Reportazen David Noano & David Gusmao
Lentidaun internet iha país núdar problema ida ne´ebé maka utilizador telemóvel sira preokupa iha sira nian atividade online. Atu rezolve preokupasaun ida ne´e maka governo ho komitmentu tomak mai ho alternativa ida hodi instala kabu submarinu fibra optika husi Bebonuk, Dili ba Darwin Australia.
Bebonuk, fatin ne´ebé governo deside hodi konstrui estasaun ba aterragem instalasaun kabu no sistema. Iha konstrusaun estasaun no instalasaun kabu submarinu, governo kontrata empresa tolu hodi assume responsabilidade ba servisu ida ne´e.
Empresa australianu, RMS Engineering and Construction no DXN Limited responsabiliza ba konstrusaun estasaun no instalasaun sistema iha aterragem Bebonuk, Díli.
Enkuanto empresa francês, Alcatel Submarine Networking (ASN) núdar empresa ne´ebé maka responsabiliza ba produsaun no instalasaun kabu submarino ho naruk 600km husi Bebonuk ba Darwin. Atu fasilita serbisu empresa ASN nian, maka autoriedade Nasional Lisensiamentu Ambiental (ANLA) fó ona autorizasaun hodi hatama sasan pesados ba instalasaun nian. Maibé iha entrevista ho prezidente ANLA, Maximiano Oliveira, afirma katak iha nian parte seidauk fó lisensa ba ASN hodi hala´o instalasaun. Atu hetan lisensa, empresa presija apresenta Deklarasaun Impaktu Ambiental (Enviromental Impact Study-EIS sigla inglês) no Planu Jestaun Ambiental (Enviromental Management Plan-EMP sigla inglês), núdar etapa ba hetan lisensa hodi implementa instalasaun, haktuir Prezidente. Maibé to´o artigu ne´e publika empresa seidauk apresenta kriteriu nesessáriu ba parte ANLA.
Maske nune´e hafoin hetan tiha autorizasaun husi ANLA, empresa transporta kedan matérias pesados refere mai portu Dili iha dia 22 fulan juñu 2024.
Ses husi esforsu maka governu halo hodi fornese internet diak iha nasaun, existe mos espesialista marina timorense no sidadaun komum ne´ebé maka foti papel núdar kontrolu sosial hodi levanta possível problema maka nasaun sei hasoru iha ambiente tasi Timor no mós iha distribuisaun internet. Preokupasaun espesialista marina sira nian mai ho baze estudu ne´ebé maka hatudu impaktu kabu submarinu ba vida marina.
Aleinde reklamasaun maka espesialista marina timorense sira apresenta, iha mos estudu husi Adrienne Bernhard ho títulu “How undersea cables may affect marine life” (how-undersea-cables-may-affect-marine-life) 2023 fevereiro no artigo “A review of potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and future directions” (https://archimer.ifremer.fr/doc/00454/56542/58330.pdf) husiTaormina Bastien et all iha 2018 novembro. Iha jornal rua ne´e esplika mai ita oinsá kabu submarinu fó impaktu ba vida marina.
POSSÍVEL RISKU
Entusiasmu governu hodi instala kabu núdar solusaun ba problema lentidaun internet, maibé iha mos espesialista marina ne´ebé maka haree katak instalasaun ida ne´e iha potensia risku ba biodiversidade tasi Timor-Leste.
Assosiasaun Peskas no Mariña Timor-Leste (APM-TL), núdar asosiasaun ne´ebé maka envolve especialista timoroan ne´ebé maka iha experiensia tinan sanulu ona halo estudu no análise ba aspetus hotu kona-ba vida marina iha nasaun.
Prezidente APM-TL, José Lucas núdar espesialista ne´ebé maka konklui nian estudu doutoradu iha área Biologia Marina:
“Iha faze rua ne´ebé maka iha potensia sei fó risku ba ambiente marina, instalasaun no demolisaun. Iha faze instalasaun no demolisaun kabu, iha potensia sei perturba ambiente tasi ne´ebé maka kompostu husi ikan, ahu ruin, ikan nian han fatin no tolun fatin.
Equipa serbisu presija kuidadu ho prosesu implementasaun, tanbá ikan sensitivu tebes ho perturbasaun sira ne´ebé maka bo´ok sira nian confortabilidade no bele halo ikan migra husi nian rezidensia.
Alerta kona-ba perturbasaun ne´ebé maka sei prejudica baleia nian migrasaun mai iha tasi Timor. Baleia núdar megafauna ne´ebé maka sensitivu ho barullu no fasil muda nian diresaun migratoriu kuandu laiha confortabilidade iha nia viajem. Aleinde ikan, baleia mos núdar objetu turistiku ida ne´ebé bele atrai turista sira no iha valor ekonómiku ida bot. Baleia costume migra iha tasi Timor tanbá iha grills (ai-han baleia). Mesmu nune´e especialista rekonese impaktu ba ambiente tasi no ikan ne´e ki´ik, provizoria no recuperável”.
