Home Analisa Timor-Leste halakon barreira sira iha atendimentu ba diabetes

Timor-Leste halakon barreira sira iha atendimentu ba diabetes

0
484

Ilustrasaun moris saudavel prevene an husi moras diabetes. [Foto: Copyright Julian Health Care | 14.11.2024]

Hakerek nain Dr Arvind Mathur, WHO Representative

Imajina inan foinsa’e ida ne’ebé maka tenki husik nia esperansa sira no moris ne’ebé uluk nia hatene tanba diabetes ne’ebé nonook  estraga nia saúde no enerjia. Kolen ne’ebé laiha rohan, ezijénsia sira ne’ebé maka’as atu jere nia moras, no todan emosionál halo nia sente izoladu no laran-taridu. Ida-ne’e mak realidade difisil ba família timoroan sira ne’ebé sura labele, tanba moras diabetes hada’et ho nonook liuhosi komunidade sira, ne’ebé hetan husi hosi urbanizasaun lalais no mudansa estilu moris nian.

Besik 4% hosi adultu sira hasa’e ona nível glikosia iha raan iha jejum – markadór xave ida ba risku diabetes nian. Maski nune’e, krize ne’e maka’as liu ba feto sira Timor-Leste nian, ne’ebé hasoru taxa mate tanba diabetes ne’ebé aas liu dala haat duké mane sira. Disparidade jéneru ida-ne’e husu intervensaun sira ne’ebé alvu atu hadi’a feto sira-nia kuidadu ba diabetes ho urjente.

Konsekuénsia sira husi diabetes habelar dook liu fali nível raan midar ne’ebé aas. Ida-ne’e maka sai odamatan ida ba kondisaun moras seluk atu mosu, inklui moras fuan, insufisiénsia rins, no estragu nervozu. Ema adultu sira ho diabetes hasoru risku dala rua ba moras fuan ka stroke kompara ho sira ne’ebé laiha. Aleinde ne’e, iha nasaun ida-ne’e, ema sira ho diabetes maka vulneravel liu ba infesaun sira hanesan tuberkuloze, dala barak hasoru rezultadu saúde ne’ebé ladi’ak liu tanba atrazu ka bareira sira iha asesu ba kuidadu.

Dezafiu signifikativu ida hodi kombate diabetes iha Timor-Leste maka diagnóstiku tarde ba moras ne’e. Tanba konxiénsia públika ne’ebé ki’ik, sintoma sira ne’ebé sutil, no asesu limitadu ba rekursu diagnóstiku sira, barak maka la hetan diagnóstiku to’o diabetes sai komplikasaun, aumenta ba kondisaun saúde no ekonómiku ba ema ida-idak no sira nia família.

Tema Loron Mundiál Diabetes nian ba tinan ida ne’e—Sobu Barreira sira, Taka Lakuna sira—rezoan maka’as ho Timor-Leste nia luta hasoru diabetes. Tempu to’o ona atu hasoru katak diabetes la’ós de’it imperativu saúde nian ne’ebé urjente; ida-ne’e problema sosiál, ekonómiku no edukasionál.

Jestaun diabetes iha Timor-Leste aprezenta dezafiu lubuk ida. Asesu ba servisu kuidadu saúde nian limitadu nafatin, partikularmente iha área rurál sira ne’ebé fasilidade sira limitadu. Nasaun nia dependénsia ba importasaun ba ai-moruk esensiál sira no fornesimentu jestaun diabetes nian, dala barak ho atrazu halo pasiente sira sai vulneravel ba komplikasaun sira. Importante liu maka persentajen boot ida hosi forsa traballu kuidadu saúde nian presiza formasaun reorientasaun nian kona-ba protokolu tratamentu atualizadu iha jestaun diabetes nian.

Tanba ne’e maka luta ida-ne’e presija estratéjia foun ida—ida ne’ebé envolve aprosimasaun unidu sira hodi kombate moras sira ne’ebé iha ligasaun ba malu, hametin kapasidade no envolve komunidade sira iha esforsu hotu. Governu Timor-Leste hahú ona halo pasu ba diresaun ida-ne’e. Liuhusi Programa Saúde Integradu (PIS) ho objetivu atu oferese servisu saúde espesializadu intergrade ida ba komunidade no ho dalan dalan referral ne’ebé efisiente liu.

Ministériu Saúde adota no implementa OMS nia protokolu Pakote Moras Esensiál La Hada’et (PEN) iha nasaun laran tomak. Ida-ne’e oferese aprosimasaun ida ne’ebé kustu-efetivu ba deteksaun no jestaun lalais ba diabetes, moras kardiovaskular, no moras la hada’et sira seluk ne’ebé ameasa vida—hatene katak kontrola kondisaun sira-ne’e bele kria efeitu ondulasaun pozitivu ida hodi jere sira koletivamente.

Ministériu nia inisiativa ‘50X25’ ho objetivu atu koloka ema 50,000 ho hipertensaun no ka diabetes iha protokolu tratamentu padraun sira to’o 2025. Ministériu Saúde  no OMS, hamutuk ho Fundasaun Mundiál ba Diabetes aselera hela diganosa no jestaun ba diabetes no hipertensaun iha munisipiu Dili no Aileu.

OMS nia programa HEARTS, ne’ebé adapta ba kuidadu primáriu Timor-Leste nian hanesan “Timor nia Fuan”, foka liu ba akonsellamentu kona-ba estilu moris, tratamentu bazeia ba evidénsia, asesu ba ai-moruk esensiál sira, kuidadu bazeia ba ekipa, no monitorizasaun regulár.

Pasiente tuberkuloze sira agora hetan triajen rutina ba diabetes tuir aprosimasaun saúde integradu, enkuantu triajen komunitária ba hipertensaun no diabetes planeia durante divulgasaun liuhosi Programa Saúde Integradu.

Bainhira ko’alia kona-ba kuidadu ba diabetes, ho nia ligasaun besik ho estilu moris no ezersísiu, aprosimasaun ne’e presiza hakat liu klínika sira no to’o iha komunidade rasik. Reflete vizaun ida-ne’e, OMS ajuda ona MOH estabelese jináziu iha área nakloke hamutuk 64 iha teritoriu laran tomak, hodi kria espasu sira ne’ebé enkoraja atividade fíziku no kontinua ho atividade “Walk the Talk” ka marsa saudavel iha Dili no munisipiu hotu.

Rezolve diabetes presiza mudansa sira iha sistema tomak. Habelar edukasaun kona-ba diabetes ba fornesedór sira, disponibilidade konsistente ba ai-moruk sira no ferramenta diagnóstiku sira ne’e krusiál ba mudansa ne’e. Kampaña sira ne’ebé promove estilu moris saudavel, hasa’e konsiensia kona-ba sintoma sira, no enkoraja teste lalais bele no halo diferensa. Eskola no servisu fatin sira mós bele ajuda haburas ambiente sira iha ne’ebé prevensaun hetan prioridade, no rekursu sira diabetes nian sai asesivel.

Enkuantu Timor-Leste navega kompleksidade sira kuidadu diabetes nian, klaru katak kada pasu—husi polítika ba to’o envolvimentu komunidade nian, ne’e hotu importante no sura hotu hodi taka lakuna sira. Liuhusi fó prioridade ba pilar tolu prevensaun, diagnóstiku no kuidadu, nasaun bele hapara todan nonook hosi diabetes.

NO COMMENTS