Home Uncategorized AJTL: PNTL no SEATOU Bandu Jornalista Foti Filmajen Iha Fatin Publiku, Tentativa...

AJTL: PNTL no SEATOU Bandu Jornalista Foti Filmajen Iha Fatin Publiku, Tentativa Hamate Liberdade Imprensa no Espresaun

0
467

AJTL halo konferensia imprensa iha sede AJTL. [Foto: Gomes | 05.09.2024]

Reportajen Juvinal Cabral dos Santos

“AJTL kontra no kondena aktu detensaun hasoru jornalista Antonia Kartono Martins husi media Diligente husi PNTL eskuadra Dom Alexo no impedimentu hasoru Jornalista Suzana Cardoso husi ekipa SEATOU, tanba sei hatauk jornalista no mídia bainhira hala’o sira nia papél kontrolu sosiál, iha país demokátiku ne’e, dehan porta-voz Teodozia dos Reis, iha konferensia imprensa, Sede AJTL Fatuhada, 05/09/2024.”

Porta-voz esplika, Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) ne’ebé durante ne’e halo advokasia hodi promove no hametin liberdade imprensa no liberdade espresaun iha país demokrátiku ida-ne’e’ haree katak aktu detensaun husi polísia hasoru Jornalista Diligente, Antonieta Kartono Martins no aktu hadau ekipamentu Jornalista Media One Timor, Suzana Cardoso nu’udar tentativa no ameasa hasoru liberdade imprensa no liberdade espresaun

“Timor-Leste haktuir iha Konstituisaun RDTL, Artigu 40 no 41. Aktu violentu polísia nian hodi detein jornalista no estraga jornalista nia ekipamentu kobertura nian konsidera mós nu’udar aktu sensura (cencorship)hasoru informasaun ne’ebé jornalista sira rekolla antes publika hodi garente públiku nia direitu ba asesu informasaun lolos no kredivel.”

Iha press statement ne’e mos AJTL esplika tuir lei kodigugu sivil artigu 76 nu.2 esplika konaba halo gravasaun ba situasaun ida ne’ebe akontese iha fatin públiku la presiza hetan autorizasaun. Tanba tuir Kódigu Sivil la presiza husu autorizasaun ba ema ruma, bainhira halo gravasaun iha fatin públiku, situasaun ho interese ba públiku ka situasaun akontese ho natureza públiku.

Teodozia hatutan, ema hotu bele halo gravasaun asaun akontese iha fatin públiku liuhosi fotu ka halo filmajen, la’ós jornalista de’it. Karik ema ida iha fatin públiku lakoi tama ba gravasaun, entaun nia sei presiza se’es an hosi fatin refere ka foti asaun atu “subar an”.

“Halo gravasaun ba atuasaun entidade públika ruma iha fatin públiku la viola lei ruma ka regra ruma, no la viola direitu imajen hosi ofisiál refere. Konsidera fatin privadu mak uma no kareta laran ka eskritóriu privadu nian no mós área toba nian hosi Ospitál no halo atendimentu médiku, dehan porta-voz AJTL.”

Eskritóriu entidade públika ne’ebé simu ema hodi hodi implementa serbisu públiku bainbain konsidera hanesan “fatin asesu ba públiku”. Bainbain entidade públika bele determina área asesu públiku no área la asesu ba públiku.

Konaba halo publikasaun basituasaun ida ne’ebe akontese iha fatin pubiliku, ne’edepende ba gravasaun, bele rezulta “prejuízu ka danu ba onra, reputasaun ka hamoe” ema ne’ebé iha

gravasaun laran, entaun sei iha opsaun rua hodi bele publika gravasaun no la viola direitu imajen ema nian (1) publika gravasaun ho ema nia autorizasaun; ka (2) halo blur ema nian oin (karik identifika ho fásil ema).

Publikasaun ba atuasaun autoridade públika hosi sidadaun bainbain sei la viola direitu imajen bainhira interese, públiku superiór no la fokus ba ema nu’udar karáter pesoál/privadu maibé ba atuasaun podér públiku nian. Mós haree ba knaar jornalista iha sosiedade demokratika, jornalista bele publika gravasaun halo iha fatin públiku la hó restrisaun ruma.

“Se ema ida grava no publika video la tuir regra iha leten, ema ne’e la halo krime no la iha ema ida bele konfiska ka hadau ema nia mobile ka instrumentu gravasaun. Maibé bele akontese katak ema halo rekam halo violasaun ba direitu imajen ema nian, ne’ebé hanesan direitu natureza sivil. Se ema ida sente ema seluk viola ninia direitu imajen nian ema ne’e mak tenke halo prosesu sivil no hatudu ka komprova danu ka prejuízu, dehan Teodozia”

Porta-voz AJTL hateten detensaun no impedimentu polisia nian hasoru jornalista sira hakanek ona liberdade imprensa, valór demokrasia no direitu umanu iha Timor-Leste iha tempu ne’ebé povu Timor-Leste prepara-an hodi simu amu Papa Francisco niavizita iha 9 Setembru mai ne’e.

NO COMMENTS