Aleinde José Lucas, iha mós especialista seluk ne´ebé maka rekonese katak instalasaun ida ne´e iha duni potensia risku ba ikan no nian ambiente. Mario Cabral núdar mós especialista ne´ebé maka konklui doutoramentu iha kursu governasaun oceano, Universidade Atlantik Internasional iha Hawai.
Mario konsidera instalasaun maka governu planeia iha potensia fó impaktu ba ikan no ambiente tasi Timor. Maibé tuir especialista ne´e, potensia risku maka iha ho karater kurtu prazu no ki’ik. Nia afirma katak, ikan hirak ne´ebé sei hetan perturbasaun maka ikan ho tipu sedentarismo ka tipu ikan ne´ebé konfortavel hela iha fatin ida de´it no laiha kapasidade atu migra.
Nia mós salienta katak, iha potensia prejudica vida korais, maibé ahu ruin núdar seres ne´ebé maka rezilente ka la lori tempu naruk atu rekopera nian forma. Tuir especialista ne´e, risku ba ambiente marina núdar risku geráveis (risku ne´ebé ema bele gere). Maibé Nia rekonese katak, instalasaun maka iha risku ba biodiversidade tasi mesmu ki´ik.
Julieta Nunes, núdar estudante mestrada iha kursu konservasaun Marina, ne´ebé maka dadaun ne´e hala´o hela ninian estudu iha universidade padjajaran Bandung. Tuir Julieta, kualker intervensaun ema nian iha natureza ne´e sempre fó impaktu ba natureza ne´e rasik, espesifiku ba ambiente ne´ebé maka hetan intervensaun ema nian, hanesan instalasaun fibra optika submarinu iha área tasi feto.
Nia hatutan katak tasi feto núdar tasi ne´ebé maka riku liu rekursus marina kompara ho tasi mane, tanbá ne´e nia konsidera katak instalasaun ida ne´e sei prejudica rekursu tasi Timor. Estudante ne´e reforsa katak, tasi Timor-leste tama iha triangle coral, ka ecossistema tasi ne´ebé maka sei mos no sai fatin konfortabel ba biota tasi kompara ho tasi Jawa-Indonesia, tanbá Timor-Leste nian mota liga ba tasi la barak hanesan estadu seluk, no korais buras iha tipu ambiente ida hanesan Timor-Leste.
Nia mos hatutan, tasi núdar espasu ida ne´ebé maka absorve gas emissaun bót liu kompara ho terrestre. “Dadaun ne´e ONG bot sira motiva ema kuda ai-parapa núdar solusaun ba resolve mudansa klimátika, no ai-parapa ne´e pertense iha ecossistema tasi”, nia haforsa. Kapasidade ecossistema tasi absorve gas emissaun bót liu terrestre tanbá konsidera mós forsa absorsaun ai-parapa nian, aleinde koral no dut tasi maka iha mos papel hanesan. Deklarasaun ne´e baze rezultadu estudu husi, David Kaczan , Fegi Nurhabni, William Cheung kona-ba “Peningkatan Suhu Air Laut: Dampak Perubahan Iklim terhadap Sektor Perikanan (dan Apa yang Harus Dilakukan untuk Mengatasinya)”, april 29, 2024. Iha artigo ne´e https://blogs.worldbank.org/in/eastasiapacific/dampak-perubahan-iklim-terhadap-sektor-perikanan, expressa kona-ba 90% kapasidade tasi absorve manas global.
Ba Julieta, laos kestaun impaktu ki´ik ka bót maibé nia kestiona perturbasaun ne´ebé maka iha potensia fó risku ba espesie absorvedor gas emissaun, no ida ne´e kontribui ba mudansa klimátika. Tanbá libertasaun gas ba atmosfera sei kontribui ba manas global, no tasi iha papel bót ba absorve libertasaun refere, Nia hatutan.
Durante existe ema nian intervensaun iha natureza maka klaru katak sei iha impaktu ba natureza ne´e rasik. Antes konklui, Julieta mos husik hela pergunta ba públiku “tanbá sa ita la dada husi tasi mane ne´ebé maka menus rikusoin kompara ho tasi feto?”
Iha artigu ida ne´e, laos de´it deskreve perspetiva especialista tasi nian maibé involve mós opiniaun sidadaun komum ne´ebé maka hala´o knár relasaun ho digitalizasaun.
Venâncio Pinto, Diretor exekutivu Teknologia, Informatika no komunikasaun (TIC), rekonese katak kabu submarinu fibra optika núdar solusaun ba problema internet nasaun, maibé nia preokupa ho seguransa ba informasaun dadus estadu no individu. “Ita tenke kuidadu ho seguransa dadus ita nian estadu no sidadaun ida nian liga ho instalasaun kabu ida ne´e, tanbá buat hotu iha vantagem no desvantagem”. Nia informa.
