Reportajen Joanina Casamiro & Filomena
Decano Faculdade Ciéncias Sociais e Politika , Alarico da Costa Ximenes hatuir ba Neomentin, Selebarasaun loron 20 de maio ne’e sai ona hanesan kostume tradisaun atu komemora, kada tinan Selebara loron importante ba hotu hotu mak signifikasaun Selebarasaun ne’e liu-liu ba iha komunidade no povu kiik sira, klas media ba hotu-hotu tenke hetan duni sai maka durante ne’e sai hanesan esperansan moris ne’ebé vem-estar neebé di’ak moris diak saudável saude ne’ebé di’ak bele asesu ba Edukasau neebe ho kualidade,
Infretutura ne’ebé sufiseinte hosi buat sira ne’e mak regesitu prinsipal Selebarasaun ba 20 de maio ne’e atu refleta realidade lolos povu nia iha area remota sira ne’e agora ne’e sai oinsa ida mak ita hodi Selebarasaun ne’e mos importante halo ita hanoin hikas ita nia istoria passadu atraves Selebarasaun ne’e ita tenke hare fali realidade moris ema hotu-hotu nia iha rai ne’e ba oin sai oinsa ida ne’e mak prinsipal.
“Ita Luta ba vem estar ne’e mak importante saude, Edukasau tanba buat barak komunidade sei prezisa sei halerik nafatin ida ne’e prezisa hadiak mais buat importante prinsipal hakarak rekomenda mak ne’e ita nia mina iha tempu badan sei maran ne’ebe agora ba oin ne’e leitu politika sira tenke hare ona atu halo diversifikasaun ba iha Agricultura ba iha turismu ba Edukasau ba buat sira para too tempu ida mina la iha ita preparadu para bele fali fatin seluk ne’e importante”, hateten Alarico ba Neomentin iha Kampus UNTL Caicoli, 18/06
Nia espliks, Selebarasaun dalaruma diak mai ita hela de’it tenke diak mos ba iha komunidade atu bele rekoinse istoria se istoria ne’e la iha signifikasaun durante ne’e la hadia vem- estar ba komunidade iha area hotu-hotu.
“Saida mak ha’u hare dalaruma komunidade sira iha area remata tanba agora iha era globalizasaun ba iha Tiktok, Facebook no buat sira seluk pasa Informasaun ne’e lalais ona neebe informasaun sira hanesan laos buat foun mai ita ema barak mos koalia”
Kiak ida ita koalia ne’e laos verensante ida iha Timor-Leste nia ne’e rai laran ne’e koalia kiak ida estadar International ne’e dalaruma koalia kiak ida ita ne’e sira koalia ami loron ida han dala tolu ne’e nusa mak kiak ne’e lae Parlamentu sira deskuit buat barak iha ne’eba.Kiak sira ne’e ita hare estandar saude hanesan bee mos no kualidade han-han ne’e
“Ha’u lee mos iha online husi ONG balu iha Ministru balu hanesan saude ne’e laos hau nia idea deit mai laos hau lee mos povu sira nia koalia iha YouTube ne’e sai hanesan problema boot Edukasau buat barak prezisa tenke resolve”, dehan Academista Alarico
“Ha’u hanoin ne’e los ida ne’e mak responsabilidade hanesan traballu da casa ida ba iha governu ba iha setor privadu hotu-hotu tenke resolve asuntu ne’e iha nasaun balu sorte sei simu ita nia maun de obra se lae ita problema boot governu tenke hanoin ona haris husi economia tradicional ne’e hodi ida suptituisaun ne’e ba iha industria para bele akumula tinan servisu joven sira nian ne’e se lae difisil ba ita atu redus kiak iha Timor-Leste “, Nia esplika
Nia realsa, TL dezempregu barak liu Empregu ne’e uituan de’it agora governu tenke hanoin se se deit mak atu mai tenke hanoin ona laos ba ONG mak tenke loke kampu traballu ba joven sira ne’ebe dalaruma iha esprensia ba iha Australia no rai seluk diak liu governu prepara kampu ba sira para bele Dezenvolve se la sira ba mai fali hanesan baibain hahu fali husi zero la iha kontinuasaun ne’e difikuldade.
Loos tenke estende Agricultura sira ne’e para bele rekruta bele joventude para bele Dezenvolve ho diak embora se infrenta difikuldade ita bele monu maibe ita tenke redus se lae ita la redus buat sira ne’e aumenta hela deit aban bairua sai hanesan problema ida todan ba iha Timor-Leste hatoda tan economia ba oin.
Nia haktuir tan katak, Ita ne’e estado direitu demokratiku empora ita iha difikuldade barak maibe ida ne’e la bele sai rekejitu ida para ita halo buat ne’ebé kontra bandu kontra lei ita existe nafatin ba parte governu parte kompetente atu ofrense buat sira ne’e ita hanesan Estudante tenke estuda maka’as tenke kualidade ne’ebé diak para remata ita bele kompete se lae ita hein deit husi parte governu ka setor sira seluk mak hein deit husi sira mak fo mai ne’e la diak.
” ita iha koinesimentu neebe iha ita bele hamos servisu rasik ba ita nia aan se ita depende deit ba estadu ne’e ba nesesidade hanoin ne’e lalao ita tenke apoiu malu iha estabilidade paz ne’e importante ne’e liga ho turismu tanba malae sira iha nasaun seluk sira hare barullu ona sira ba iha nasaun ne’ebe kalma problema seluk ba sira la iha ona sira lao loron kalan ne’e komforme sira nia hakarak la iha krime no buat sira ne’e hau hanoin ida ne’e bele apoiu situasaun” Nia Hakotu.