Home Notisia Enkontru Bilateral Ministra Finansas ho ADB, no Kritika Sosiedade Civil Nian

Enkontru Bilateral Ministra Finansas ho ADB, no Kritika Sosiedade Civil Nian

0
806

Enkontru Bilateral Ministra Finansas, Santina ho Presidente ADB, Masato Kanda (Foto: Ramon)

Ministra Finansas Timor-Leste, Santina Jose Rodrigues Ferreira ho Ministru Planeamentu no Investementu Estratejiku, Gastao Fransico de Sousa halo enkontru bilateral ho Presidente Banku Dezenvolvimentu Aziatiku ka Asian Development Bank (ADB), Masato Kanda. Enkontru ne’e halao iha momentu Enkontru Annual Banku Dezenvolvimentu Asiatiku 2025, iha sidade Milan, Italia, ohin, hodi koalia kona ba apoio finansiamentu ADB nian ba projetu estratejiku sira, inklui imprestimu ka debe ba implementasaun projetu estratejiku sira.

Ministra haktuir katak Presidente ADB koalia kona ba komitmentu apoio ADB nian ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonomia no sosial.

“Presidente ADB hahu nia liafuan hato’o kona ba apoio ADB nian ba prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN no mos bas ai membru WTO nian. Nia koalia mos kona ba imprestimu ne’ebe sempre fo nafatin ba Timor-Leste”, haktuir Ministra Santina.

Iha opurtunidade hasoru malu bilateral ne’e Ministra mos hato’o nia apresiasaun ba apoio ADB nian.

“Ita hato’o mos apreasiasaun ita nian ba ADB ba asistensia teknika sira ne’ebe ADB fo ba Timor-Leste, liliu ba estudu sira ne’ebe ita presija antes sai membru ASEAN no mos ba WTO. Ajudu hirak ne’e mak kontribui ona lori ita sai membru WTO”, Ministra hatutan.

Tuir Ministra Santina, ADB apresia tebes ba governo nia serbisu. ADB hatene katak Timor-Leste iha Fundu Petroleu maibe sira fo imprestimu nebe ki’ik liu ita nia Fundu Petroleu nia returno.

“Imprestimo ne’ebe ita iha mak ida ne’ebe funan ki’ik liu no ita tenta atu mantein ho ida ne’e”, Ministra Santina reforsa liutan.

Maski nune’e lian kritika kontinua mosu hosi parte sosiedade civil sira. Observador ba apoio ajudus internasional sira, nudar mos eis-Presidente Konselu Konsultativu Fundo Petrolu nian (KKFP), Juvinal Dias hato’o katak ADB nia apoio hirak ne’e sei la apoio sustentabilidade dezenvolvimentu ekonomia no sosial Timor-Leste nian.

Juvinal rekoinese katak seitor rua ne’e krucial ka importante tebes ba povu nia moris social no ekonomiku. Projetu sira ne’ebe finansia hosi ADB iha relasaun ho Estrada sira ne’ebe liga Munisipal sira balu hanesan Dili-Liquisa, Tibar ba Gleno, Manatutu ba Natarbora konsegue ajuda halo konektividade ida ne’ebe diak, lalais no seguru ba povu sira ne’ebe uza dalan hirak ne’e.

Maibe Juvinal mos hato’o kritika kona ba projetu hirak ne’e.

“Laos ida ne’e mak ita nia nesesidade prinsipal, tuir hau, ita precisa politika ka sistema transporte publiku ida ne’ebe adekuadu, ne’ebe koalia konaba estrada, maibe mos konaba ambiente, ekonomia povu, ema, feto, defisiensia, agrikultor, no ema kiak sira”, Juvinal hato’o.

Nia mos observa katak, “Infelizmente, projeitu imprestimus ne’e halo ita hanoin deit konaba “estrada ba kareta privadu, osan” tender. Ne’e ezemplu hosi lakuna boot hosi “ADB” nia servisu iha TImor-Leste”.

Tuir Juvinal efeitu hosi lakunas ADB nia servisu mak Ikus-ikus ne’e Governu halo hela despezu ka eviksaun ba komunidade sira iha capital Dili no municipiu sira balu tanba deit nesesidade ba halo luan estrada, kaber atu iha movimentu ba ema riku sira atu liu.

ADB suporta ona Timor-Leste hodi halao projetu oioin. Suporta balun liu hosi apoio ADB nia osan rasik, no apoio barak mos halo liu hosi debe ka fo imprestimu ho funan ki’ik. Durante tinan 10 resin ona ADB implementa projetu sira liga ho infraestrutura, rezilensia rural, infraestrutura bee moos, kapasitasaun liga ho adezaun ba ASEAN, no transporte. Total apoio ADB nian inklui imprestimu no asistensia teknika ba governo Timor-Leste hamutuk $756 miloens dolar.

NO COMMENTS