Nune´e mós ho Fernando Ximenes, sidadaun ne´ebé maka durante ne´e esforsu hodi fornese internet gratuita ba komunidade iha área rural sira. Tuir Fernando, internet maka dadaun ne´e governu esforsu atu lori mai ne kapasidade bót no iha potensia parte balun monopólio hodi komersializa. “Governo presija atensaun atu labele iha monopólio ba internet hodi hamosu injustisa digital no direitu ba internet”, Nia haktuir.
SOLUSAUN
Husi problema maka especialista no sidadaun sira prevê, recomenda mós solusaun ba possível problema.
Espesialista hirak ne´e konkorda katak, governu no empresa presija halo estudu ida ba rute instalasaun kabu refere, hodi tetu desizaun ba risku maior no minor. Aleinde estudu maka sira recomenda, sugere mós atu envolve no konsulta ambientalista marina ba instalasaun nune´e bele iha balansu entre dezenvolvimentu no rekusru nasaun. Foti pozisaun núdar timoroan, recomenda mós atu equipa instalasaun informa rutina ba públiku kona-ba impaktu no mudansa maka iha durante instalasaun.
Espertu hirak ne´e mos fó atensaun atu governu no empresa kuidadu ho biota tasi no espesie sira ne´ebé maka iha kapasidade absorve gas emissaun tanbá tuir estudu maka publika fulan abril 2024, hatudu tasi núdar espasu ne´ebé maka iha kapasidade 90% absorve gas emissaun ne´ebé sai kauza ba manas global hodi rezulta mudansa klimatika. https://blogs.worldbank.org/in/eastasiapacific/dampak-perubahan-iklim-terhadap-sektor-perikanan.
Aproveita ho instalasaun maka iha, especialista sira husu atu monta mós kamara iha diresaun kabu hodi nune´e estadu bele iha informasaun kona-ba sá rikusoin de´it maka tasi Timor-Leste iha, no bele mos halo pesquiza espesifiku ba tipu riquezas tasi ne´ebé maka to ohin loron estadu seidauk iha. Rekomendasaun ne´e mosu tanbá iha ona referensia husi nasaun seluk maka pratika ida ne´e. Tuir mai link ba referensia país seluk nian, https://www.frontiersin.org/journals/marine-science/articles/10.3389/fmars.2022.901348/full, artigu ida ne´e núdar evidensia nasaun seluk monta kamara iha kabu submarinu hodi observa profundidade no riquezas tasi.
Espesialista sira mós husu atu equipa bele haré referensia serbisu ACSM subsea nian hodi tau mós iha pratika instalasaun kabu submarinu iha Timor-Leste. “ACSM Subsea” nia sigla ne’e refere ba “American Bureau of Shipping Subsea”. American Bureau of Shipping (ABS) mak organizasaun ne’ebé fo serbisu sertifikasaun no klasifikasaun ba indústria maritima. “Subsea” signifika operasaun no teknolojia ne’ebé okore iha tasi nian, liu-liu iha profundidade boot, hanesan exploração mina no gas, instalasaun kabu tasi-nain, entre seluk.
ACSM Subsea mak unidade ka divisão iha ABS ne’ebé konsentra espesifikamente ba asuntu kona-ba teknolojia submarina. Informasaun kona-ba ACSM (https://acsmships.com/services/rov-inspection-survey/)
Tuir dadus submarine cable map (https://www.submarinecablemap.com/), hatudu katak continente hotu-hotu iha planeta maka dadaun ne´e uza ona kabu fibra optika submarinu. SCM mak inisiativa ne’ebé fornese vizualizasaun interativa ba rede submarinu fibra ótika iha mundu tomak. Nia inklui informasaun kona-ba lokalizasaun, róta, no operadora sira ba kabu submarinu fibra óptika ne’ebé koneta kontinentes no nasaun sira iha mundu tomak.
Hare´e ba mapamentu husi SCM, sidadaun nain rua mós konkorda atu instala kabu submarinu núdar solusaun ba lentidaun internet iha país. Maibé sira mós recomenda atu governu deside entidade estatal ida núdar administrador ba internet fibra optika submarinu hodi labele iha monopólio no injustisa digital iha país. Tanbá sidadaun hira ne´e konsidera, ho kualidade internet maka bót no utilizadores ne´ebé ki’ik, iha potensia parte balun hateke ida ne´e núdar oportunidade ba negosiu hodi komersializa.
Sira mós recomenda atu governu prepara equipa informasaun no tekonologia (IT) ida forte ba sistema iha aterragem Bebonuk, atu halakon possibilidade ema asessu dadus estadu no individu.
Estudu no referensia estadu seluk ne´ebé maka akresenta iha artigu ida ne´e, Timor-Leste presija tau mos iha konsiderasaun hodi evita possível problema maka espertu marina sira levanta. Maibé limitasaun ba RDTL atu banati, maka to´o ohin loron seidauk iha estudu ida husi empresa instalador kona-ba “rikusoin iha durasaun rute instalasaun, nune´e difisil projeta politika mitigasaun ba possível risku sira”.