Home Notisia MDI-SIS Lansa Relatoriu Persepsaun Sosiedade Ba ASEAN: Komprensaun Limitadu no Preokupasaun Ekononimika...

MDI-SIS Lansa Relatoriu Persepsaun Sosiedade Ba ASEAN: Komprensaun Limitadu no Preokupasaun Ekononimika Lokal

0
111

MDI-SIS lansa relatoriu konaba prepsaun sosiedade konaba ASEAN. [Foto: Zevonia]

Reportajen estajiariu Isac Sarmento

Mata Dalan Institute  for Strategic and International Studies (MDI-SIS), lansa relatório peskiza, no apresenta rezultadu survey foun konaba persepsaun públiku relasionadu ho membru Association of Southeast Asian Nations(ASEAN).

Ba Neon Metin Koordenador MDI-SIS, Valentim da Costa Pinto hateten atividade prinsipál mak foku liu bá peskiza, hodi entidade públiku no mós governu sira ne’bé mak iha autoridade halo Polítika Públiku tenke haree bá asuntu ne’ebé mak ASEAN permite, ho nune’e Polítika Públiku sira tenke asegura no nafatin tau aas interese nasionál sira hodi garante katak adezaun ne’e la’os atu favorese bá grupu balun de’it maibé tenke promove interese nasionál nian.

“ita hakarak ajuda fornese informasaun sira ne’ebé que ho evidensia, ho baze evidensia ninian bá ita-nia governante sira, instituisaun públiku sira ne’ebé que halo polítiku públiku sira ne’e para tenke reflete duni bá ita-nia situasaun atuál no mós bele responde bá ita-nia komitmentu sira ne’ebé que atu apoiu bá rezionál sira-nian” dehan Diretór MDI-SIS Koko Valentino

Liuhusi atividade refere Diretór ne’e mós hakarak rekomenda bá parte governu atu haforsa entidade sira hodi konsiente katak Timor-Leste nia adezaun ida ne’e presija iha prátika sira bazeia bá partisipasaun ne’e rasik, ho nune’e loron ruma ita-nia estadu labele fó surpreza bá sidadaun ne’ebé laiha koñesementu ka lahetan informasaun bá adezaun refere entaun ema hirak ne’e bele sai vitima.

“entidade hot-hotu tenke apoiu tanba agora ne’e ita la’os ona hateten dehan ita adere bá ASEAN ne’e fó vantajen ka dezvantajen mais hanesan sidadaun ita tenke komesa aseita ona bá estadu nia desizaun hodi adere bá plataforma regionál ida ne’e entaun ita tenke kontinua halo para loron ruma ne’e tenke hateten dehan 10anos ka 20anos mai oin ne’e pelumenus mudansa saida mak akontese iha ita-nia rai bá ita-nia adezaun ida ne’e” nia hatutan 

Iha fatin hanesan membru  MDI-SIS Marta da Silva husi peskiza ne’e identifika obstaklu relasiona komprensaun publiku nian konaba ASEAN.

Marta dehan sei menus konsultasaun públiku, no governu la halo sosializasaun, nune komunidade sira la hatene ho loloos Timor-Leste nia adezaun bá ASEAN no benefisiu saida mak  sei hetan.

Husi entrevista ne’ebé sira halo iha munisipiu hatudu 70% hatan katak, sira hatene maibé ho konsiensia de’it, liuhusi haree iha televizaun no 30% hatan katak sira kuaze la rona informasaun konaba implikasaun Timor adere bá ASEAN.

“ita falta konsultasaun no preparasaun, preparasaun atu kompete iha merkadu ASEAN nian, falta atu prepara ita-nia setór pribadu sira, ialta prepara ita-nia small entrepreneur sira,  falta prepara ita-nia produtu sira ne’ebé atu compete”, dehan Marta. 

Marta afirma tuir lolos governu uza tempu ne’e ho masimu, hodi diversifika  economia, oinsá ita-bele eleva hotu investe setór edukasaun, saudé, seguransa aihan para ema lalika mal nutrisaun ou bee no saneamentu ou setór turizmu.

Ho nune’e equipa Think Tank  rekomenda governu halo avaliasaun bá planu governu nian, liu-liu bá Orsamentu Jerál Estadu(OJE), tanba dalabarak orsamentu hirak ne’e gastus maka’as liubá parte administrasaun nian, maibé setór edukasaun, agrikultura, saudé no bee moos kuaze hetan persentazen ne’ebé ki’ik liu, kuaze 20% de’it.

“ami hanoin katak governu tenke ser hadia sira-nia kapasidade de implementasaun la’os montante osan de’it, kuandu ita halo analiza bá orsamentu, orsamentu ne’e dalaruma hotu mais kualidade kapasidade implementasaun laiha entaun presija haree”, Marta konklui. 

Iha eventu ne;e hetan partisipasaun husi governu, instituisaun akadémika no sosiedade sivíl hodi fahe hanoin konaba influensia polítika, envolvimentu rejionál no dezenvolvimentu transformativu.

NO COMMENTS