak mosu iha média sosial dala ruma komentáriu immoral ba vítima karik, balu hatais saia badak, se mak haruka o sai kalan, se mak haruka o hatais kalsa badak. Ida ne’ papel jornalista nian atu haree iha ne’ebá”.

“Dala barak ita uza sobrevivente no vítima ba ita nia notísia de’it, depois de notísia ne’e publika ita hakotu ona relasaun ho sira, la mantein relasaun, ita la hatene katak notísia ne’e publika oinsá ho ema nia safety, oinsá sira nia ezisténsia iha sosiedade ida nia laran, ida ne’e dala ruma ita la fó atensaun. Depois dala ruma mós ita la proteje identidade hosi vítima sira ne’ebé mak publika”, tenik Mateus.

Iha parte seluk nia hatete katak jornalista tenke parsiál, labele inklina ba iha parte balu, durante iha kampu jornalista balu hasai tiha faktu balu, tanba de’it ita defende intervensaun hosi parte balu, dala ruma mos kobertura la balansu.

Peskizadór ne’e hatete, iha problema ida mak la iha diskusaun konaba Gender Based Violence (GBV), tanba ne’e presiza instituisaun relevante iha jéneru, atu husu esplikasaun ka konseitu GBV hodi hatene kle’an atu bele hamenus violénsia iha ita nia rai maske iha prosesu ba elimina iha ita nia sosiedade, nia hatutan iha iha Baukau, Oekuse no fatin seluk violénsia bajeia ba jéneru sa’e tanba ema la iha kapasidade konaba asuntu refere.

“La’os hakerek de’it istória ba sira, maibé istória ne’ebé hakerek mak oinsá bele sai meiu atu liberta vítima ou sobrevivente sira hosi trauma, depois de sira sofre violénsia oi-oin”, hateten Peskizador Ivo.

Nia akresenta mos katak jornalista sira presiza hatene di’ak kode étika jornalístika. Iha parte sorin atu entrevista ka hatun notísia tenke haree termu sira ne’ebé ke fasil, atu ema povu bai-bain to’o ema civilizadu sira bele hatene informasaun saída mak ita hatun.

Iha parte sorin distribuisaun karteira profisionál ba jornalista sira, Prezidente Konsellu Imprensa (KI), Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ iha nia diskursu hatete jornalista sira uza mos jurnalizmu atu eleva feto nia ba igualdadade, “labele sai reporter iha lapangan de’it, presenter de’it, maibé sai mos defensor ba luta igualidade”.

“Uza instrumentu sosial no komunikasaun ne’e ho objetivu atu hametin harmonia sosial no hametin koezaun sosiál iha ita. Nu’udar jornalista labele sai provokadór, bele krítiku maibé labele provoka”, nia konklui

NO COMMENTS