Reportajen David Costa
Banku Mundiál iha Timor-Leste fó sai sira nia relatóriu ekonómiku Timor-Leste (Janeiru 2025) hatudu katak Timor-Leste nia merkadu traballu fraku, setór públiku mak domina empregu no fundu petrolíferu bele mohu iha tinan 2035. Tanba ne’e governu tenke gasta osan ho kuidadu.
Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, hateten, Banku Mundiál lalika bolu atensaun tanba governu hatene hela ida ne’e, maibé Banku Mundiál la bolu atensaun ba governu anteriór ne’ebé maka gasta osan ba de’it no osan la fila ba kofre estadu ne’e sira la bolu atensaun.
“Banku Mundiál lalika bolu atensaun tanba ami hatene, Ami hatene. Ami hatene ne’e mak Banku Mundiál la bolu atensaun ba governu anteriór ne’ebé osan ba de’it la fila fali ba kofre estadu ne’e, sira la bolu atensaun, agora mak sira bolu atensaun” dehan PM Xanana Gusmão bainhira remata enkontru semanál ho Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, Kinta 13/02.
Xefe Governu husu Obrigadu Banku Mundiál, bainhira hahú G7+ durante tinan tolu sempre ba Wasintong, ba lori rai sira G7+ ninian ne’ebé laiha osan nune’e husu to’ok sira iha hela konflitu G7+ to’o ne’eba ne’e buka rezolve sira laiha tiha mas sempre dehan nune’e sem pás não a dezenvolvimentu, maibé bainhira hetan tiha pás mak laiha dezenvolvimentu sei fila fali ba problema. Ne’ebé sempre lori ida ne’e ba diskute tinan-tinan, lori rai sira Áfrika sira ne’e mak aprejenta, la’e tenke ser ida ne’e, agora la lembra sá tinan.
“Últimu tinan ha’u ba ho sira ne’ebé G7+ konsege ajuda atu sira establese tiha pás, tanba sira iha hela funu laran, ba ko’alia ho Prezidente Banku Mundiál, ba fali ko’alia ho tékniku sira simu osan boot tebe-tebes mais ko’alia la hatene, ami esklarese de’it mós sira nune’e hela de’it” explika Xefe Governu.
Xefe Governu haktuir, sira esklarese ba Sekretáriu Jerál ONU Bang Kimong atu hasoru Prezidente Banku Mundiál mas nia akompaña diskusaun sira ne’e, nia gosta hela ne’ebé nia husu ba Bang Kimong dehan hein lai.
“Hotu tiha nia dehan nune’e, aban imi mai fali, ami to’o iha ne’ebá nia dehan nune’e ha’u hakarak ajuda imi, ha’u komprende ona imi nia problema, ha’u hakarak ajuda imi, maibé ha’u husu ba imi, husu ba doadór sira tau osan ba Banku Mundiál mak ha’u fó ba imi, ami nonok hotu, ami sai hotu, ami nunka mais ba. Iha ne’e sira konsege duni, apoiu di’ak liu ne’ebé ha’u haree Banku Mundiál fó mai ita ne’e mak iha problema emprestimu ita bele halo” dehan Xefe Governu.
Emprestimu ne’e mosu tanba haree ba iha infraestrutura bázika, haree ba Timor-Leste hasai hotu tiha osan, tanba ne’e mak Japaun fó uluk, diskusaun iha ona Parlamentu Nasionál mak Manuel Tilman simu informasaun katak Banku Mundiál mós hakarak fó osan, muito bem, ida ne’e mak sira fó sira nia apoiu konkretu di’ak ne’e mak emprestimu hodi halo estrada sira, selu ida ne’e no selu ida ne’eba.
“Loos duni hatene ida ne’e, tanba ida ne’e mak ita iha hela negosiasaun ho kompañia sira ho Governu Austrália kona-ba greater sunrise, ne’ebé obrigadu ba avizu husi Banku Mundiál obrigadu ba ida ne’e, bainhira ema gasta osan arbiru, osan la fila ba kofre estadu, rai hela, husi merenda eskolár rai hela sosa tiha karreta ne’e Banku Mundiál la hatene,”
Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste, Amina Coulibaly, hateten, Pre-Lansamentu Timor-Leste Economic Report, Banku Mundial Timor-Leste nia relatoriu hatudu, gastu ba despeza publiku ninian, partisipasaun husi setor privadu menus loos kuaze investimentu barak liu husi setor publiku, np estimativa husi ministeiru finansas to’o tinan 2035 osan fundus petroliferu bilaun $18 dolares ne’e bele hotu.
Nia haktuir, Tanba despezas gastus la dun iha efisiensia dalaruma iha kestaun balun katak reseita husi impostu la’os mina-rai ne’e menus la halimar ki’ik loos.
“Problema ida ne’e mak ita nia orsamentu ne’e kuaze 80% ne’e mai husi fundu petroliferu husi ita nia gastus, ita nia despezas hotu-hotu husi fundu petroliferu ninian. Ita nia despeza publiku ne’e kresimentu defende makaas loos ba iha fundu petroliferu ninian 80%, maibé kada tinan orsamentu estadu bilaun $2.1 dolares, ita hotu hatene dadaun ita nia osan bilaun $18 husi fundus petroliferu ninian ne’ebe ita kalkula to’ok. Se tinan-tinan gastu bilaun $2.1 dolares, entaun ida bilaun $18 ne’e to’o tinan hira?”dehan Amina Coulibaly Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste iha Sala Enkontru Lecidere, 12/02.
Tanba ne’e husu governu tenke hanoin ona kria reforma balun, diversifikasaun balun atu bele asegura sustentabilidade fiskal ba Timor-leste ninian. Nune’e mos Ministeiru Finansas fó sai katak previzaun estimativa to’o tinan 2035 osan fundus petroliferu bilaun $18 ne’e tinan sanolu mai tan bele hotu.